← Eesti

2-20-8467/214

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 18. september 2025 Tsiviilasja number 2-20-8467 Tsiviilasi Margi

) § 156 lg 1 järgi taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ning taotleja huvi ülekaalukus võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste riivega. Juurdepääsu nõude lahendamisel tuleb kaaluda, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas puudutatud isiku kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam ja puudutatud isikut kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Avaldajatele kuulub XXXXXXX kinnisasi. See ei piirne avalikult kasutatava teega. XXXXXXX kinnisasjalt pääses avalikult kasutatavale teele üle XXXXXXX ja 10 kinnisasjadel asunud tee. See tee suleti 2020. a kevadel. Avaldajate taotletud juurdepääs oli avalduse esitamise ajal olemas. Kohus määras selle kasutamise esialgse õiguskaitse korras. Puudutatud isikud I ja II likvideerisid menetluse ajal juurdepääsutee ja ehitasid selle ette kividest kõrgenduse. Avaldajad ei saanud seega kasutada juurdepääsuteed, nagu kohus määras. Puudutatud isikute I ja II käitumine ei ole heauskne. Avaldajate taotletud juurdepääs riivab puudutatud isikute I ja II privaatsust, kuivõrd see läbib puudutatud isikute I ja II hoovi. Samas on avaldajate kinnisasjale olnud juurdepääs tagatud just avaldajate soovitud viisil, s.o üle XXXXXXX ja 10 kinnisasjade. XXXXXXX ja 10 kinnisasjadel olnud juurdepääsutee rajati aianduskoperatiiv "Kingu" omavahenditest. Tee on olnud ajalooline juurdepääs. See on kantud teeregistrisse teena nr 9180120 ning selle säilimise ja korrashoiu on taganud Võru vald. Kui puudutatud isikud I ja II enda kinnistud omandasid, pidid nad arvestama, et sealt kulgeb XXXXXXX kinnisasjale juurdepääsutee. Võru vald selgitas puudutatud isikutele I ja II, et nad peavad XXXXXXX kinnisasjale juurdepääsu võimaldama. Avaldajate kinnisasjadele saab lisaks avalduses taotletule juurde pääseda ka kahel alternatiivsel viisil. Esiteks saaks avaldajate kinnisasjale juurdepääsu tagada JÄRVE kinnisasja kaudu. JÄRVE kinnisasja omanik ei ole sellega nõus. Üle JÄRVE kinnisasja 10 juurdepääsu määramine eeldaks tee rajamist, kuna praegusel ajal ei ole seal teed. JÄRVE kinnisasjal olev pinnas ei võimalda seda teena kasutada. Rajatav tee oleks 240 m. Tee rajamine oleks avaldajate jaoks ebamõistlikult koormav. Olukorras, kus kohus määraks, et avaldajatel tuleks rajada uus tee ning avaldajatel ei oleks võimalik seda teha, jääksid avaldajad juurdepääsust ilma. Teiseks saaks avaldajate kinnisasjale juurdepääsu tagada Annejärve kinnistute ja XXXXXXXXX kinnisasja kaudu. See juurdepääsutee läbiks kokku 12 kinnisasja ja oleks 140 m pikk. Osad kinnisasja omanikud ei ole selle juurdepääsu määramisega nõus. Alternatiivsetel viisidel avaldajate kinnisasjale juurdepääsu määramine oleks koormavam kui seni kasutatud juurdepääsu määramine üle XXXXXXX ja 10 kinnisasjade. Juurdepääs tuleb seega määrata üle XXXXXXX ja 10 kinnisasjade ajaliselt piiramatult ning nii, et seda võivad kasutada avaldajate kinnisasja igakordne omanik ning temalt loa saanud isikud jalgsi ja sõiduvahenditega. Puudutatud isikud I ja II ei toonud välja asjaolusid, millest lähtudes tuleks piirata juurdepääsu kasutamist. Korrakaitseseaduse (KorS) § 56 ei kohaldu. Juurdepääsu määramisel saab kohus panna koormatud kinnisasja omanikule kohustuse hoiduda juurdepääsu kasutamise takistamisest. Kohus ei saa kohustada puudutatud isikuid eemaldama nende kinnistutel olevaid väravaid, väravalukke ja aedu. Kohus ei saa kohustada puudutatud isikuid I ja II eemaldama XXXXXXX ja 10 kinnisasjadel olevat kividest kõrgendust ega kohustada neid teed taastama. Tee taastamise nõue jääb seega rahuldamata. Puudutatud isikud I ja II ei vii juurdepääsuteed ilmselt vastavusse selle kasutamise nõuetega. Puudutatud isikuid I ja II peavad hoiduma juurdepääsu kasutamise takistamisest ja lubama avaldajatel teha juurdepääsualal tegevusi, mis võimaldavad ala juurdepääsuna kasutada. Puudutatud isikuid I ja II peavad andma

§ 63lg 1 p 4, § 63 1 lg 7 ja § 141 lg 3, kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 8 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 68 lg 5 alusel nõusolekud, et kanda XXXXXXX ja 10 kinnisasjade registriosade kolmandasse jakku juurdepääsu kohta märkused. Juurdepääsu kindlaksmääramise korral tuleb üldjuhul alati määrata koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista (

§ 156lg 1).

