← Eesti

3-22-616/11

Obsah (4)§ 4§ 5§ 3§ 18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ene Andresen Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2024, Tartu Haldusasja number 3-22-616 Haldusasi P V S GRUPP OÜ ja P V S Lammas OÜ

§ 4lg-s 2 sätestatud tingimus, et tuleb saavutada niitmisega sarnane tulemus, ei tähenda, 3

(15)3-22-616 et tulemus peab olema niitmisega visuaalselt sarnane. Niitmisega sarnase tulemuse annab iga hooldusmeede, mis tagab, et põllumajandusmaa on heas korras, see ei ole võsastunud ning seal ei kasva umbrohi. 14.2. Põldu, millel tegeletakse põllumajandusliku tootmisega (EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alap i), ei pea hooldama EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alap ii tähenduses.

§ 5

lg-st 2 tulenevalt on toetusõiguslik ka põld, mis sügisel üles küntakse, kuid mida pole suvel eelnevalt niidetud.

§ 5lg 2 sätestab avatud loetelu tegevustest, mille puhul ei pea põlde 20.

augustiks niitma. Haljasväetise sissekünd lühiajalisel rohumaal on põllumajandusliku tootmise tegevusena eraldi ära nimetatud. Seega on põllu külviks ettevalmistamine ehk põllu sügisel üleskündmine põllumajandusliku tootmise tegevus

tähenduses. Ka Maaeluministeerium märkis

  1. jaanuari
  2. a kirjas, et püsirohumaad võib

§ 5lg 2 tähenduses tootmiseks kasutada.

Püsirohumaade ülesharimise keeld mahetootjatele, s.o kaebajatele, ei kohaldu. Püsirohumaale ei kohaldata haljasväetise sissekünni aastal

§ 4lg-s 4 sätestatud hooldamiskohustust.

14.3. Kaebaja II põld nr 409 vastas

§ 3lg-s 2 sätestatud nõuetele.

Tegemist on püsirohumaaga, mis võeti kasutusele põllumajanduslikuks tootmiseks. Põld künti

  1. a septembri lõpus kevadiseks külviks ettevalmistamiseks üles. Kuna põld künti üles, ei olnud kohustust seda
  2. augustiks niita. Põllu nr 409 eest tuleb toetus määrata

§ 3lg 2, § 4 lg 1 ja § 5 lg 2 alusel.

Vastustaja seisukoht, et püsirohumaale ei saa

§ 4lg-t 1 ja § 5 lg-t 2 kohaldada, on ebaõige.

Mahetootjale ei ole seatud piiranguid püsirohumaa üleskündmisele ehk põllumajanduslikuks tootmiseks kasutamisele. Samuti on ebaõige vastustaja seisukoht, et sissekünd püsirohumaal ei ole põllumajanduslik tootmine

§ 4lg 1 ja EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alap i tähenduses.

Põllu üleskündmine on põllumajandustoodete kasvatamisel ehk põllumajanduslikul tootmisel esimene samm. Üleskünni tulemusel oli välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad saab kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Seega on põllul nr 409

§ 3lg 2 nõuded täidetud.

14.4. Ka kaebaja I põld nr 219 vastas

§ 3lg-s 2 sätestatud nõuetele.

Tegemist on põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatava maaga, kuid mitte püsirohumaaga, vaid teise aasta lühiajalise rohumaaga. Toetustaotluses oli märgitud selle põllu maakasutuse tüübiks „P“ ehk põllukultuurid. See põld künti samuti

  1. a sügisel üles maa kevadiseks külviks ettevalmistamiseks. Suurem osa põllust künti üles
  2. augustil 2021 ning osa
  3. a septembri teises pooles. Kuna põld künti üles, ei olnud kohustust seda põldu
  4. augustiks niita. Põllu nr 219 eest tuleb toetus määrata

§ 3lg 2, § 4 lg 1 ja § 5 lg 2 alusel.

14.

  1. Põllu nr 219 toetusõigusliku pindala hulgast on välja arvatud teeäärne võsa ja kraav, kuna vaideotsuse kohaselt on kraav koos võsaga kohati laiem kui 12 m. Väide, et kraav ja võsa on laiem kui 12 m, on ebaõige ja tõendamata. Vastustajal ei olnud alust seda osa põllust toetusõigusliku pindala hulgast välja arvata. 14.
  2. Põllu nr 219 toetusõigusliku pindala hulgast ei olnud alust jätta välja heinapallide alla jäävat ala 0,08 ha ulatuses, sest EL määruse nr 640/2014 art 18 lg 6 kohaselt peetakse kindlaksmääratud ala ja deklareeritud ala võrdseks, kui mõlema ala kogupindala erinevus on kuni 0,1 ha. 14.
  3. Kaebaja I põld nr 239 deklareeriti toetustaotluses suuruses 16,79 ha, mis vastas põllumassiivide registris kajastatud andmetele. Vastustaja tegi selle põllu osas registris muudatuse alles
  4. a novembris. Vastustaja ei ole selgitanud ega põhjendanud, miks ja 4

(15)3-22-616 millisel õiguslikul alusel põllu toetusõiguslik pindala vähenes ning milline osa põllust toetusõiguslikust pindalast välja mõõdeti. Taotlejal ei olnud kohustust üle kontrollida, kas vastustaja oli toetusõigusliku pindala põllumassiivide registris õigesti kindlaks määranud. Seega ei saa seda erinevust sanktsioonide määramisel arvesse võtta. 14.
  1. Halduskaristuse kohaldamiseks ja pindalade erinevuse arvestamiseks 1,5-kordses ulatuses ei olnud alust. 14.
  2. Kaebaja I väitel viis kohapealse kontrolli läbi üksnes PRIA töötaja. Teine kontrollaruandes nimetatud isik kohapealses kontrollis ei osalenud.
  3. Vastustaja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 15.
  4. Põld nr 219 on püsirohumaa (PR). Toetustaotlusele maakasutuse tüübiks märke „P“ tegemine ei muuda põllu maakasutuse ajalugu. Asjaolu, et põld nr 219 on püsirohumaa, kinnitavad tõendid, mille järgi asusid sellel maal ka aastatel 2017–2020 rohumaapõllud. Vanem kui 5-aastane rohumaa on püsirohumaa põld, sest sellel põllul ei ole püsirohumaad katkestavat kultuuri kasvatatud. Seega ei kohaldu põllule nr 219

§ 5lg 2 p 3.

