Obsah (11)

§ 163§ 53§ 50§ 651§ 456§ 367§ 173§ 132§ 168§ 171§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Kaija Piirmets, Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2025, Tallinn Kohtuasja number

§ 163

lg 1 alusel 5% ulatuses kostja kanda ja 95% ulatuses hageja kanda ning kostja menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda ja 5% ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude trahvina tasutud 2000 euro tagastamiseks ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 2000 eurot ning vastavalt põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti vaidlustab hageja maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja palub teha uue otsuse, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata auhinnarahade väljamaksmise nõude.
2. Kaebuse kohaselt tulnuks trahvina makstud raha tagastamise nõue VÕS § 1028 lg 1 alusel rahuldada. Maakohus kohaldas vääralt VÕS §-i 1029, sest kostja ei ole tõendanud, et Hipodroom andis hagejale korralduse 2000 euro tasumiseks kostjale. Kohus tegi küll järelduse, et kostja tegutses võistluse korraldajaga sõlmitud kokkuleppe alusel, kuid sellest ei järeldu, Hipodroomi poolt hagejale raha maksmise korralduse andmine. Kostjalt 2000 euro väljamõistmisel tuleb muuta ka menetluse kestel sissenõutavaks muutunud viivise suurust.
3. Menetluskulud tulnuks jätta

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

Maakohus lahendas siinse asja keskse küsimuse, kas dopingureeglite alusel otsustuste tegemine oli õiguspärane, hageja kasuks. Samuti tuleks menetluskulude jaotamisel arvestada, et hageja on füüsiline ja kostja juriidiline isik. Igal juhul rikkus maakohus

§ 163

lg-t 1 sellega, et võttis hagi rahuldamise ulatuse hagi hinnaga võrdlemisel aluseks tegelikult välja mõistetud summad. Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Kostja esitas 12.12.2024 vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse osas ja palus teha uue otsuse, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3. Ringkonnakohus jättis 31.01.2025 määrusega vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja keeldus vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Vastuapellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud jäid kostja kanda. Ringkonnakohus märkis, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 5 2-23-4654 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja trahvina tasutud 2000 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi nimetatud osas ja jaotab uuesti menetluskulud. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. I 28. Kostja esitas 05.09.2025 taotluse ringkonnakohtu 03.09.2025 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja soovib, et protokoll kajastaks sõnasõnalt tema vastust kohtu küsimusele, kuidas Hipodroom võistlusi täna korraldab, samuti tema kohtukõnet. Hageja vaidles taotlusele vastu.

§ 53

lg 2 esimese lause kohaselt on menetlusosalisel iseenesest õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks. 29. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu taotlusest, et protokollis esineks sisulisi vigu või ebatäpsusi, mille parandamist saab

§ 53lg 2 järgi taotleda.

Kostja soovib üksnes oma kohtuistungil esitatud seisukohti protokollis tema poolt koostatud sõnastuses ulatuslikumalt kajastada.

§ 50

lg 1 järgi peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm ja selles ei pea kajastama kõiki kohtuistungil antud selgitusi sõnasõnalt. Kohus võib piirduda üksnes olulisema välja toomisega. Kostja ei ole väitnud, et protokoll nendele nõuetele ei vastaks. Protokolli parandamise taotlus jääb seetõttu rahuldamata. Kooskõlas

§ 53lg 4 teise lausega jäävad kostja vastuväited asja materjali juurde.

II 30. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tagastada talle kostjale trahvina tasutud 2000 eurot (koos sellelt seadusjärgses määras arvestatud viivisega), samuti menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsust ei ole tähtaegselt vaidlustatud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja auhinnaraha väljamaksmise nõude ja rahuldas hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise osas vaidlustas maakohtu otsust küll kostja, kuid kuna kostja vastuapellatsioonkaebus ei olnud tähtaegne, keeldus ringkonnakohus 31.01.2025 määrusega kostja kaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohtu määrus jõustus edasi kaebamata 19.02.2025. Maakohtu otsus on seega jõustunud osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 500 eurot ja sellelt alates 24.03.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivise, samuti osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja auhinnaraha traavivõistlustel osalemise eest (

§ 456lg 1, lg 2 p 1 ja 2 ning lg 4).

Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled seega selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasi kostjale trahvina tasutud 2000 eurot, samuti menetluskulude jaotuse üle. Ringkonnakohus lähtub asja lahendamisel maakohtu tuvastatud asjaoludest (vt siinse otsuse p 16), mida pooled ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud.

