Obsah (6)

§ 657§ 654§ 651§ 175§ 176§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 06.10.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-19-121704 Kohtuasi E-SIL

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse osas

§ 657lg 1 p 2 alusel (koosmõjus §-ga 659) osaliselt tühistada.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab kostja menetluskulude suuruseks Riigikohtus 2000,30 eurot. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 10.

§ 651

lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrus on vaidlustatud üksnes osas, milles maakohus määras kindlaks kostjale hüvitatavad menetluskulud ja mõistis need hagejalt välja kokku 1868,30 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus kontrollib seega vaidlustatud määrust üksnes viidatud osas. 11.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 17; 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

1. Kolleegiumi hinnangul on osaliselt põhjendatud hageja määruskaebuses esitatud väited osas, mis puudutavad vastukassatsioonkaebusele vastamise menetluskulu. Hageja toob õigesti esile, et Riigikohtus kostjat esindanud vandeadvokaadi ülesanded piirdusid kassatsioonkaebuse esitamisega, sest vastuse vastukassatsioonkaebusele on esitanud kostja juhatuse liige. Toimikust nähtuvalt on vastukassatsioonkaebusele vastanud Natalja 5 2-19-121704 Potšetšujeva, kes on kostja juhatuse liige, sh on ta ka menetlusdokumendi allkirjastanud. 18.04.2022 menetluskulude nimekirjas on märgitud, et kostja lepinguline esindaja tutvus vastukassatsioonkaebusega ja vastusega kassatsioonkaebusele ning nõustas klienti 3 tunni ja 25 minuti ulatuses (p 5), lisaks tutvumine vastusega vastukassatsioonkaebusele 1 tundi ja 10 minutit. Menetluskulude nimekirjast järeldub seega, et vastust vastukassatsioonkaebusele ei koostanud mitte kostja vandeadvokaadist lepinguline esindaja, vaid keegi teine, ning vandeadvokaadi menetlustoimingud piirdusid vastukassatsioonkaebusega seoses üksnes dokumentidega tutvumise ja nõustamisega. Vastukassatsioonkaebuse vastuse koostamise kulu hüvitamist ei ole kostja taotlenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja vandeadvokaadist lepingulise esindaja kulud menetluskulude nimekirja p-des 5 ja 6 täies ulatuses põhjendatud, arvestades, et vandeadvokaat ühtegi menetlusdokumenti nende toimingutega seoses ei koostanud ja vastus kassatsioonkaebusele koos vastukassatsioonkaebusega ei olnud väga mahukad. Põhjendatud ja vajalikuks saab pidada vastukassatsioonkaebusega ja kassatsioonkaebuse vastusega tutvumist ning kliendi nõustamist 2 tunni ulatuses. Seetõttu tuleb kostja menetluskulusid Riigikohtus vähendada 2 tunni ja 35 minuti ehk 387,50 euro (= 2,583 x 150) võrra. Kostja menetluskulud tuleb Riigikohtu menetluses hüvitada seega 2000,30 euro (= 2387,80 – 387,50) ulatuses.
2. Ringkonnakohus leiab, et muus osas on maakohus põhjendatult määranud kostja menetluskulud kindlaks ja mõistnud need hagejalt välja ning ei ole seejuures ületanud diskretsioonipiire. Maakohtu määrus on muus osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub ülejäänud osas maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6 ja § 659).

Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. 14. Hageja leiab määruskaebuses, et maakohus ei saanud määrata kindlaks kostja menetluskulusid maakohtus ja ringkonnakohtu teises menetluses, sest nendes menetlustes esitatud kulude nimekirjadest ei nähtu arvestuslik tasumäär, ajakulu ega toimingute põhjendatus ja kostja vastavalt kohtunõudele täpsustusi nimekirja osas ei esitanud.

§ 176

lg 1 järgi tuleb esitada kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Ringkonnakohus nõustub, et kostja 10.02.2021 ja 29.03.2023 esitatud menetluskulude nimekirjast ei nähtu, millisel kuupäeval olid konkreetsed toimingud tehtud. Küll aga ei saa nõustuda, et menetluskulude nimekirjast ei oleks seetõttu arusaadav, milliste dokumentidega seoses on nimekirjas loetletud toimingud tehtud ning nende toimingute tegemine ja vajalikkus on toimiku põhjal kontrollitavad. Nimekirjadest nähtub ühtlasi, et maakohtus oli kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär 110 eurot (sisaldab käibemaksu) ja ringkonnakohtu teises menetluses 180 eurot (sisaldab käibemaksu). Samuti on iga kulurea juures ära toodud, milliseid toiminguid lepinguline esindaja tegi. Seetõttu ei ole määruskaebuse väited vastavas osas põhjendatud.

1. Hageja palub vähendada apellatsioonkaebuse vastusega seonduvat ajakulu 3 tunni võrra võrreldes maakohtuga ja toimikuga Riigikohtu menetluses tutvumise ajakulu 1 tunni võrra võrreldes maakohtuga. Üksnes hageja arvamus, et nimetatud menetlustoimingute tegemiseks oleks pidanud kuluma vähem aega, ei ole aluseks kostja menetluskulude suuruse vähendamiseks vastavas osas. Maakohus on nende menetlustoimingutega seotud ajakulu põhjendatust juba hinnanud ning kolleegiumi arvates ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire. Ka ringkonnakohus leiab, et ajakulu apellatsioonkaebusele vastamiseks ja Riigikohtu menetluses toimikuga tutvumiseks oli maakohtu märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalik. 6 2-19-121704
2. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus selgitanud ega analüüsinud, milles sai seisneda menetluskulude nimekirja positsioonis 2 näidatud kliendi nõustamise kulu 1 tund ja 20 minutit ning hageja leiab, et sellise kulu hüvitamist ei saa temalt nõuda. Ringkonnakohus märgib, et lepingulise esindaja suhtlus ja nõupidamised kliendiga on kvaliteetse õigusabi osutamiseks vajalikud ning sellega seotud menetluskulud väljamõistetavad mõistlikus ulatuses. Kuivõrd kliendi nõustamine eelnes 18.04.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt kassatsioonkaebuse esitamisele, on nimekirjast järeldatav, et kostja lepinguline esindaja nõustas kostjat kaebuse esitamise osas. Lisaks märgib kolleegium, et kuigi hageja peab põhjendamatuks kostja lepingulise esindaja kulu kliendi nõustamisele, oli hageja enda menetluskulude nimekirjas palutud samuti välja mõista kulud, mis tekkisid seoses kliendile menetlusliku perspektiivi selgitamisega (hageja 18.04.2022 menetluskulude nimekirja kirjed 10.01.2022 ja 17.01.2022 kohta).
3. Muus osas ei ole hageja kostja lepinguliste esindajate teostatud toimingute ajakulule vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka muus osas kostjale õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada ülejäänud osas kostja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Maakohus kohaldas menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrates menetlusõiguse norme õigesti. 18.

§ 178lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

19.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7