15.2. Põldu nr 219 ei olnud kohapealse kontrolli läbiviimise ajaks niidetud või muul nõutaval moel hooldatud. Kuna põllul oli tehtud erinevaid tegevusi, jagati põld kontrolli tulemusel kolmeks osaks. Põllu I osa (pindala 40,21

  1. ha)oli randaalitud. Põllu osadel II (pindala 9,76
  2. ha)ja III (pindala 0,46 ha; asub põllu I osa sees) kasvas kõrge hein ja need alad olid täiesti hooldamata. Kaebaja I põlluraamatu andmetel toimus 15. juulil 2021 põllu osadel II ja III purustamine, sest randaalimiseks oli maa liiga pehme. Kohapealse kontrolli käigus ega satelliidipiltide abil ei tuvastatud, et enne kontrolli läbiviimist oleks taimestikku purustatud või hekseldatud. Samuti ei tuvastatud kohapealse kontrolli käigus jälgi liigniiskusest ega maa liigset pehmust, mis oleks võinud põllu hooldamist takistada. Kaebaja I ei teavitanud vastustajat enne kontrolli toimumist vääramatust jõust või hooldamist takistanud erandlikest asjaoludest. 15.3. Randaalimine ei ole püsirohumaa toetusõiguslik hooldamise viis. Randaalimise teel ei loeta põldude nõuetekohast hooldamist määrusega nr 32 toetatava tegevuse eesmärgi mõistes saavutatuks, sest põld peab olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse. Randaalimine on heintaimede eluea lõpetamine, mille käigus rohukamar lõhutakse ja heintaimede juured lõigatakse heintaimede kasvu katkestamiseks läbi. Randaalimine ehk ketasadraga kündmine toimub põllumaa ettevalmistamiseks külviks või kultuuride kasvatamiseks järgneval vegetatsiooniperioodil, mis ei ole rohumaa hooldamine ühtse pindalatoetuse mõttes. Põllu nr 219 randaalitud osa oli enne randaalimist niitmata. Randaalitud põldude olukorda ei saa lugeda niitmisega sarnaseks tulemuseks – rohukamar on lõhutud ning mullaga on segunenud ebaühtlased mättad ja mahasõidetud hein. Püsirohumaa randaalimine, mille käigus rohukamar lõhutakse ja tekivad mättad, ei ole ka tootmistegevus. Tootmistegevus rohumaal on näiteks rohumassi söödaks varumine või karjatamine. Randaalimisega ei ole täidetud ka

§ 3

lg-s 2 ja § 4 lg-s 4 sätestatud rohumaa hooldamise tingimused, sest randaalitud maad ei ole järgmisel aastal võimalik niita ilma randaalimisest tekkinud rohumättaid tasandamata ehk lisakulutusi tegemata. 15.

  1. Põllu nr 219 toetusõigusliku pindala hulgast arvati teeäärne võsa ja kraav määruse nr 4 § 3 lg 61 alusel õigesti välja. Kraavi ja võsa põllupoolne serv mõõdeti GPS-ga
  2. augustil 5

(15)3-22-616
  1. Teepoolse võsa piir on näha
  2. aprillil 2021 tehtud ortofotol ning kraavi laius on mõõdetav PRIA geoinfosüsteemis AEGIS – kraavi laius koos võsaga on 21 m. 15.
  3. Ka heinapallide alune maa-ala arvati põllu nr 219 toetusõigusliku pindala hulgast õigesti välja. Määruse nr 22 § 5 lg 2 kohaselt võetakse põllumassiivi maksimaalse toetusõigusliku pindala määramise korral aluseks põllumassiivi kogupindala põllumassiivi kaardil olevate piiripunktide järgi. Saadud pindalast arvatakse maha põllumassiivil paiknev üle 0,01 ha suurune maa-ala, millel ei ole põllumajanduslik tootmine võimalik. Sellisteks maa-aladeks on näiteks kivihunnik, püsivalt liigniiske ala, maapinnas olev süvend, püsivalt ühel kohal olev masinapark, lõkkeplats, oksahunnikud jms. Põllumajanduslik tegevus ei ole võimalik ka maa-alal, mis pole heinapallide hoiustamise tõttu mitmel järjestikusel aastal kasutuses olnud. EL määruse nr 640/2014 art 18 lg 6 teine lõik ei ole praeguses asjas kohaldatav, sest kaebajal I moodustas kogu taotletud ja kindlaksmääratud pindalade erinevus kokku 10,99%, mitte kuni 0,1%. Kindlaksmääratud pindala hulka arvestatakse kõik taotlusel deklareeritud pindalast üledeklareeritud pindalad ehk pindalade erinevused. 15.
  4. PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris oli kuni
  5. maini 2021 põllu nr 239 toetusõigusliku pindala suuruseks 12,65 ha. Kaebaja I esitas
  6. mail 2021 PRIA-le põllumassiivi toetusõigusliku pindala muutmise avalduse, millega soovis suurendada pindala ökoala (kraavi) arvel. PRIA rahuldas avalduse ning alates
  7. maist 2021 on põllumassiivi pindala 16,8 ha. PRIA teavitas kaebajat I sellest
  8. mai
  9. a kirjaga. Kaebaja I sai pindalatoetuste taotlust esitades
  10. mail 2021 süsteemipõhise teavituse, et põllumassiivi toetusõiguslik pindala ei ole taotlusel esitatud 16,8 ha ja põllumassiivil asuvad mittetoetusõiguslikud alad, ning hoiatuse, et seetõttu võidakse toetust vähendada. Kaebaja I ei taotlenud muudatuse tegemist.
  11. augustil 2021 mõõdeti põllumassiivi piiri kohapeal, et teha vastavalt kaebaja I
  12. mai
  13. a muudatusavaldusele kindlaks täpne toetusõiguslik piir. Selle tulemusel muudeti
  14. septembril 2021 põllumassiivi toetusõiguslikku pindala, nii et selleks jäi 11,63 ha. Põllu nr 239 metsaäärne kraav arvati toetusõigusliku pindala hulgast välja põhjusel, et kraavi põhi ei olnud nähtav. Kõik kraavid olid võsastunud. Kraavide laiust mõõdeti
  15. augustil 2021 GPS-ga. 15.
  16. Kaebaja II põldu nr 409 ei arvestatud kohapealse kontrolli tulemusel toetusõiguslikuks, sest seda ei olnud tähtaegselt ja nõuetekohaselt hooldatud. Tegemist on püsirohumaaga. Püsirohumaal sissekünd või randaalimine ei ole kohane tootmistegevus

§ 4lg 1 tähenduses.

