KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2025, Tallinn Haldusasja number 3

) § 23 lg 1 p 1 alusel luba paigutada B.K KPK-sse kuni kaheks kuuks. Esineb

§ 68

p 6 kohane põgenemisoht, sest isiku käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik esitas viisa taotlemisel valeandmeid ning ei kasutanud viisat eesmärgipäraselt. B.K eesmärk oli jõuda tööle USA-sse ning kuna tema teekond sinna oli takistatud, siis esitas ta Saksamaal rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik saabus Schengeni alale vahendajate kaudu, kellele ta maksis USA-sse jõudmiseks. Rahvusvahelise kaitse menetluses väitis isik, et ta ei soovi naasta Indiasse, vaid liikuda edasi ja jääda Euroopasse töötama. Isikul ei olnud plaani tulla Eestisse, tema pere elab Indias ning Eestis ei ole tal tuttavaid ega ka muid sidemeid. Seega ei ole usutav, et isik jääks väljasaatmise täideviimiseks PPA-le kättesaadavaks. Dokumentide puudumine ei ole isikut varem takistanud riigipiire ületamast ning Schengeni alal piirikontrolli puudumise tõttu saab isik liikuda talle sobivasse liikmesriiki. Põgenemisohu tõttu ei saa isiku suhtes rakendada leebemaid järelevalvemeetmeid. Kuivõrd isikul puudub kehtiv reisidokument, peab PPA väljasaatmiseks isiku esmalt dokumenteerima. 4. B.K ei vaielnud halduskohtu 27.06.2025 istungil PPA taotlusele vastu ning väljendas soovi saada võimalikult kiiresti tagasi kodumaale. 5. Tallinna Halduskohus andis 27.06.2025 määrusega

§ 23

lg 1 p 1 alusel PPA-le loa paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 27.08.2025. Põhjendatud on PPA kahtlus, et esineb

§ 68p 6 kohane isiku põgenemise oht.

Nii praeguse asja kui ka haldusasja nr 3-25-1315 materjalidest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et isik esitas Eesti viisa taotlemisel valeandmeid ning ei kasutanud viisat eesmärgipäraselt. Isiku eesmärk oli jõuda vahendajate abil USA-sse tööle. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas isik Saksamaal alles siis, kui tema teekonda takistati. Ka rahvusvahelise kaitse taotlemisel oli isiku eesmärk saada õigus Euroopas töötada. Isikul ei olnud plaani tulla Eestisse, kus tal ei ole ühtegi tuttavat. Vabaduses viibides ei jääks isik PPA-le kättesaadavaks, vaid teeks teoks oma algse eesmärgi ja liiguks edasi talle sobivasse liikmesriiki. Põgenemisohu tõttu ei saa isiku suhtes kohalda

§-s 10 nimetatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Samuti puudub isikul kehtiv reisidokument (

§ 23

lg 1 p 3 kohaldamise eeldus) ning PPA peab hakkama isikut dokumenteerima (taotlema talle India saatkonnast tagasipöördumistunnistust). PPA hinnangul võib selleks kuluda minimaalselt 3 nädalat. Isiku kinnipidamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks ning see ei ole vastuolus tema tervise ja turvalisuse kaalutlustega. Eestis puuduksid isikul vabaduses elu- ja töökoht ning lähedased. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. B.K palub 14.07.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada ta viivitamata KPK-st. Asjaolust, et isiku eesmärk ei olnud jääda Euroopasse ega taotleda Saksamaal või Eestis rahvusvahelist 2

§ 23lg 1 p 1 ega ka p 3 alusel.

Isik kinnitab, et ta ei kavatse põgeneda ja on valmis koostööks. Seega saaks tema suhtes rakendada

§ 10

lg 2 p-s 1 sätestatud järelevalvemeedet ja kinnipidamine ei ole proportsionaalne.

1. PPA palub 22.07.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Puudutatud isik esitas viisa taotlemisel valeandmeid, märkides, et soovib külastada Eestit turismi eesmärgil. Sellisel eesmärgil isik viisat tegelikult ei kasutanud. Puudutatud isiku ütluste kohaselt maksis tema isa vahendajatele, et nad toimetaksid isiku USA-sse, kus ta saaks asuda tööle. Isiku pass jäi selle vahendaja kätte, kellega koos ta liikus Indiast Gruusiasse. Isik taotles Saksamaal rahvusvahelist kaitset pärast seda, kui vahendaja ta seal hülgas. Puudutatud isik on saadetud Indiasse tagasi 04.07.
2. PPA jääb isiku kinnipidamise vajaduse osas varasemate seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).
4. Kuigi PPA kinnitusel on B.K 04.07.2025 saadetud Eestist välja Indiasse, ei takista see määruskaebuse lahendamist ega tingi selle läbi vaatamata jätmist, sest ringkonnakohus hindab, kas puudutatud isiku KPK-s kinnipidamine oli põhjendatud Tallinna Halduskohtu 27.06.2025 määruse tegemise ajal ja kuni B.K Eestist väljasaatmiseni. 10.