1. Hageja nõuab kostjalt trahvina tasutud 2000 euro tagastamist leides, et tal ei olnud tegelikult trahvi maksmise kohustust. Maakohus käsitles hageja nõuet õigesti VÕS § 1028 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase 6 2-23-4654 kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda mh siis, kui kohustust ei ole olemas. Seega tuli hagejal nõude rahuldamiseks esile tuua ja maakohtul tuvastada, et hageja täitis kostjale kohustuse, kuid kohustust ei olnud tegelikult olemas. Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled selle üle, et hageja tasus kostjale dopingureeglite rikkumise eest määratud trahvi 2000 eurot. Hageja nõue kuulub eelnevast tulenevalt rahuldamisele siis, kui hagejal ei olnud kohustust kostjale trahvi tasuda. Hageja leiab, et tal ei olnud sellist kohustust, kuna dopingureeglid ei saanud Hipodroomi korraldatud võistluse tingimuste osaks. Samuti vaidleb hageja vastu kostja väitele, nagu oleks Hipodroom andnud hagejale korralduse maksta trahv kostjale.
2. Kostja on menetluses läbivalt rõhutanud, et tal ei ole hagejaga õigussuhet. Kostja leiab, et konkursil osalemisest tulenev õigussuhe on hagejal VÕS § 1009 alusel võistluse korraldaja, s.o Hipodroomiga. Sellega nõustus ka maakohus ja leidis VÕS §-le 1029 viidates, et kuna kostja tegutses Hipodroomiga sõlmitud kokkuleppe alusel, tuleb ka kostjale makstud raha tagastamisega seotud nõue esitada Hipodroomi vastu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas VÕS § 1029 ebaõigesti. Maakohtu otsus on ka vastuoluline ega tugine asjas esile toodud ja tuvastatud asjaoludel.
3. VÕS § 1029 sätestab, et kui üleandja on võlausaldaja või isiku korraldusel, keda ta ekslikult peab võlausaldajaks, täitnud kohustuse kolmandale isikule, võib üleandja VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud juhul nõuda üleantu tagastamist üksnes võlausaldajalt või isikult, keda ta ekslikult pidas võlausaldajaks. Õige on hageja osundatu, et maakohus ei ole tuvastanud VÕS § 1029 kohaldamise eelduseks olevat asjaolu, nimelt, et Hipodroom oleks andnud hagejale korralduse täita kohustus kostjale. Vastupidi, maakohus tuvastas, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et ta on konkursitingimuste kohaselt õigustatud võistlusega seotud otsuseid tegema. Maakohtu järeldus, et kostja tegutses Hipodroomiga sõlmitud kokkuleppe alusel, millele tugineb ka kostja ise, ei oma VÕS § 1029 kontekstis tähtsust. VÕS § 1029 kohaselt saab kohustuse kolmandale isikule täitmise korralduse anda võlgnikule üksnes võlausaldaja, mitte kolmas isik ise.
4. Eeltoodu tõttu on asjakohatud kostja viited dopingukontrolli vormile, trahviotsusele ja trahviarvele. Need dokumendid on koostatud ja esitatud kolmanda isiku (kostja), mitte võlausaldaja (Hipodroomi) poolt. Kostja viitas oma väite kinnitamiseks ka võistlusmäärustikule ja dopingureeglitele, kuid kostja viited on üldsõnalised ja konkretiseerimata. Ringkonnakohtu istungil kinnitas ka kostja ise, et tõendist ei nähtu, et Hipodroom oleks andnud hagejale korralduse maksta konkursil osalemisega kaasnenud trahv kostjale. Kostja sõnul ei ole kuskil kirjas, et dopingureeglite järgimise kontrollimist korraldab kostja või et kostja on Hipodroomi täitmisabile VÕS § 1012 lg 1 tähenduses (ajamärge 00:15:15 ja 00:24:57). Ka suulise korralduse olemasolu ei ole asjas esile toodud ega tõendatud ja sellist hageja ka eitab. Hipodroomi vastavat korraldust ei saa järeldada ka asjaolust, et hageja on muude (mitte dopinguga seotud) rikkumiste eest kostjale varem trahve maksnud. Seega järeldas maakohus iseenesest õigesti, et kostja väide, nagu ta oleks nn täitmisabiline VÕS § 1012 lg 1 ja § 1029 tähenduses, on tõendamata.
5. Õige ei ole kostja väide, nagu oleks hageja maakohtu menetluses omaks võtnud, et kostja on VÕS §-s 1029 nimetatud kolmas isik või nagu ei oleks selle üle maakohtu menetluses vaidlust olnud. Kostja vaidles sellele hageja väitele sõnaselgelt vastu (vt hageja 15.08.2024 menetlusdokumendi p 11), pärast mida küsis ka maakohus kostjalt üle, et millega kostja oma väidet tõendab (25.09.2024 kohtuistungi ajamärge 00:16:54). 7 2-23-4654
6. Eeltoodu tõttu ei oma siinse asja lahendamisel määravat tähtsust, kas dopingureeglid said või ei saanud 27.08.2022 võistluse tingimuste osaks, kuna igal juhul ei tulnud nendest reeglitest kostjale õigust hagejalt trahvi nõuda. Tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei pea ringkonnakohus seetõttu vajalikuks nendele väidetele eraldi hinnangut anda. Raha tagasi nõudmist isikult, kellele raha maksmise kohustust hagejal ei olnud, ei muuda vastuolus olevaks hea usu põhimõttega ka see, et hageja hobune andis positiivse dopinguproovi. See ei oma hageja ja kostja vahelises suhtes tähtsust. Samuti ei olnud tegemist kõlbelise kohustusega VÕS § 4 lg 2 p 2 tähenduses, mida ei oleks hagejal õigust tagasi nõuda. Hageja ei maksnud kostjale raha viisakusest, sündsustundest või isiklikest suhetest tulenevalt. Kostja raha tagastamisele esitatud vastuväited on seega alusetud.
7. Kuigi iseenesest on õige kostja seisukoht, et konkursi tingimuste nõuetekohase avaldamise eest vastutab võistluste korraldaja, mitte kostja, ei järeldu sellest hageja nõude põhjendamatus. Kostja ise vastutab selle eest, et tema, asudes kolmanda isiku korraldatud konkursil toiminguid tegema, sh trahve määrama, tegutseb nõuetekohaste volituste alusel. Siinse asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas võistluste korraldaja rikkus tema ja kostja vahelist kokkulepet.
8. Kuna asjas esile toodud ja tuvastatud asjaoludel ei olnud kostjal hagejaga õigussuhet, sh ei olnud hagejale raha maksmist puudutavaid korraldusi andnud isik, kellega hagejal õigussuhe oli, ei olnud kostjal õigust hagejalt trahvi maksmist nõuda ja hagejal ei olnud kohustust seda kostjale tasuda. Sellist kohustust ei tulene hagejale Hipodroomi ja kostja vahelisest õigussuhtest, nagu leidis ekslikult maakohus. Hageja VÕS § 1028 alusel esitatud nõue tuleb seega rahuldada.
9. Kuna hageja põhinõue rahuldatakse, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kooskõlas