Kohapealse kontrolli ajal, s.o

  1. septembril 2021, oli põld hooldamata. 15.
  2. Kaebaja I juures viisid
  3. septembril 2021 kohapealse kontrolli läbi kaks vastustaja inspektorit, mistõttu võisid nad mõlemad ka kontrollaruande allkirjastada. Kuna kaebaja esindajat kohapeal ei viibinud, jääb arusaamatuks, kuidas kaebaja teab väita, et üht inspektoritest kohapeal ei olnud. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Vaidluse all on PRIA otsused, millega rahuldati kaebajate taotlused ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse saamiseks üksnes osaliselt ning määrati kaebajatele halduskaristused. Samuti on vaidluse all PRIA vaideotsus, millega jäeti kaebajate vaie rahuldamata. Kaebajad paluvad tühistada vaideotsuse täies ulatuses ning toetuse määramise otsused osas, milles taotlused rahuldamata jäeti ja toetust vähendati, ning kohustada PRIA-t taotlusi vastavas osas uuesti lahendama. 6

(15)3-22-616
  1. Kohus võtab esmalt seisukoha, kas kaebajal I ja kaebajal II oli õigus saada ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust vastavalt põlde nr 219 ja nr 409 puudutavas osas (I). Seejärel analüüsib kohus, kas PRIA vähendas õigesti kaebaja I põllu nr 239 toetusõiguslikku pindala (II) ning kas kaebajatele määrati halduskaristused õiguspäraselt (III). Lõpetuseks lahendab kohus kaebuse ja määrab kindlaks menetluskulude jaotuse (IV). I
  2. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS;
  3. märtsist 2021 kuni
  4. veebruarini 2022 kehtinud redaktsiooni) § 12 lg 1 kohaselt võib otsetoetust taotleda muu hulgas juriidiline isik, kes tegeleb EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-s c nimetatud põllumajandusliku tegevusega. Vaidlustatud otsuste tegemise ajal kehtinud EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c kohaselt kuulub põllumajandusliku tegevuse hulka muu hulgas: 1) põllumajandustoodete kasvatamine või tootmine (art 4 lg 1 p c alapunkt i) ning 2) põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras (art 4 lg 1 p c alapunkt ii). EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 2 p a kohustab liikmesriike määrama kindlaks kriteeriumid, millele põllumajandustootjad peavad vastama, et täita kohustust hoida põllumajandusmaa karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, nagu on osutatud art 4 lg 1 p c alapunktis ii. Eesti õiguses on vastavad kriteeriumid kindlaks määratud ELÜPS § 13 lg 2 alusel kehtestatud määruses nr
  6. Praeguses asjas ei arvestanud vastustaja kaebaja I põldu nr 219 ning kaebaja II põldu nr 409 toetusõiguslikuks, sest vastustaja hinnangul ei olnud need põllud nõuetekohaselt ja tähtaegselt hooldatud. Ühtse pindalatoetuse osalise määramise otsustes on mõlema põllu osas viidatud

§ 4lg-le 4 ning vaideotsuses täiendavalt ka § 3 lg-le 2.

20.

§ 3

lg 2 kohaselt peab põllumajandusmaal, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega, olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta.

§ 4

lg-s 4 on täpsustatud, et põllumajandusmaa, millel tegeletakse põllumajandusmaa hoidmisega karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras (art 4 lg 1 p c alapunkt ii), peab olema niidetud või hooldatud muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse, ning niide, välja arvatud hekseldatud rohi, peab olema kokku kogutud hiljemalt 20. augustil. 21. Vaideotsuse kohaselt tuvastas PRIA 8. septembril 2021 toimunud kohapealse kontrolli tulemusena, et kaebaja I põld nr 219 ei olnud

§ 4lg 4 kohaselt 20.

augustiks hooldatud (II kd, tl 28; dtl 445). Kontrollaruande nr 210378 lisaks oleva põldude kontroll-lehe kohaselt jagas PRIA kontrolli tulemuste põhjal põllu nr 219 kolmeks osaks (I kd, tl 164; dtl 322). Kõik kolm osa olid kontrollimise ajal hooldamata, s.o niitmata, hekseldamata või karjatamata. 21.

  1. Põllu I osal (40,21 ha) toimus põlluraamatu andmetel
  2. juulil 2021 põllul purustamine ning
  3. augustil 2021 randaalimine. Visuaalse vaatluse järgi oli põllu I osal
  4. septembril 2021 hein pikali randaalitud. Püsti jäänud heintaimedel oli valminud seemned, heintaimed olid puitunud. Satelliitpiltide järgi oli tuvastatav, et
  5. augustil 2021 oli biomass põllul alles ning
  6. septembri
  7. seisuga oli suuremal osal põllul biomass kadunud. 7

(15)3-22-616 21.2. Põllu II osal (9,76
  1. ha)oli taimestik kontrollimise ajal kõrge (kohati 1–1,5 m), kolletunud ja puitunud, nõges oli loonud seemned. Põlluraamatu andmetel ja taotleja sõnul toimus 15. juulil purustamine, kuid sellel põlluosal taotleja väitel randaalida ei saanud, sest maa oli liiga pehme. Vaideotsuses on lisatud, et kohapealne kontroll ei tuvastanud visuaalsel vaatlusel ja satelliidipiltide abil, et põllu II osal oleks enne kontrolli läbiviimist toimunud purustamist või hekseldamist. Samuti ei tuvastanud inspektor põllul jälgi liigniiskusest ega liiga pehmet maad, mis oleks võinud takistada tehnikaga põllu hooldamist näiteks augustikuus. 21.3. Põllu III osal (0,46
  2. ha)oli taimestik kolletunud ja puitunud, nõges oli loonud seemned. Põlluraamatu andmetel ja taotleja sõnul toimus purustamine 15. juulil 2021, kuid maa pehmuse tõttu randaalida ei saanud. Vaideotsuse kohaselt ei tuvastatud visuaalse vaatluse ning satelliidipiltide abil põllu sellel osal 2021. a tegevuse jälgi (sh purustamist). 22. Kaebaja II põllu nr 409 kohta on kontrollaruande nr 210406 lisaks oleval põldude kontroll-lehel märgitud, et rohumaa oli niitmata (II kd, tl 19p; dtl 430). Vaideotsuses on lisatud, et kohapealse kontrolli ajal oli põld nr 409 hooldamata, kuid PRIA kontrollis sama põllu seisukorda ka hiljem. Satelliitpiltide järgi oli põld 19. septembril 2021 veel roheline ning 26. septembri 2021. a seisuga oli biomass põllult kadunud (II kd, tl 27p; dtl 444). 23. Kaebajad on seisukohal, et sellist põldu, mis sügisel üles küntakse, ei pea 20. augustiks niitma ega muul nõutaval viisil hooldama (kaebuse p 2.19). Kaebajad on selgitanud, et nende eesmärk ei olnud tegeleda põldudel nr 219 ja 409 põllumajandusliku tegevusega EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunkti ii tähenduses, vaid nad tegelesid põllumajandusliku tootmisega EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunkti i tähenduses. Nende väitel on sissekünd – sõltumata sellest, kas tegemist on püsirohumaaga või lühiajalise rohumaaga – käsitatav põllumajandusliku tootmisena, sest põllumajandustoodete kasvatamine algab põllu külviks ettevalmistamisega ehk üleskündmisega. Põllu üleskündmine on esimene samm põllumajandustoodete kasvatamisel – seega põllumajanduslik tootmine. See nähtub sõnaselgelt ka