Juurdepääsu ala on 188,8 m

  1. XXXX kinnistu pindala on 1756 m2 ja XXXXXXX kinnistu pindala 1404 m
  2. Juurdepääsutee jääb võrdses ulatuses mõlemale kinnisasjale. Juurdepääs moodustab XXXX kinnisasjast 5,37% ja XXXXXXX kinnisasjast 6,72%. XXXX kinnisasja maamaks oli
  3. aastal 13 eurot 20 senti. XXXXXXX kinnisasja maamaks oli samal ajal 13 eurot. Maamaksu juurdepääsule vastav osa on XXXX kinnistu puhul 0,71 eurot ja XXXXXXX kinnistu puhul 0,87 eurot. Juurdepääsutasuna ei ole põhjendatud arvestada tee rajamise tasu 3297 eurot. Avaldajate taotletud juurdepääsutee oli olemas, kuid puudutatud isikud I ja II likvideerisid selle. Uue tee rajamise kulude arvestamine juurdepääsutasuna ei ole seega põhjendatud. Kohus nõustus, et juurdepääsuteed tuleb hooldada (sh teha talihooldust). Samas Võru vallavalitsus selgitas, et tee on kantud teede registrisse avaliku teena ja selle korrahoiu on taganud vald. Puudutatud isikute I ja II taotletud 500 euro suurune juurdepääsutasu ei ole kohtupraktikaga kooskõlas. Juurdepääsutasuks on XXXXXXX kinnistu osas seega põhjendatud 15 eurot ja XXXX kinnistu osas 20 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  4. Puudutatud isikud I ja II esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata, või saata tsiviilasi samale 11 maakohtule uueks arutamiseks tagasi. Asja samale maakohtule tagasisaatmise korral tuleks maakohtu
  5. juuni
  6. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud tühistada. Avaldajate poolt soovitud viisil avaldajate kinnisasjale juurdepääsu rajamine on puudutatud isikute I ja II jaoks ebamõistlikult koormav. Juurdepääsutee kulgeks puudutatud isikute I ja II elutoa akna all, majast kolme meetri kaugusel. Puudutatud isikud kasutavad XXXXXXX ja 10 kinnisasju ühise hoovialana. Juurdepääsutee läbiks puudutatud isikute I ja II hooviala selle keskelt. Juurdepääsutee selline rajamine oleks puudutatud isikute I ja II lastele, kes kasutavad hooviala mängimiseks, ohtlik. Puudutatud isikud I ja II on varem soovinud ning soovivad nüüdki mõõdistada XXXXXXX ja 10 kinnisasjad üheks kinnisasjaks ning mõlemad kinnisasjad ühiselt tarastada. Puudutatud isikute I ja II peres elab loom, kelle liikumist naaberkinnisasjadele on vaja takistada. XXXX elamule on projekteeritud maaküttelahendus, mida saaks rajada kohale, kuhu soovitakse juurdepääsuteed määrata. XXXXXXX ja 10 kinnisasjade pinnas ei võimalda seda teena kasutada. Kinnisasjale toodi planeerimistööde käigus 1 meetri jagu mullapinnast. Kinnisasjale piiril on 1 meetri kõrgune kõrgendik ja kivimüür. JÄRVE kinnisasjale ei ole vaja rajada tervikuna uut teed. JÄRVE kinnisasjal on olemas kruusakattega tee 240 m ulatuses. See nähtub vaatlusprotokollist. Seda teed kasutavad Annejärve 1 – 6 kinnisasjade omanikud igapäevaselt oma kinnisasjadele pääsemiseks. Neil ei ole teist teed. JÄRVE kinnisasjal oleva tee lõpuosale, s.o 45 m on tehtud pinnasekoorimine. JÄRVE kinnisasja saab seega avaldajate kinnisasjale pääsemiseks kasutada. Kohus ei kaalunud, kuidas JÄRVE kinnisasja juurdepääsuna kasutamine võiks mõjutada JÄRVE kinnisasja omanikku, vaid lähtus üksnes sellest, et omanik ei andnud juurdepääsu määramiseks nõusolekut. JÄRVE kinnisasi on maatulundusmaa. Sellel puuduvad ehitised. Puudutatud isikute I ja II kinnisasjad on aga elamumaad. Puudutatud isikud I ja II elavad koos perega seal. Juurdepääsutee rajamine üle XXXXX kinnisasjade koormab puudutatud isikuid I ja II vähem kui avaldajate taotletud juurdepääsutee, ent ei ole, arvestades JÄRVE kinnistu poolseid alternatiive ikkagi mõistlik. XXXXXXX kinnisasja äärde tee rajamine ei ole kinnisasja ääres asuvaid kuuski kahjustamata võimalik. Tee tuleks kuuskede tõttu rajada vähemalt kaks meetrit XXXXXXX kinnisasja piirist eemale. Selle tee rajamine oleks keerulisem ja kallim. Avalduse esitamise ajal ei olnud puudutatud isikute I ja II kinnisasjadel enam teed. Puudutatud isikud I ja II olid selleks ajaks juba teinud enda kinnisasjal planeerimistööd ja rajanud avaldajate kinnisasjale uue juurdepääsu üle JÄRVE kinnisasja. Puudutatud isikud I ja II ei saanud seetõttu ka maakohtu esialgse õiguskaitse määrust täita, kuna teed enam ei olnud. Üle puudutatud isikute I ja II kinnisasjade juurdepääsu määramisel tuleks tasuda hüvitist vastavalt maakohtus taotletule ning hüvitada kinnisasja väärtuse vähenemine 5000 eurot. Võru vald ei hooldanud endist XXXXXXX ja 10 kinnisasjade vahelist pinnasteed. Võru vald lükkab JÄRVE kinnisasjal asuval teel ja Annejärve vkt 1-6 kinnisasjade omanike kasutataval teel lund.
  7. Avaldajad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohtus võttis määruskaebuse valesti menetlusse. Puudtatud isikud I ja II esitasid määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale, kuigi oleksid pidanud esitama selle Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaja möödumise tõttu ei saa kaebajad enam esitada määruskaebust Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb seega jätta menetlusse võtmata. 12 Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Selle muutmiseks ei ole alust. Maakohus kaalus juurdepääsu määramisel erinevaid huve ning määras juurdepääsu menetlusosaliste huve kõige vähem koormaval viisil. XXXXXXX kinnisasjale pääses XXXXXXX ja 10 kinnisasjadel asunud juurdepääsutee kaudu juba ajal, mil puudutatud isikud I ja II XXXXXXX ja 10 kinnisasjad omandasid. Puudutatud isikud I ja II likvideerisid maakohtu menetluse ajal juurdepääsutee, vaatamata maakohtu kohaldatud esialgsele õiguskaitsele. Puudutatud isikud I ja II müüvad oma kinnisasju. Nad ei ela seal. Puudutatud isikute I ja II lapsed on suureks kasvanud. Lapsed ei vaja enam õueala. XXXXXXXXX kinnisasja omanik likvideeris XXXXXXXXX kinnisasja läbinud juurdepääsutee osa. Avaldajate taotletaval juurdepääsualal on liiklus seega vähenenud. Avaldajate taotlusega võrreldes alternatiivsed juurdepääsuteed ei ole põhjendatud. Need koormavad naaberkinnisasjade omanike ebamõistlikult ning eeldaksid tee rajamist soistele aladele, mis on kallim ega pole põhjendatud. Avaldajad peavad seega põhjendatuks, et XXXXXXX ja 10 kinnisasjade omanikud taastavad XXXXXXX kinnisasjale juurdepääsu endises asukohas või rajavad XXXXXXX kinnisasjale juurdepääsuks uue tee nii, et XXXXXXX kinnisasjale oleks juurdepääs tagatud avalikult Kingu teelt mööda olemasolevat eratee lõiku ja uut XXXXXXX kinnisasjale rajatavat teed. Puudutatud isikute I ja II hüvitiste nõuded ei ole põhjendatud. Juurdepääsutasu võiks XXXX omanikule olla 15 eurot ja kinnistu XXXXXXX omanikule 15 eurot aastas. Kui juurdepääsutee rajatakse XXXXXXX kinnisasja äärde, võiks tasu olla 30 eurot aastas.