§ 367

teises lauses sätestatuga mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks lisaks maakohtu poolt välja mõistetud viivisele VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise välja ka hagejale tagastamisele kuuluvalt 2000 eurolt alates hagi esitamisest 24.03.2023 kuni kohustuse täitmiseni. Käesoleva otsuse tegemise seisuga on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku 728,42 eurot (www.viivisekalkulaator.ee). Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 40. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust ja teeb ise uue otsuse, tuleb vastavalt muuta ka menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3).

41.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 163

lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise viisid on alternatiivsed ja põhimõtteliselt võrdse kaaluga. Seadus ei sätesta nende jaotusviiside vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku järjekorda. See, millisel nimetatud viisidest kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus langetab, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi (RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709/212, p 13). 42. Hageja esitas hagiavalduses kostja vastu kokku neli nõuet: 8 2-23-4654 - rahaline nõue, mis jäi maakohtu otsusega rahuldamata (vaidlustamata); rahaline nõue, mis käesoleva otsusega rahuldatakse; mittevaralise kahju hüvitamise nõue, paludes määrata hüvitise kohtu äranägemisel (

§ 132

lg 3), mille maakohus rahuldas (vaidlustamata); - tuvastusnõue, mille (vaidlustamata). maakohus jättis 25.09.2024 määrusega läbi vaatamata 43. Ekslik on hageja käsitus, nagu moodustaks hageja nõude rahuldatud osa 6077,50 eurot ja rahuldamata ning läbi vaatamata jäänud nõude osa 6405,77 eurot hagi hinnast. Olukorras, kus hageja on esitanud

§-s 132 nimetatud mittevaralise nõude, ei ole võimalik nõude rahuldamise rahalist ulatust hinnata samamoodi, nagu seda hinnatakse rahalise nõude puhul, s.o võttes arvesse hagi hinna. Ringkonnakohus nõustub aga sellega, et kuna hageja neljast nõudest kaks olid põhjendatud (üks varaline ja üks mittevaraline), üks jäi rahuldamata (varaline) ja üks läbi vaatamata (mittevaraline), ning arvestades ka

§ 168

lg-s 4 sätestatut, tuleb poolte maakohtu menetluses kantud kulud jätta

§ 163lg 1 kolmanda alternatiivi alusel menetlusosaliste endi kanda.

Apellatsioonimenetluse kulud jäävad seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

44. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka ringkonnakohus. Tsiviilasjas kantud menetluskulude rahalise suuruse määrab

§ 177

lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 9