§ 5lg 2 p-st 3.

Kaebuse kohaselt on põld nr 219 põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatav maa. PRIA on käsitanud seda põldu ekslikult püsirohumaana – tegemist on teise aasta lühiajalise rohumaaga. Põld künti

  1. a sügisel üles, et see kevadiseks külviks ette valmistada. Suurem osa põllust künti üles
  2. augustil 2021 ning osa põllust künti üles
  3. a septembri teises pooles (kaebuse p-d 4.2 ja 4.3). Põld nr 409 on püsirohumaa, mis võeti samuti kasutusele põllumajanduslikuks tootmiseks. Põld künti
  4. a septembri lõpus üles, et see kevadiseks külviks ette valmistada (kaebuse p 3.2).
  5. Poolte vahel on erimeelsus selles, kas taotlejal on õigus saada ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust põllu eest, mida pole
  6. augustiks niidetud ega muul niitmisega sarnast tulemust andval viisil hooldatud, kuid mis on toetuse taotlemise aasta sügisel üles küntud.
  7. Kaebajad väidavad, et nad täitsid toetuste saamise tingimused põldude sügisel üleskündmisega.
  8. Kohtu hinnangul ei ole põllu sügisel üleskündmine järgmise kasvuperioodi külviks ettevalmistumise eesmärgil käsitatav põllumajandustoodete kasvatamise ega tootmisena EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunkt i tähenduses. 8

(15)3-22-616 Kaebajatel on kahtlemata õigus, et põllu üleskündmine on põlluharimise (mullaharimise) viis ning künd on külviks vajalik eeltöö. Tavatähenduses on põllu üleskündmine osa põllumajanduslikust tegevusest. Praegusel juhul on aga EL seadusandja andnud mõistele „põllumajanduslik tegevus“ EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-s c kitsama sisu. Lisaks tuleb silmas pidada, et EL seadusandja on soovinud hoiduda otsetoetuste andmisest isikutele, kelle majanduslik eesmärk ei ole kas üldse põllumajanduslik tegevus või kelle tegevus on üksnes vähesel määral suunatud põllumajanduslikule tegevusele (vt määruse nr 1307/2013 põhjendus 10). Kaebajad tuginevad väitele, et nende tegevus on käsitatav põllumajandustoodete kasvatamisena EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunkt i tähenduses (vt nt kaebuse p-d 2.11, 2.12 ja 3.4). Samas pole nad väitnud, et nad oleksid toetuse taotlemise aastal põllumajandustooteid kasvatanud. Kohtu hinnangul mõjutab seda, kas taotlejal on õigus ühtsele pindalatoetusele ning kliima- ja keskkonnatoetusele, nii tema tegevuse sisu ja eesmärk kui ka saavutatud tulemus toetuse taotlemise aastal. Pelgalt sügiskündi ei saa põllumajandustoodete kasvatamiseks pidada. Põllu sügisel üleskündmine võib luua küll põllumajandustoodete kasvatamiseks vajalikud eeldused, kuid põllumajanduskultuuri kasvatamise esmaseks eelduseks on selle külvamine, mahapanemine või istutamine. Põllu sügisel üleskündmisel ei asu toetuse taotleja toetuse taotlemise aastal põllumajandustooteid kasvatama. Üksnes sügiskünd ei loo ka piisavat kindlust, et toetuse saaja asub põllumajandustooteid järgmisel kasvuperioodil kasvatama. Seepärast ei saa ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse taotlemise aasta sügisel põllu üleskündmist pidada põllumajanduslikuks tegevuseks EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunkti i tähenduses. Kohus lisab selgitavalt, et ei pea õigeks ka kaebuses esitatud väidet, et

§ 5

lg 2 p 3 loeb põllu sügisel üleskündmise põllumajanduslikuks tootmiseks (vt kaebuse p 3.4.2).

§ 5

lg 2 p 3 kohaselt ei kohaldata sama määruse § 4 lg-s 4 sätestatud nõudeid põllumajandusmaa suhtes, millel tegeletakse § 4 lg-s 1 nimetatud põllumajandusliku tegevusega, sealhulgas lühiajalise rohumaa suhtes haljasväetise sissekünni aastal. Esiteks ei saa Eesti määrusega sisustada EL määruses kindlaks määratud mõistet, ning teiseks puudutab

§ 5

lg 2 p 3 – tulenevalt seotusest § 4 lg-ga 4 – üksnes EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunktis ii nimetatud põllumajanduslikku tegevust. 27. Kaebajate väitel ei pidanud nad

§ 4

lg-s 4 sätestatud tingimusi täitma, sest neile kohaldub

§ 5lg 2 p-s 3 sätestatud erand.

Tulenevalt järeldusest, et põldude nr 219 ja 409 sügisel üleskündmist ei saa pidada põllumajanduslikuks tegevuseks EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunkti i tähenduses, ei nõustu kohus kaebajate väitega, et neil oli toetuse saamise õigus

§ 5lg 2 p 3 alusel.