  8. Rando Tammemägi (XXXXXXXXXXXXXX kinnisasja omanik) ei luba määrata avaldajate kinnisasjale juurdepääsu üle XXXXXXXXXXXXXX kinnisasja.
  9. Erich Kardsepp (XXXXXXXX kinnisasja omanik) leiab, et XXXXXXX ja 10 kinnisasja omanikud likvideerisid juurdepääsutee endi kinnisasjalt õigustatult. XXXXXXXXX kinnisasjale kolisid uued elanikud. Liiklus tihenes. Autojuhid ei valinud enamasti sobivat sõidukiirust. XXXXXXX ja 10 kinnisasjade liitmisega tagasid puudutatud isik I ja II oma lastele ohutu õueala. XXXXXXXXX kinnisasja omanik likvideeris oma kinnisasja läbinud tee. Vald ei suuda Kingu piirkonna teed hooldada. Tee on auklik. Erich Kardsepp ei soovi enda kinnisasjal liikluse suurenemist.
  10. Anne Kiris (XXXXXXXX kinnisasja omanik) palub, et kohus ei määraks XXXXXXX kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu üle XXXXXXXX kinnisasja osa, mida tema kasutab XXXXXXXX kinnisasjale pääsemiseks. XXXXXXXX kinnisasjal asub juurdepääs XXXXXXXX kinnisasjale pääsemiseks. Tegemist ei ole teega, vaid loodusliku rohumaaga. Anne Kiris kasutab juurdepääsu suvel, kokku umbes kümnel korral aastas. Suvel ei ole juurdepääsu kasutamisega probleeme. Tee puudumine on oluline, sest nii on privaatsem ja XXXXXXXX kinnisasjale ei satu kutsumata külalisi. Anne Kiris ei soovi osaleda tee ehitamises ega kanda talvise teehooldusega seotud kulusid. Ta ei ole XXXXXXX kinnisasjale pääsemisega seotud probleemi tekitanud ega peaks selle lahendamisega seotud kulusid kandma.
  11. Võru vald leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. XXXXXXX ja 10 kinnisasjade omanikud peaksid taastama XXXXXXX kinnisasjale juurdepääsu endises asukohas või rajama XXXXXXX kinnisasjale juurdepääsuks uue tee nii, et XXXXXXX kinnisasjale oleks juurdepääs tagatud avalikult Kingu teelt mööda olemasolevat eratee lõiku ja uut XXXXXXX kinnisasjale rajatavat teed. Tee ehituse võimalikkuse kohta saab anda hinnangu pädev isik. Vallal ei ole selliste teadmisega ametnikku. Eratee rajamisel ei ole ehitusluba nõutav. Vald hooldab üksnes munitsipaalomandis olevat Kingu teed, mis asub katastriüksusel tunnusega 91701:001:
  12. XXXXXXXXX kinnisasjale on antud luba puurkaevu rajamiseks. Kaev on rajatud. 13 XXXXXXXXX kinnisasjal paikneva puurkaevu hooldusala ei ulatu ehitisregistri kohaselt XXXXXXXXX kinnisasja piiridest väljapoole.
  13. Ringkonnakohus tegi järelepärimisi Viktor Rjabovi (surma aeg
  14. detsember 2023) pärijate väljaselgitamiseks ja andis V. Rjabovi teadaolevatele pärijatele Merike Rjabovile, Marit Parry’ile ja Kristel Rjabovile tähtaja arvamuse avaldamiseks.
  15. M. Rjabov märkis, et V. Rjabovi pärimismenetlust ei ole algatatud. Teada ei ole, kas ta tegi testamendi või sõlmis pärimislepingu. V. Rjabovi surmast on möödunud enam kui kolm kuud. Võimalikud pärijad ei saa pärandist loobuda. Pärimismenetlust võib algatada 30 aasta jooksul pärandaja surmast. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  16. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada, välja arvatud osas, milles maakohus jättis endise tee taastamise nõude rahuldamata, menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja tühistas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus võtab TsMS § 667 lg 3 alusel asja juurde järgmised tõendid: puudutatud isiku I
  17. septembri
  18. a kirjale lisatud foto (II kd, tl 145); Võru valla
  19. veebruari
  20. a menetlusdokumendile lisatud maamaksu suuruste tabel (II kd, tl 166); puudutatud isiku II
  21. märtsi
  22. a seisukohale lisatud Võru valla
  23. märtsi
  24. a kiri (II kd, tl 179). Ringkonnakohus esitab määruse resolutsiooni juures maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2², § 659).
  25. Maakohus võttis määruskaebuse õigesti menetlusse. Puudutatud isikud I ja II esitasid määruskaebuse TsMS § 661 lg 1 järgi põhjendatult Tartu Maakohtu Võru kohtumajale, s.o maakohtule, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. Puudutatud isikud I ja II ei pidanud eraldi välja tooma, et määruskaebus tuleks rahuldamata jätmise korral edastada Tartu Ringkonnakohtule. See tuleneb TsMS § 663 lõikest
  26. Määruskaebus on TsMS § 661 lg 2 kohaselt tähtaegne. Määruskaebuse menetlemisest keeldumiseks ei ole alust.
  27. Puudutatud isikud I ja II vaidlustavad maakohtu määrust ulatuses, milles maakohus määras avaldajate kinnisasjale juurdepääsu üle puudutatud isikutele I ja II kuuluvate kinnisasjade, määras juurdepääsu kasutamise tingimused ja tasu ning kohustas puudutatud isikuid andma nõusoleku juurdepääsu kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi seega selles ulatuses. Puudutatud isikute I ega II väidetest ei nähtu aga, et nad sooviksid vaidlustada maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldajate taotluse kohustada puudutatuid isikuid I ja II nende kinnisasjadel asunud tee taastamiseks (II kd, tl 106– 108). Maakohtu määrus on TsMS § 466 lg 3 ja § 478 lg 1 alusel selles osas seega jõustunud. 23.