Seetõttu ei pea kohus vajalikuks analüüsida kaebaja I väidet, et põld nr 219 oli lühiajaline rohumaa. 28. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajad ei ole põldude nr 219 ja 409 osas

§ 4

lg-s 4 sätestatud hooldamiskohustust täitnud, sest nad ei niitnud ega hooldanud neid põlde muul niitmisega sarnast tulemust andval viisil hiljemalt

  1. augustiks. Ka kaebajad ei ole väitnud vastupidist ega põldude nr 219 ja 409 hooldamist puudutavatele PRIA tuvastatud asjaoludele vastu vaielnud.
  2. Kohus ei nõustu ka kaebajate väitega, et

§ 3lg-s 2 sätestatud nõuded olid põldudel 219 ja 409 sisuliselt täidetud (kaebuse p-d 3.5, 3.6 ja 4.1). 9

(15)3-22-616

§ 3

lg 2 näeb ette, et põllumajandusmaal, millel tegeletakse EL määruse nr 130/2013 art 4 lg 1 p-s c nimetatud põllumajandusliku tegevusega, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Selleks, et

§ 3

lg 2 oleks toetuse määramisel asjassepuutuv, peab tegemist olema põllumajandusliku tegevusega EL määruse nr 130/2013 art 4 lg 1 p c tähenduses. Praeguses asjas jõudis kohus järeldusele, et kaebajate tegevus põldudel nr 219 ja 409 ei ole käsitatav põllumajandusliku tegevusena EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunkti i tähenduses. Samuti ei ole kaebajatel põldude nr 219 ja 409 osas õigust saada toetust põllumajandusliku tegevuse eest EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunkti ii tähenduses, sest nad ei täitnud hoolduskohustust tähtaegselt. Seepärast puudub vajadus kaebajate väidet

§ 3lg 2 nõuete täitmise kohta põhjalikumalt analüüsida.

  1. Kaebajad on märkinud, et neile jääb ebaselgeks, kuidas tuleb hooldada põldu, mis on varem olnud rohumaa, kuid mida kaebajad ei soovi rohumaana säilitada, vaid soovivad seda kasutada hoopis põllumajanduslikuks tootmiseks. Nad leiavad, et kohustus põld enne kündi
  2. augustiks niita oleks ebaproportsionaalne (kaebajate
  3. septembri
  4. a täiendav seisukoht, p-d 2.11–2.17). Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Hoolduskohustuse tähtaegne täitmine seoses põllumajandusliku tegevusega EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p c alapunkti ii tähenduses on otsetoetuse saamise tingimuseks. Hoolduskohustuse täitmiseks ei ole vaja põldu üles künda. Seega ei ole põllu sügisel üleskündmine otsetoetuse saamise aluseks oleva tegevusega seotud ega mõjuta hoolduskohustuse proportsionaalsust.
  5. Kuna kaebajad ei tegelenud põlde nr 219 ja 409 puudutavas osas EL määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-s c nimetatud põllumajandusliku tegevusega, ei olnud neil ELÜPS § 12 lg 1 alusel õigust saada nende põldude eest ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust ning seega arvas PRIA nimetatud põllud õigesti toetusõigusliku pindala hulgast välja.
  6. Vastuseks kaebaja I väitele, et üks kontrollaruandes nimetatud isikutest kohapealses kontrollis ei osalenud, märgib kohus, et ei näe alust kahelda PRIA selgituses, et
  7. septembril 2021 viisid kohapealse kontrolli läbi siiski kaks inspektorit. Kuna kaebaja ei ole esile toonud, et see asjaolu kuidagi tema õigusi riivaks, ei pea kohus vajalikuks sellel küsimusel põhjalikumalt peatuda.
  8. Kuna kaebajal I ei olnud õigust põllu nr 219 eest toetusi saada, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas teeäärne võsa ja kraav tuli toetusõigusliku pindala hulgast välja arvata ning kas põllu nr 219 toetusõiguslikku pindala tuli vähendada heinapallide alla jääva maa ulatuses. II
  9. Kaebaja I taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tingisid lisaks põllu nr 219 hooldamata jätmisele põllu nr 239 toetusõigusliku ala vähendamine.
  10. Kaebuse kohaselt ei ole PRIA kaebajale põhjendanud, miks vähendati põllu nr 239 toetusõiguslikku pindala ning milline osa põllust ja millisel õiguslikul alusel mõõdeti toetusõiguslikust pindalast välja. Kaebaja I deklareeris põllu nr 239 suuruses 16,79 ha, mis vastas põllumassiivide registris kajastatud andmetele. PRIA muutis selle põllu suurust 10

(15)3-22-616 registris alles
  1. a novembris ning teavitas sellest kaebajat I alles
  2. novembri
  3. a kirjaga (kaebuse p 5).
  4. PRIA selgitas vaideotsuses, et mõõtis
  5. augustil 2021 toimunud kohapealse kontrolli käigus GPS seadmega põllu nr 239 (põllumassiivi nr 56352835436) toetusõiguslikust alast välja kraavid, mis ei vastanud põllumajandusministri
  6. jaanuari
  7. a määruses nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“ (määrus nr 4) sätestatule. Selle tulemusel tuvastati, et tegelik maakasutus oli 11,63 ha ning seega oli taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus 5,16 ha. 36.
  8. Vastuses kaebusele (p 27) selgitas PRIA, et põllul nr 239 asus seitse ökoala ehk kraavi. Kõik kraavid olid rohkemal või vähemal määral võsastunud. Metsaäärsed kraavid arvati välja seetõttu, et kraavi põhi ei olnud nähtav. Koos vastusega kaebusele esitas PRIA kohtule põllumassiivi kontrollakti nr 21-52-56352835436 (
  9. aprilli
  10. a avalduse lisa 13; II kd, tl 79; dtl 623), fotod kraavidest (lisa 8; dtl 583–608) ning kraavide skeemi (lisa 8; dtl 598). 36.
  11. Kaebajad märkisid
  12. septembri
  13. a täiendavas seisukohas (p 3.3), et vastustaja
  14. aprilli
  15. a vastuse punkti 27 ja lisa 8 põhjal ei ole võimalik üheselt aru saada, millised kraavid ja millisel põhjusel toetusõigusliku pindala hulgast välja arvati. Lisa 8 osaks olev joonis ei ole tõend mõõtmistulemuste kohta, sest selle on PRIA töötaja ise joonistanud. Ka lisa 8 koosseisus olevate fotode alusel ei ole võimalik kraavide laiust hinnata. 36.
  16. PRIA selgitas
  17. detsembri
  18. a vastuses (p 7), et
  19. aprillil 2022 esitatud lisa 8 joonisel tähistab punane joon
  20. a kaebaja I taotletud piiri ning must joon tähistab toetusõiguslikuks arvestatud ala pärast kontrolli. PRIA esitas uuendatud joonise
  21. a seisuga. Joonisel on esitatud kraavide numbrid. Must joon joonisel tähistab
  22. a seisuga põllumassiivide registris olevat piiri. Punane joon joonisel tähistab
  23. a seisuga põllumassiivide registris olevat piiri. Tumerohelise värviga on tähistatud kraavide elemendid (II kd, tl 121; dtl 692). 36.
  25. aprilli
  26. a seisukohas selgitas PRIA, et põllu nr 239 kraavide laiuse mõõtmistulemused on PRIA poolt tõendatavad ja jälgitavad kõigile kättesaadavas rakenduses Google My Maps ning PRIA kasutuses olevas programmis EAGIS. PRIA selgitas kraavide mõõtmise kohta, et kohapealse kontrolli käigus kasutatav GPS-seade mõõdab asukohapunkte iga sekundi järel. Saadud koordinaadid ja kellaajad on fikseeritakse failis (vt PRIA
  27. aprilli
  28. a avalduse lisa 4: fail „31.08.2021.Vectors (QS Passed).csv“). Nende andmete kaardile kandmise tulemusel moodustub joon, mis tähistab GPS-seadet kasutanud inspektori läbitud trajektoori (vt PRIA
  29. aprilli
  30. a avalduse lisa 5: fail „31.08.2021.kml“). Pärast välitöid sai mõõtejooned salvestada geoinfosüsteemi ning mõõta spetsiaalse vahekauguste mõõtmise GIS-tööriistaga kraavide laiust.
  31. Kaebaja I märkis
  32. aprilli
  33. a seisukohas, et põllu nr 239 mõõtmistulemused ei ole usutavad. Väidetavad mõõtmistulemused on kohtumenetluse käigus pidevalt muutunud. Kohad, kus PRIA inspektor GPS-seadmega käis, ei ole seotud kraavi laiuse mõõtmisega. Kaebaja võttis esitatud videoklippides aluseks PRIA märgitud toetusõigusliku ala piiri. Nendelt on üheselt näha, et piir ei ole kraavi kaldal, vaid põllul. Mõõtkava järgi on kraav muutunud väga laiaks ja põld sellevõrra kitsamaks. Vastustaja andmete järgi ei mahuks niiduk põllule sõitma ega manööverdama. Taotlejale ei saa panna kohustust mõõta kraavide laiust PRIA
  34. aprilli
  35. a seisukohas kirjeldatud programmide abil. Taotleja saab lähtuda PRIA 11
(15)3-22-616 andmebaasis olevast kaardimaterjalist. Selliste vaidluste vältimiseks oleks mõistlik taotlejat teavitada ning teha mõõdistused taotleja juuresolekul. Praeguses asjas anti kaebajale I mõõtmisest teada tagantjärgi.
  1. Kohus nõustub kaebajaga I, et PRIA
  2. aprilli
  3. a vastuse p-s 27 märgitu, selle vastuse lisa 8 ning
  4. detsembri
  5. a avalduse lisa alusel ei olnud kaebajal võimalik mõõtmistulemuste õigsuses veenduda, sest polnud arusaadav, kuidas nendes dokumentides esitatud tulemusteni jõuti. Küll aga on mõõtmistulemused jälgitavad PRIA
  6. aprilli
  7. a avalduse lisade 4 ja 5 abil. Kohus kasutas rakendust Google My Maps ning importis sinna faili „31.08.2021.kml“. Kõrvutades avanenud vaadet nt PRIA
  8. aprilli
  9. a seisukohas esitatud joonisega 2 (III kd, tl 23p; dtl 918), on tuvastatav, kus kraavid mõõtmistulemuste põhjal paiknevad. Ühtlasi on võimalik mõõta kraavide laiusi. Kohus peab siin nimetatud PRIA tõendite põhjal tõendatuks, et põllul 239 asuvad kraavid nr KR48551771, KR48551773, KR41528696, KR48551784, KR48551785 ja KR48551786 olid PRIA
  10. aprilli
  11. a vastuse lisas 8 ja
  12. aprilli
  13. a seisukoha joonisel 2 punaste joontega märgitud kohtades laiemad kui 12 m.
  14. Kaebaja I väidab, et isegi kui kraavid oleksid laiemad kui 12 m, ei annaks see asjaolu õigust kogu kraav toetusõigusliku pindala hulgast välja arvata. Kaebaja hinnangul tuleks määruse nr 4 § 3 lg-t 61 tõlgendada nii, et kui kraavi kaldal kasvav puittaimestik on mõnes kohas laiem kui12 m, siis tuleb see maa kuni 12 m ulatuses toetusõigusliku maa hulka arvata. Välja võib arvata maa, mis ületab 12 m (kaebajate
  15. septembri
  16. a täiendav seisukoht, p-d 3.12–3.18). PRIA märkis, et kui kraav on osaliselt üle 12 m lai, ei ole kraav tervikuna toetusõiguslik (
  17. detsembri
  18. a vastuse p 9; II kd, 118p; dtl 690). EL määruse nr 1306/2013 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta) art 94 ja ELÜPS § 32 lg 3 alusel kehtestatud määruse nr 4 § 3 lg 6 1 kohaselt arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud (s.o alla 10-km2 valgalaga) eesvool ja kuivenduskraav koos nende serval ja nõlval ning serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt. Kohtupraktika ei toeta kaebaja pakutud määruse nr 4 § 3 lg 6 1 tõlgendust. Kohtud on asunud seisukohale, et kuivenduskraavi saab toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka arvestada üldjuhul üksnes juhul, kui kogu kraav koos lubatava puittaimestikuga ei ole laiem kui 12 m. Kui kraavi mõni osa on laiem, siis jäetakse kogu kraav toetusõigusliku pindala hulgast välja. Siiski ei ole välistatud jagada osadeks nt kraav, mille puhul on piisavalt eristatavad erinevate kraavitüüpidega osad, s.o metsaäärse ja põldudevahelise kraavi osa (vt Tartu Ringkonnakohtu
  19. aprilli
  20. a otsus asjas nr 3-21-2380, p 29 ning Tartu Halduskohtu
  21. juuni
  22. a otsus samas asjas, p 17.5). Kohus jagab kohtupraktikas esitatud seisukohta. Määruse nr 4 § 3 lg 6 1 sõnastus ei jäta normi kohaldajale kaalutlusruumi. Siiski ei ole kohtupraktikas välistatud, et teatud olukordades võib õiguse üldpõhimõtetes tulenevalt olla erandite tegemine nõutav (vt ka Tartu Halduskohtu
  23. märtsi
  24. a otsus asjas nr 3-22-1598, p 21.4). Seega võib juhtudel, mil kraavi laius ületab üksnes ühes või mõnes kitsas lõigus ja üksnes marginaalses ulatuses 12 m piiri, olla kogu kraavi toetusõigusliku pindala hulka arvestamine põhjendatud. Kuna praeguses asjas on kõigi kuue põllumaa vahel asuva kraavi laius mitmetes kohtades ja märkimisväärses ulatuses üle 12 m ning kohtul puudub kahtlus, et mõõtmine võinuks anda nt muul aastaajal tulemuseks ka alla 12 m, ei ole kohtu hinnangul tegemist erandliku olukorraga. Seega jättis PRIA põllul 239 12
(15)3-22-616 asuvad kraavid nr KR48551771, KR48551773, KR41528696, KR48551784, KR48551785 ja KR48551786 õigesti toetusõigusliku pindala hulgast välja.