§ 156

lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (RKTKm 20.12.2023, 2-19-6901/280, p 12). 14 Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et avaldajate kinnisasjalt puudub avalikult kasutatavale teele juurdepääs. Menetlusosalised ei ole selle asjaolu üle ka vaielnud. Seega tuleb kohtul juurdepääs

§ 156

lg 1 alusel määrata ning avaldust ei saa jätta rahuldamata, nagu puudutatud isikud I ja II seda taotlevad. Juurdepääs tuleb määrata avaldajate ning kõigi nende kinnisasjade, üle mille võiks juurdepääs kulgeda, omanike õiguste ja huvide kaalumise teel. Selleks, et kaaluda kõigi nende kinnisasjade, üle mille võiks juurdepääs kulgeda, omanike õigusi ja huve, tuleb nad TsMS § 198 lg 1 p 2 alusel menetlusse kaasata ja anda neile võimalus oma arvamuse avaldamiseks. Tulenevalt TsMS § 198 lg-st 3 tuleb kohtul kaasata sellised isikud omal algatusel.

  1. Maakohus kaalus kolme alternatiivset võimalust, kuidas võiks pääseda avaldajate kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele. Need on järgmised. 1) Juurdepääs, mis algab avalikult Kingu teelt ning kulgeb üle XXXXXXXXXX (katastritunnus XXXXXXXXXXXXX), 10 ja 6 kinnisasjade kuni XXXXXXX kinnisasja piirini. Võru valla
  2. juuni
  3. a seisukoha järgi on tegemist ajaloolise Aiand kingu teega nr 9180120, mis läbib lisaks nimetatud kinnisasjadele XXXXXXXX (katastritunnus XXXXXXXXXXXXXX) kinnisasja (I kd, tl 27) (vt II kd, tl 203 lilla joon kaardil, edaspidi juurdepääs 1). 2) Juurdepääs, mis algab avalikult Annejärve teelt (katastritunnus 91701:001:0756) ning kulgeb üle ANNEJÄRVE 6 – 16 kinnisasjadel oleva tee kuni XXXXXXXXX ja JÄRVE kinnisasjade ühise piirini ja seejärel JÄRVE kinnisasjale rajatava tee kuni XXXXXXX kinnisasja piirini (vt II kd, tl 203 sinine joon kaardil, edaspidi juurdepääs 2). 3) Juurdepääs, mis algab Annejärve teelt ning kulgeb üle JÄRVE kinnisasja ANNEJÄRVE 1–6 kinnisasjade poolses küljes asuva tee kuni XXXXXXXXX ja JÄRVE kinnisasjade ühise piirini ja seejärel JÄRVE kinnisasjale rajatava tee kuni XXXXXXX kinnisasja piirini (vt II kd, tl 203 oranž joon kaardil, edaspidi juurdepääs 3). Maakohus ei kaalunud võimalust kasutada XXXXXXX kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele pääsemiseks XXXXXXXXXX, 10, 4 ja 6 kinnisasju. Selliselt algaks juurdepääs avalikult kasutatavalt Kingu teelt ning läbiks XXXXXXXXXX ja 10 kinnisasjadel olevat teed, XXXXXXXX kinnisasja osa, mida kasutatakse XXXXXXXX kinnisasja juurdepääsuteena, ning XXXXXXX kinnisaja osa, mis jääb XXXXXXX sellesse külge, mis piirneb XXXXXXXX ja JÄRVE kinnisasjaga (vt II kd, tl 203 punane joon kaardil, edaspidi juurdepääs 4). Võru valla
  4. juuli
  5. a kirjast nähtub, et puudutatud isikud I ja II soovisidki algselt muuta nende kinnisasjadel asunud juurdepääsuteed (juurdepääsu 1 osa) nii, et viia tee asukoht XXXXXXX kinnisasja teise äärde. Vald ei tea, miks sellest plaanist loobuti (I kd, tl 61). Kuna maakohus ei kaalunud kõiki võimalusi avaldajate kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks, rikkus maakohus määruse tegemisel

§ 156lg 1, samuti Ts

MS § 198 lg 1 punkti 2 ja lõiget

  1. Ringkonnakohus kaasas juurdepääsu 4 kaalumiseks ja maakohtu minetuse kõrvaldamiseks menetlusse XXXXXXXX, 5 ja 9 kinnisasjade omanikud, kuna asi puudutab ka nende õigusi ja huve.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul määras maakohus avaldajate kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu põhjendamatult juurdepääsu 1 kaudu. Maakohus tuvastas menetlusnorme rikkumata, et avaldajad pääsesid oma kinnisasjale ajalooliselt juurdepääsu 1 kaudu. Selle asjaolu ei ole menetlusosalised ka vaielnud. Eelmärgitu ei tähenda samas, et avaldajate kinnisasjale saaks juurdepääsu määrata ainult juurdepääsu 1 kaudu.

§ 156

lg 1 järgi tuleb juurdepääsu määramisel arvestada kõigi asjas tähtsust omavate asjaoludega, sh koormatud kinnisasja omaniku huvidega. Maakohus ei teinud seda piisavalt. 15 25.1. Asja materjalidest ei nähtu, et praegusel juhul oleks tegemist

§ 156lõikes 2 kirjeldatud olukorraga.

Ühelgi menetlusse kaasatud kinnisasjade omanikest ei ole seega nimetatud sättest tulenevat kohustust võimaldada avaldajatele üle oma kinnisasja juurdepääsu avalikule teele. 25.