  1. Metsaäärse kraavi nr KR48551789 osas väidab kaebaja I, et PRIA väide selle kohta, et kraavi põhi ei olnud nähtav, on ebaõige ja tõendamata. Ei ole piisav, kui PRIA pildistab üksnes kraavi kaldal asuvat võsa ning väidab, et kraav ei ole visuaalselt tuvastatav. Kraavi visuaalse tuvastatavuse nõue tähendab seda, et peab olema aru saada, kas metsa ääres on üldse kraav ja kus kraav algab. Ei ole nõutav, et eemalt vaadates peaks kraavi põhi, nõlv ja serv igal aastaajal kraavi ääres kasvava puittaimestiku vahelt paistma. Metsaäärset kraavi on visuaalselt võimalik tuvastada eelkõige siis, kui liikuda läbi kraavi põllupoolsel kaldal kasvava puittaimestiku ja vajadusel ronida kraavi põhja. Kontrollimise aja valikul tasuks eelistada aastaaega, mil puittaimestik on raagus ja kraavi põhjas leidub vett. Kraav tuleb arvestada toetusõigusliku pindala hulka koos puittaimestikuga – seega on võsa kraavis kasvamine nõuetekohane. PRIA ei ole kontrollimise käigus kraavi servale roninud ega pildistanud kraavi põhja, nõlva ja serva (
  2. septembri
  3. a seisukoha p-d 3.19–3.30).
  4. PRIA on selgitanud, et see arvati toetusõigusliku pindala hulgast välja põhjusel, et kraavi põhi ei olnud nähtav (
  5. aprilli
  6. a vastuse p 27). Selle väite tõendamiseks esitas PRIA foto nr 10 (
  7. aprilli
  8. a vastuse lisa 8, fail „PVS Grupp OÜ kraavid/KR48551789_10.jpg“; dtl 608). Põllumassiivi kontrollaktis nr 21-52-56352835436 on märgitud, et metsaäärsetel kraavidel ei ole põllupoolne külg ja nõlv tuvastatav ning kraav on osaliselt üle 12 m lai.
  9. Määruse nr 4 § 3 lg 62 kohaselt arvatakse metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi puhul toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka eesvool ja kuivenduskraav koos nende põllupoolsel serval ja nõlval ning põllupoolse serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kuni 12 meetri laiuselt, kui metsaäärse eesvoolu ja kuivenduskraavi põhi ning nende põllupoolne nõlv ja serv on visuaalselt tuvastatavad. Kohtupraktikas on asutud selle normi osas seisukohale, et metsaäärne kuivenduskraav koos põllupoolsel serval ja nõlval ning põllupoolse serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga on maastikuelemendina toetusõigusliku pindala hulka arvestatav juhul, kui kuivenduskraavi on hooldatud määral, mis võimaldab kraavi põhja ja kraavi põllupoolset nõlva ja serva visuaalselt mõistlike jõupingutustega tuvastada ja kraavi laiust mõõta (vt Tartu Ringkonnakohtu
  10. aprilli
  11. a otsus asjas nr 3-21-2380, p 24 ning Tartu Halduskohtu
  12. juuni
  13. a otsus samas asjas, p-d 17.3 ja 17.4). Kohus nõustub kohtupraktikas esitatud seisukohaga. Määruse nr 4 § 3 lg-s 6 2 sätestatu kohaselt peab muu hulgas olema visuaalselt tuvastatav metsaäärse kraavi põhi. Seega ei piisa maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete täitmiseks pelgalt sellest, et tuvastatav on kraavi asukoht. Samuti ei saa nõustuda kaebajaga I selles, et kraavi visuaalseks tuvastamiseks ei piisa kraavi kaldale jäämisest, vaid tuleks ronida kraavi põhja. Sellise tõlgenduse korral muutuks visuaalse tuvastatavuse nõue sisutühjaks. Nagu eespool viidatud kohtuotsustes on selgitatud, on kraavi põhja ja kraavi põllupoolse nõlva ja serva visuaalse tuvastatavus vajalik nii selleks, et lihtsustada toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala kindlaksmääramist, kuid ka selleks, et aidata kaasa metsaäärsete kraavide seisundi parandamisele. Kuna otsetoetuse saajal on kohustus täita maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuet (vt ELÜPS §-d 32–34), tuleb toetuse saajal hoida metsaäärse kraavi põhja ja kraavi põllupoolset nõlva ja serva puittaimestikust sedavõrd vabana, et kohapealse kontrolli käigus oleks võimalik kontrollida määruse nr 4 § 3 lg-s 62 sätestatud kohustuse täitmist ilma võssa ja kraavi põhja minemata. PRIA esitatud fotolt nr 10 13
(15)3-22-616 nähtuvalt (dtl 608) oli võsa sedavõrd tihe ja kõrge, et kraavi põhi ei olnud visuaalselt tuvastatav. Seega jättis PRIA nimetatud kraavi, sõltumata selle laiusest, ELÜPS § 34 ja määruse nr 4 § 3 lg 62 alusel põhjendatult toetusõigusliku pindala hulgast välja.
  1. Kohus ei nõustu ka kaebaja I väitega, et PRIA rikkus EL määruse 809/2014 art 24 lg-s 4 sätestatut, sest oleks pidanud kontrollima maastikuelementide olemasolu ja pindala esmalt ortofotode alusel ning teostama kohapealse kontrolli üksnes juhul, kui ortofotode ja taotleja esitatud lisamaterjali alusel ei ole võimalik asjaolusid tuvastada. Vaidlusalused metsaäärsed kraavid on ortofotodelt tuvastatavad (
  2. septembri
  3. a täiendav seisukoht, p 3.22). Kaebaja on esitanud vastavad ortofotod, mille failide pealkirjades on osutused kuupäevadele
  4. märts 2020 ja
  5. september 2020 (
  6. septembri
  7. a täiendava seisukoha lisad 8 ja 9: II kd, tl 115 ja 116; dtl 684 ja 685; samuti
  8. märtsi
  9. a avalduse lisad 7 ja 8: III kd, tl 9 ja 10; dtl 889 ja 890). Kohtu hinnangul ei ole need ortofotod sedavõrd detailsed, et nende põhjal oleks võimalik tuvastada, kas kraavi nr KR48551789 põhi on nähtav. Ka kaebaja I ise ei ole väitnud, et esitatud ortofotodelt oleks selle kraavi põhi näha. Seega oli kohapealse kontrolli teostamine kontrolli tõhususe huvides põhjendatud.
  10. Kaebaja I väite kohaselt arvestas PRIA
  11. aastal põllu nr 239 kraavid toetusõigusliku pindala hulka ning sellega on tõendatud, et
  12. aastal puudus igasugune põhjus need kraavid toetusõigusliku pindala hulgast välja arvata (kaebajate
  13. septembri
  14. a täiendav seisukoht, p 3.11 ning lisad 6 ja 7). PRIA selgitas
  15. detsembri
  16. a vastuses, et
  17. aastal lisati põllu nr 239 kraavid tõepoolest põllumassiivi toetusõigusliku pindala hulka tagasi, sest kaebaja I avaldas selleks soovi ning ta oli võrreldes
  18. aastaga kraave hooldanud ja eemaldanud võsa selliselt, et kraavide laius oli
  19. aastal alla 12 m (II kd, tl 118; dtl 689). Võttes arvesse eespool tuvastatud asjaolusid, ei võimalda kohtu hinnangul pelgalt asjaolu, et PRIA arvestas
  20. aastal põllu nr 239 kraavid toetusõigusliku pindala hulka tagasi, teha järeldust, et samad kraavid tulnuks toetusõigusliku pindala hulka arvata ka
  21. aastal.
  22. Kaebaja I väitel sai ta põllu nr 239 põllumassiivi pindala suuruse muutmisest teada alles
  23. a novembris. PRIA
  24. aprilli
  25. a vastuse p-s 27 selgitatu kohaselt sai kaebaja I ühtse pindalatoetuse taotluse esitamisel
  26. mail 2021 süsteemipõhise hoiatuse, et põllumassiiv 56352835436 sisaldab uusimate ortofotode andmetel mittetoetusõiguslikke alasid, mistõttu suunatakse see põllumassiiv toetusõigusliku ala täpsustamiseks kohapealsesse kontrolli. Ühtlasi hoiatati, et taotletavat toetust võidakse kontrolli tulemusel vähendada. Seega, isegi kui kaebaja I väide on õige, pidi ta põllu nr 239 toetusõigusliku pindala suuruse vähendamisega arvestama.
  27. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vastustaja ei eksinud kaebaja I põllu nr 239 toetusõigusliku pindala kindlaksmääramisel. III
  28. Kaebuse kohaselt vähendas PRIA mõlema kaebaja toetusi tuvastatud pindalade erinevuse tõttu 1,5-kordeses ulatuses alusetult. Kaebaja I taotluse puhul vastutab põllu nr 239 kohta põllumassiivide registrisse kantud andmete õigsuse eest PRIA ning põllu nr 219 osas oli heinapallide paiknemisest tulenev erisus 0,08 ha, kuid alla 0,1 ha suurust erisust ei võeta EL 14
(15)3-22-616 määruse nr 640/2014 art 18 lg 6 alusel arvesse. Kaebaja II taotluse puhul pindalade erinevust ei esine.
  1. Kaebajate väited pole põhjendatud. Kohus asus eespool seisukohale, et kaebajal I ei olnud põldu nr 219 puudutavas osas ning kaebajal II ei olnud põldu nr 409 puudutavas osas õigust saada ühtset pindalatoetust ning kliima- ja keskkonnatoetust. Samuti leidis kohus, et PRIA määras kaebaja I põllu nr 239 toetusõigusliku pindala suuruse õigesti. Sellest tulenevalt toimus üledeklareerimine. PRIA
  2. detsembri
  3. a otsuses on halduskaristuse õigusliku alusena märgitud