  1. Juurdepääs 1 on kõige lühem viis pääseda avaldajate kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele. Juurdepääsu 1 alal ei olnud maakohtu lahendi tegemise ajal (II kd, tl 20 21) ega ole ka praegu (II kd, tl 194 - 195) enam teed ulatuses, mis jääb XXXXXXX ja 10 kinnisasjade ühise piiri alale. Vaidlust ei ole, et puudutatud isikud I ja II likvideerisid selle teeosa. Avaldajatel tuleb seega teha juurdepääsu 1 määramise korral kulutusi uue tee rajamiseks, kuivõrd puudutatud isikutel I ja II ei ole tee taastamise kohustust. Maakohtu määrus on selles osas jõustunud (vt käesoleva määruse p 22). Maa- ja Ruumiameti (MaRu) kaardirakenduse kohaselt oleks uue tee rajamine vajalik ligikaudu 42 meetri ulatuses (III kd, tl 37). Juurdepääsude 2 ja 3 puhul on tee olemas alates Annejärve teelt kuni JÄRVE, ANNEJÄRVE-6, 15 ja 16 ning XXXXXXXXX kinnisasjade ristumiskohani (II kd, tl 200 – 203). Juurdepääsude 2 – 3 puhul tuleks uus tee rajada osale, mis jääb JÄRVE kinnisasja XXXXXXXXX poolse piiri äärde kuni XXXXXXX kinnisasjani (II kd, tl 199). Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse kohaselt oleks uue tee rajamine vajalik ligikaudu 48 meetri ulatuses (III kd, tl 37). Juurdepääsu 4 puhul on tee olemas osas, milles juurdepääs läbib XXXXXXXXXX ja 10 kinnisasju (II kd, tl 194 pöördel). XXXXXXXX kinnisasjal on olemas pinnasetee, mis on XXXXXXXX kinnisasja omaniku sõnul, kes kasutab seda teed oma kinnisasjale pääsemiseks, vähemalt suvisel ajal sõidetav (III kd, tl 7). Juurdepääsu 4 puhul võib olla vajalik XXXXXXXX kinnisasjal asuva pinnasetee olukorra parandamisega seotud kulutuste tegemine. Osaliselt võib olla vajalik ka pinnasetee asukoha korrigeerimine, kuivõrd MaRu kaardirakenduselt nähtub, et XXXXXXX ja 10 kinnisasjade kivimüür on juurdepääsu 4 alal (II kd, tl 203). Juurdepääsu 4 puhul tuleks rajada uus tee juurdepääsu osale, mis läbib XXXXXXX kinnisasja (II kd, tl 197 pöördel). Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse kohaselt oleks uue tee rajamine vajalik ligikaudu 40 meetri ulatuses (III kd, tl 37). Juurdepääsude 1 ja 4 määramise korral oleks avaldajate kulutused uue tee rajamiseks seega eelduslikult enam-vähem samaväärsed, kuna tee ehitamise maht on sarnane. Juurdepääsude 2 ja 3 määramise korral oleksid avaldajate kulud eelduslikult suuremad, kuna tuleks rajada pikem tee. Menetlusosalised ei esitanud tõendeid, mis eelmärgitud eeldused ümber lükkaks. 25.
  2. Menetlusosalised olid vaatluse ajal nõus, et juurdepääs 1 asub XXXX kinnisasjal oleva elumaja ja elektripostide vahelise umbes 9,2-meetrise ala sees (II kd, tl 195). Juurdepääs 1 asub seega XXXX kinnisasjal asuvale elumajale kohtu hinnangul ohtlikult lähedal, arvestades, et elumaja üks väljapääsudest viib otse juurdepääsu 1 alale (II kd, tl 195). XXXX kinnisasjal asuva elumaja elanikud, sõltumata vanusest, võivad sattuda majast väljudes seega juurdepääsu 1 alale. Neil on seetõttu oht jääda ette juurdepääsu 1 ala läbivatele sõidukitele ja ohustada sellega eelkõige enda elu ja tervist. Juurdepääsu määramine koormab selle kohta

§ 63

lg 1 p 4 ja § 141 lg 3 alusel kinnistusraamatusse märkuse kandmisel kinnisasja igakordset omanikku (vt RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 13). Seetõttu ei ole oluline, kas puudutatud isikud I ja II müüvad endi kinnisasju. Juurdepääsu 1 määramisel oleks see potentsiaalselt ohtlik ka XXXX kinnisasja järgmiste omanikele ja nendega koos elavatele isikutele. Maakohus määras juurdepääsu 1 kasutamise tingimused piiranguteta, s.o nii, et juurdepääsu 1 võib kasutada ajaliselt piiramatuna nii jalgsi kui ka sõiduvahenditega. Kuna juurdepääs 1 asub 16 XXXX elumaja akna all ja ukse ees (II kd, tl 195), riivab nii ulatuslik juurdepääs oluliselt XXXX elumaja elanike privaatsust ning võib tekitada tavapärasest oluliselt suuremat müra. Avaldajate kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramine juurdepääsu 1 kaudu on seega XXXX kinnisasjade omanike jaoks potentsiaalselt ohtlik ja väga koormav. Juurdepääsud 2 – 4 asuvad, võrreldes juurdepääsuga 1, eluhoonetest kaugemal. Juurdepääsud 2 – 4 ei kahjustaks koormatud kinnisasjade omanikke seega nii palju kui juurdepääs