§ 18

lg 1 ja EL määruse nr 640/2014 art 19a lg 1.

§ 18

lg 1 kohaselt otsustab PRIA ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse vähendamise muu hulgas EL määruses nr 640/2014 sätestatud alustel ja korras. Määruse nr 640/2014 art 19a lg 1 sätestab, et kui toetustaotluses deklareeritud pindala erineb kindlaksmääratud pindalast üle 3% või on rohkem kui 2 ha, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel, millest lahutatakse 1,5-kordne leitud erinevus. PRIA

  1. detsembri
  2. a otsusest nähtuvalt vähendati mõlema kaebaja toetust tuvastatud pindala erinevuse 1,5-kordses ulatuses, sest taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus oli kaebaja I puhul 10,99% (56,31x100/512,24) ning kaebaja II puhul 18,36% (18,99x100/103,41) (I kd, tl 168 ja II kd, tl 22; dtl 329 ja 434). Seega erineb mõlema kaebaja taotluses märgitud pindala kindlaksmääratud pindalast üle 3%. Kaebajad ei ole halduskaristuse arvestamise õigsust kahtluse alla seadnud. PRIA on halduskaristuse õiguslikke aluseid ja arvestuse aluseid selgitanud ka vaideotsuse p-s 15 (II kd, tl 29; dtl 447). Kohus nõustub vastustaja osutatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). IV
  3. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et PRIA
  4. detsembri
  5. a otsus nr 12-6/21/629 ja
  6. detsembri
  7. a otsus nr 12-6/21/668 on vaidlustatud osas õiguspärased ning nende tühistamiseks kaebuses taotletud osas puudub alus. Seetõttu ei ole alust ka PRIA
  8. veebruari
  9. a vaideotsuse nr 12-1/22/43-2 tühistamiseks ning kaebajate kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Kohus jätab P V S GRUPP OÜ ja P V S Lammas OÜ kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
  10. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebajad on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu. Esindajakulu kohta pole dokumente esitatud. Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.