  1. 25.
  2. Samas juurdepääsu 2 puhul läbib juurdepääs 11 kinnisasjale (ANNEJÄRVE 6 – 16 kinnisasjad) jäävat olemasolevat teed, mida kasutavad oma kinnisasjale pääsemiseks vähemalt 12 kinnisasja (ANNEJÄRVE 6 – 16 ja XXXXXXXXX kinnisasjad) omanikud (II kd, tl 203). Juurdepääsu 3 puhul läbib juurdepääs üksnes JÄRVE kinnisasja. JÄRVE kinnisasjal asuvat teed kasutavad oma kinnisasjadele pääsemiseks vähemalt viie kinnisasja (ANNEJÄRVE 1 - 5 kinnisasjad) omanikud (II kd, tl 203). Juurdepääsude 2 -3 alal olemasolevatel teedel on seega juba praegu üpris suur liikluskoormus. Avaldajate kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsude 2–3 kaudu juurdepääsu määramine suurendaks nende kinnisasjade suurt liikluskoormust veelgi. See koormaks juurdepääsude 2–3 määramisest puudutatud kinnisasjade omanike. Juurdepääsu 4 puhul kasutaksid juurdepääsu XXXXXXXXXX ja 10 kinnisasjade ulatuses nende kinnisasjade omanikud endi kinnisasjadele pääsemiseks ning XXXXXXXX kinnisasja ulatuses üksnes kahe kinnisasja (XXXXXXXX ja 7) omanikud ja XXXXXXX kinnisasja osas üksnes XXXXXXX kinnisasja omanikud. Kusjuures XXXXXXXX kinnisasja omanik kasutab juurdepääsuala üksnes suviti ligikaudu 10 korda aastas (III kd, tl 7). Juurdepääsu 4 osas ei ole algne liikluskoormus seega nii suur kui juurdepääsude 2 ja 3 puhul. Juurdepääs 4 ei kahjusta seega puudutatud kinnisasjade omanike huve niivõrd kui juurdepääsud 2–
  3. 25.
  4. Juurdepääsu 4 ei koorma XXXXXXXXXX, 10, 4 ja 6 kinnisasjade omanikke ebamõistlikult. XXXXXXXXXX kinnisasjal asuva juurdepääsuala suurus on MaRu kaardirakenduse kohaselt, arvestades, et juurdepääsuala laius on kolm meetrit, 13,09 m 2 (III kd, tl 38), s.o 0,5 % kinnisasja pindalast (13,09 / 2455 * 100). XXXX kinnisasjal asuva juurdepääsuala suurus on MaRu kaardirakenduse kohaselt, arvestades, et juurdepääsuala laius on kolm meetrit, 49,72 m2 (III kd, tl 38), s.o 2,8 % kinnisasja pindalast (49,72 / 1756 * 100). XXXXXXXXXX ja 10 kinnisasju läbival alal on tee suuremas osas olemas (II kd, tl 194 pöördel). XXXXXXXX kinnisasjal asuva juurdepääsuala suurus on MaRu kaardirakenduse kohaselt, arvestades, et juurdepääsuala laius on kolm meetrit, 102,36 m2 (III kd, tl 37), s.o 2,5 % kinnisasja pindalast (102,36 / 4115 * 100). XXXXXXXX kinnisasja läbival alal asub XXXXXXXX kinnisasja omanike kasuks seatud reaalservituut (III kd, tl 32 – 36) ja looduses on pinnasetee (II kd, tl 197). XXXXXXXX kinnisasja omanik saabki seda osa oma kinnisasjast teena kasutada. 25.
  5. Eelnevast järeldub, et juurdepääs 4 võimaldab avaldajatel võimalikult väikeste kuludega pääseda enda kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele ning koormab puudutatud kinnisasjade omanikke kõige vähem. Avaldajad pidasid juurdepääsu 4 (II kd, tl 198, vaatluse protokollis on juurdepääsuteed tähistatud teiste numbritega) eelistatumaks kui juurdepääse 2–
  6. Ringkonnakohtu hinnangul on seega põhjendatud määrata avaldajate kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääs juurdepääsu 4 kaudu. Juurdepääsuala laius on 3 meetrit, nagu avaldajad soovisid. Kitsam juurdepääsuala ei võimaldaks XXXXXXX kinnisasjale sõidukitega pääseda. Kuna juurdepääs on ette nähtud elamumaale, on selle kasutamise õigus on XXXXXXX kinnisasja igakordsetel omanikel ja nende poolt volitatud isikutel jalgsi ja igat liiki sõidukitega ööpäevaringselt ja tähtajatult. Juurdepääsu saab kasutada ainult XXXXXXX kinnisasjale pääsemiseks, st et XXXXXXX kinnisasja omanikel ja nende poolt volitatud isikutel ei ole lubatud juurdepääsualal sõidukeid parkida. 17 25.
  7. Ringkonnakohus arvestab juurdepääsu üle XXXXXXXX kinnisasja määramisel, et juurdepääs asuks samas kohas, kus asub reaalservituudi ala. Selliselt on tagatud, et XXXXXXXX kinnisasja omanik ei oleks juurdepääsudega koormatud suuremas ulatuses, kui see on vajalik. Asjaolu, et XXXXXXX ja 10 kinnisasjade omanikud võivad olla rajanud oma aia ja / või kivimüüri osaliselt XXXXXXXX kinnisasja alale, kus asub reaalservituudi ala, ei ole aluseks, et koormata XXXXXXXX kinnisasja omanikku juurdepääsuga ulatuslikumalt, kui on reaalservituudi ala. XXXXXXX kinnisasjal asuva juurdepääsuala suurus on MaRu kaardirakenduse kohaselt, arvestades, et juurdepääsuala laius on kolm meetrit, 119,52 m2 (III kd, tl 37), s.o 8,5 % kinnisasja pindalast (119,52 / 1404 * 100). XXXXXXX kinnisasja läbival alal on hoonestamata elamumaa. Juurdepääs läbib XXXXXXX kinnisasja selle äärest. Juurdepääs ei takista XXXXXXX ja 10 kinnisasjade omanikel kasutada neid kinnisasju ühise hoovialana ega tarastada need kinnisasjad üheks kinnisasjaks. XXXXXXX kinnisasjal asuv kuusehekk (II kd, tl 197 – 198) ei takista juurdepääsu määramist. Ringkonnakohus küll arvestab puudutatud isikute I ja II sooviga kuusehekk säilitada ja määrab nende seisukohast (II kd, tl 171) lähtuvalt juurdepääsu üle XXXXXXX kinnisasja nii, et see kulgeb paralleelselt XXXXXXXX ja 6 ning JÄRVE kinnisasjade ühise piiriga, kuid selle laius algab kahe meetri kauguselt XXXXXXXX ja 6 ning JÄRVE kinnisasjade piirist. 26.

§ 156

lg 1 alusel juurdepääsu määramisel tuleb määrata koormatud kinnisasjade omanikele juurdepääsu eest tasu. Puudutatud isikud I ja II tuginevad sellele, et juurdepääsu määramine vähendab nende kinnisasjade väärtust (II kd, tl 171 pöördel). Samas nad ei esitanud ringkonnakohtu selgitustele (II kd, tl 152) vaatamata selle kohta tõendeid. Käesolevas asjas kohaldub küll TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg 7 järgi uurimispõhimõte. Samas see ei tähenda, et kohus peaks koguma puudutatud isikute I ja II kinnisasjade väärtuste kohta ise tõendeid olukorras, kus puudutatud isikud neid kohtu selgitustele vaatamata ei esita ega nende kogumist ka ei taotle. Ringkonnakohtul ei ole seega võimalik tuvastada, et juurdepääsu 4 määramine vähendaks XXXXXXX ja 10 kinnisasjade väärtust. XXXXXXXXXX ja 4 kinnisasjade omanikud ei tugine sellele, et juurdepääsu 4 määramine vähendaks nende kinnisasjade väärtust. Ringkonnakohus lähtub juurdepääsutasu määramisel seega järgmistest komponentidest: maamaks juurdepääsu alla jääva maa-ala eest, hüvitis juurdepääsu tõttu tekkiva omandiõiguse riive eest, mis on vastavuses juurdepääsutee kasutamisest saadava kasutuseelisega; juurdepääsutee korrashoiu kulud (kui juurdepääsutee korrashoiu kohustus on juurdepääsuteed taluma kohustatud kinnisasja omanikul) (RKTKm 20.12.2023, 2-19-6901/280, p 14). 26.

  1. XXXXXXXXXX kinnisasja maamaks on
  2. aastal 27 eurot 25 senti (II kd, tl 166). XXXXXXXXXX kinnisasja maamaks juurdepääsu alla jääva maa-ala eest on 15 senti aastas [27,25 eurot * (13,09 m2 / 2455 m2)]. XXXXXXXXXX kinnisasjal on juurdepääsu alal tee. XXXXXXXXXX kinnisasja omanik kasutab seda enda kinnisasjalt avalikult kasutatavale Kingu teele pääsemiseks. XXXXXXXXXX kinnisasja omanik ei saa muul viisil avalikult kasutatavale teele. XXXXXXXXXX kinnisasja omanik ei saa seega seda osa oma kinnisasjast muul viisil kui teena kasutada. Arvestades juurdepääsuala suurust, selle suhet kogu kinnisasja suurusesse, selle asukohta kinnisasjal ja kasutamise otstarvet, ei ole kasutuseelised, mille XXXXXXXXXX kinnisasja omanik XXXXXXX kinnisasja omanikele juurdepääsu võimaldamisega kaotab, suured. XXXXXXXXXX kinnisasja omanik ei toonud ringkonnakohtu selgitustele vaatamata välja XXXXXXXXXX kinnisasja juurdepääsuga koormatud ala korrashoiu kulusid, mida ta kannab ja mille hüvitamist ta soovib. Ringkonnakohtul ei ole tasu määramisel seega võimalik arvestada juurdepääsuga koormatud ala korrashoiu kuludega. XXXXXXXXXX kinnisasja omanikule tuleb seega määrata juurdepääsutasu 5 eurot aastas. 18 26.
  3. XXXX kinnisasja maamaks on
  4. aastal 3 eurot 40 senti (II kd, tl 166). XXXX kinnisasja maamaks juurdepääsu alla jääva maa-ala eest on 10 senti aastas [(3,4 eurot * (49,72 m2 / 1756 m2)]. XXXX kinnisasjal on juurdepääsualal tee. Osaliselt võib seal olla ka kivimüür, arvestades, et XXXXXXX ja 10 kinnisasja omanikud võivad MaRu kaardirakenduse kohaselt olla rajanud kivimüüri osaliselt XXXXXXXX kinnisasjale (II kd, tl 203). XXXX kinnisasja omanikud kasutavad juurdepääsu ala enda sõidukite parkimiseks ja prügiautol prügikastile juurdepääsu võimaldamiseks. Samas on XXXX kinnisasjal sõidukite parkimiseks ka eraldi ala, mida kasutatakse sõidukite parkimiseks ja millelt XXXX kinnisasja omanikud pääsevad enda kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele (II kd, tl 194 pöördel, tl 203). Arvestades juurdepääsuala suurust, selle suhet kogu kinnisasja suurusesse, selle asukohta kinnisasjal ja kasutamise otstarvet, ei ole kasutuseelised, mille XXXX kinnisasja omanik XXXXXXX kinnisasja omanikele juurdepääsu võimaldamisega kaotab, eriti suured. Arvestades, et XXXX kinnisasja omanikud ei kasuta juurdepääsualast suuremat osa enda kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele pääsemiseks, vaid kasutavad selleks juurdepääsu ala kõrval asuvat maa-ala (tl 203), ja et juurdepääsualal võib asuda osaliselt kivimüür, on põhjendatud analoogiliselt

§ 179

lõikele 1 jätta juurdepääsualal asuva tee rajamise- ja korrashoiukohustus XXXXXXX kinnisasja omanikele. Juurdepääsutee rajamise kohustust ei saa

§ 156

lg 1 alusel panna koormatava kinnisasja omanikule (RKTKm 9.06.2017, 3-2-1-31-17, p 12). XXXX kinnisasja omanikule tuleb seega määrata juurdepääsutasu 20 eurot aastas. 26.

  1. XXXXXXXX kinnisasja selle katastriüksuse, üle mille juurdepääs kulgeb (XXXXXXXXXXXXXX), maamaks on
  2. aastal 22 eurot 10 senti (II kd, tl 166). XXXXXXXX kinnisasja maamaks juurdepääsu alla jääva maa-ala eest on 55 senti aastas [(22,10 eurot * (102,36 m2 / 4115 m2)]. XXXXXXXX kinnisasjal asub juurdepääsualal XXXXXXXX kinnisasja omaniku kasuks seatud reaalservituut (teeservituut) (III kd, tl 32– 36). XXXXXXXX kinnisasja omanik on seega juba kohustatud võimaldama seda osa enda kinnisasjast teena kasutada. Arvestades juurdepääsuala suurust, selle suhet kogu kinnisasja suurusesse, selle asukohta kinnisasjal ja kasutamise otstarvet, on kasutuseelised, mille XXXXXXXX kinnisasja omanik XXXXXXX kinnisasja omanikele juurdepääsu võimaldamisega kaotab, suuremad kui XXXXXXXXXX ja 10 kinnisasjade puhul. XXXXXXXX kinnisasja omanik ei kasuta XXXXXXXX kinnisasjale jäävat juurdepääsuala ise teena. XXXXXXXX kinnisasja omanikul ei ole ka kohustust hooldada, hoida korras ega remontida XXXXXXXX kinnisasja omaniku kasuks seatud reaalservituudi (teeservituudi) ala. Reaalservituudi seadmise lepingu kohaselt on see XXXXXXXX kinnisasja omaniku kohustus (III kd, tl 33 pöördel). XXXXXXXX kinnisasjale tee rajamise ja hooldamise kulud on seega põhjendatud analoogiliselt

§ 179lõikele 1 jätta XXXXXXX kinnisasja omanikele.

XXXXXXXX kinnisasja omanikule tuleb seega määrata juurdepääsutasu 40 eurot aastas. 26.

  1. XXXXXXX kinnisasja maamaks on
  2. aastal 21 eurot 6 senti (II kd, tl 166). XXXXXXXX kinnisasja maamaks juurdepääsu alla jääva maa-ala eest on 1 euro 79 senti aastas [(21,06 eurot* (119,52 m2 / 1404 m2)]. XXXXXXX kinnisasjal on juurdepääsualal muruplats. XXXXXXX kinnisasja omanik kasutab juurdepääsuala hoovialana. Arvestades juurdepääsuala suurust, selle suhet kogu kinnisasja suurusesse, selle asukohta kinnisasjal ja kasutamise otstarvet, on kasutuseelised, mille XXXXXXX kinnisasja omanik XXXXXXX kinnisasja omanikele juurdepääsu võimaldamisega kaotab, suuremad kui XXXXXXXX, 9 ja 10 kinnisasjade puhul. XXXXXXX kinnisasja omanik ei ole kohustatud rajama ise XXXXXXX kinnisasjale asuvale juurdepääsualale teed.

§ 156

lg 1 alusel saab nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja, ent ei saa panna koormatud kinnisasja omanikule tee ehitamise kohustust (RKTKm 9.06.2017, 3-2-1-31-17, p 12). XXXXXXX kinnisasja omanikel ei ole seega kohustust hüvitada XXXXXXX kinnisasja omanikule tee ehitamise kulusid. XXXXXXX kinnisasja omanik ei kasuta XXXXXXX kinnisasjale jäävat 19 juurdepääsuala ise teena. Seda hakkaksid kasutama üksnes XXXXXXX kinnisasja omanikud või nende volitatud isikud. XXXXXXX kinnisasjale tee rajamise ja hooldamise kulud on seega põhjendatud analoogiliselt

§ 179lõikele 1 jätta XXXXXXX kinnisasja omanikele.

XXXXXXX kinnisasja omanikule tuleb seega määrata juurdepääsutasu 60 eurot aastas.

  1. Juurdepääsutasu tuleb üldjuhul välja mõista perioodilise rahasummana selliselt, et juurdepääsutasu makse tuleb tasuda aasta lõpuks järgmise aasta eest ette (RKTKm 1.06.2022, 2-19-20416/41, p 15.2). Juurdepääsutasu maksmise kohustus algab käesoleva määruse jõustumisest (RKTKm 20.12.2023, 2-19-6901/280, p 14). Avaldajad peavad maksma XXXXXXXXXX, 10, 4 ja 6 kinnisasjade omanikele juurdepääsutasu käesoleva määruse jõustumise aasta eest 30 päeva jooksul määruse jõustumisest lähtuvalt tasu aastamäärast proportsionaalselt määruse jõustumise aasta päevade arvuga. Iga järgneva aasta eest tuleb tasu maksta ette eelneva aasta
  2. detsembriks.
  3. XXXXXXXX, 6, 9 ja 10 kinnisasjade omanikke tuleb

§ 63lg 1 p 4 ja § 141 lg 3 ning Ts

ÜS § 68 lg 5 ja KRS § 341 lg 8 alusel kohustada tegema tahteavalduse nende kinnisasjadel asuvate juurdepääsude kohta kinnistusraamatusse märkuste kandmiseks. Ringkonnakohtul ei ole käesolevas määruses võimalik esitada KRS § 36 esimese lauses nimetatud viidet märkustega seotud õiguse, s.o juurdepääsude ruumiandmetele maakatastris. Piiratud asjaõiguse ruumiandmete infosüsteem (PARI) ei näe ette võimalust genereerida ruumiandmeid

§ 156

lg 1 alusel kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asjades. Ringkonnakohus esitab märkustega seotud õiguste ruumiandmete paremaks mõistmiseks KRS § 36 teisest lausest lähtuvalt seega käesoleva määruse lisana katastrikaardi skeemi, millel on märgitud juurdepääsude asukoht. Määruse resolutsioon koostoimes määrusele lisatud kaardiga võimaldab üheselt tuvastada juurdepääsu asukoha.

  1. Avaldus ja määruskaebus rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus määras avaldajate kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu, kuid ei teinud seda avaldajate poolt taotletud viisil. Ringkonnakohus määras juurdepääsu kõigi puudutatud kinnisasja omanike õiguste ja huvide kaalumise teel juurdepääsu 4 kaudu. Maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 alusel seega menetlusosaliste endi kanda.
  2. Tartu Maakohtu
  3. juuni
  4. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud tuleb käesoleva määruse jõustumisel tühistada. Avaldajatel on alates käesoleva määruse jõustumisest enda kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääs. Maakohtu poolt esialgse õiguskaitse korras määratud juurdepääs ei ole seega enam vajalik.
  5. Ringkonnakohus märgib selgituseks M. Rjabovile, et isiku surma korral lähevad pärandaja õigused ja kohustused, sh kohtumenetluses osalemise õigused ja kohustused, pärijale üle alates isiku surmast (pärimisseadus (PärS) § 2, § 3 lg 1 ja 2 ning § 4 lg 1). Pärija ei ole TsMS § 353 lg 1 järgi kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Eestis kehtib pärandist loobumise süsteem. See tähendab, et pärijal on õigus pärandist loobuda kolme kuu jooksul alates ajast, mil ta saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest (PärS § 119 lg 1). Kui pärija selle aja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta PärS § 118 lg 1 alusel pärandi vastu võtnuks. See tähendab mh, et kui pärija ei ole tähtaegselt pärandist loobunud, on ta TsMS § 353 lg 1 järgi kohustatud menetlust jätkama. M. Rjabov on PärS § 11 lg 1 järgi V. Rjabovi seadusjärgne pärija. M. Rjabovi kinnituse kohaselt (III kd, tl 16) ei ole ta V. Rjabovi pärandist loobunud ega saa seda ka enam teha. Ringkonnakohtul ei ole andmeid, et V. Rjabov oleks teinud testamendi või sõlminud pärimislepingu (III kd, tl 14). Ringkonnakohtul ei ole seega teavet asjaolude kohta, mis välistaks M. Rjabovi pärimisõiguse, selliseid andmeid ei esitanud ringkonnakohtule ka M. Rjabov ise. Eelmärgitut arvestades andis ringkonnakohus M. 20 Rjabovile võimaluse asjas arvamuse esitamiseks ning edastab M. Rjabovile ka käesoleva määruse. (allkirjastatud digitaalselt) 21

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.