§ 23

lg 1 järgi on kinnipidamine eelkõige lubatud juhul, kui esineb isiku põgenemise oht (p 1), isik ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3). PPA tugines 27.06.2025 taotluses

§ 23

lg 1 p-le 1 ning seostas isiku põgenemise ohtu

§ 68

p-s 6 märgitud asjaoludega.

§ 68

p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on andnud mh PPA-le teada või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

§ 68

näeb siiski ette üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu järeldamiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 20; 12.04.2024 määrus nr 3-23-2204, p 19). 11. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtu seisukohtadega ning jääb oma 06.06.2025 määruses nr 3-25-1315 (p 8) väljendatud seisukoha juurde, et puudutatud isiku põgenemisohu sai tuvastada

§ 68p 6 alusel.

PPA tuvastas, et isiku eesmärk ei olnud tulla Eestisse ega Euroopasse taotlema rahvusvahelist kaitset, vaid ta soovis vahendajate abiga jõuda USA-sse tööle. Schengeni viisa taotlemisel esitas isik valeandmeid oma reisi eesmärgi kohta ning kasutas viisat Eestisse tuleku asemel reisimiseks Gruusiast Poolasse, kust ta liikus edasi Saksamaale. Isik taotles Saksamaal rahvusvahelist kaitset alles pärast seda, kui vahendaja jättis ta üksinda ja isik mõistis, et tal ei ole võimalik jätkata teekonda USA-sse. Eestis loobus isik rahvusvahelise kaitse taotlemisest 13.06.2025 ja avaldas soovi naasta Indiasse samuti alles pärast seda, kui ta oli paigutatud KPK-sse ja ringkonnakohus oli tema määruskaebuse jätnud rahuldamata. Kuigi puuduvad andmed, et isik oleks tagasisaatmisega seonduvalt keeldunud PPA-ga koostööst, ei saa ainuüksi sellest asjaolust siiski järeldada, et isiku 3

§ 25

lg-s 1 sätestatud 6-kuulist tähtaega ei ole ületatud isegi juhul, kui arvestada täiendavalt isiku kinnipidamise aega rahvusvahelise kaitse menetluses (s.o isik peeti kinni 30.04.2024 ja vaidlustatud määruse alusel sai teda KPK-s kinni pidada mitte kauem kui 27.08.2025). Seejuures tuleneb

§ 25

lg-st 3, et rahvusvahelise kaitse menetluse tagamiseks toimunud kinnipidamist ei arvata väljasaatmise tagamiseks toimuva kinnipidamise tähtaja hulka.

§ 10

lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust, et isik järgib PPA seatavaid reegleid, kuid tuvastatud asjaolud ei anna sellise usalduse tekkimiseks alust. Seetõttu ei oleks muud järelevalvemeetmed ilmselt tõhusalt taganud isiku kättesaadavust väljasaatmise täideviimiseks.

1. Eelneva põhjal jääb B.K 27.06.2025 määrus muutmata. määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
2. Puudutatud isik on taotlenud menetlusabi andmist asjas tehtava kohtumääruse tõlkimise kulude kandmiseks. Kuna puudutatud isik ei viibi enam KPK-s, vaid on praeguseks saadetud Eestist välja Indiasse, siis ei ole taotletud menetlusabi tema õiguste kaitseks enam vajalik. Ühtlasi ei saaks menetlusabi taotluse lahendamisel enam lähtuda varasemast hinnangust isiku majanduslikule seisule. Ringkonnakohtul ei ole alust eeldada, et isikul ei oleks vajaduse korral võimalik korraldada määruse tõlkimine iseseisvalt. Seega jääb menetlusabi taotlus rahuldamata.
3. Tallinna Ringkonnakohus andis 15.05.2025 määrusega nr 3-25-1315 B.K-le riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses seonduvalt määruskaebuse esitamisega Tallinna Halduskohtu 02.05.2025 määruse peale haldusasjas nr 3-25-
4. Määruse p 8 kohaselt säilib isiku õigus riigi õigusabile ja advokaat peab vajaduse korral jätkama riigi õigusabi osutamist võimalikes järgnevates menetlustes, mis puudutavad isiku KPK-s kinnipidamist. Riigi õigusabi on antud kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Puudutatud isikut on praeguses haldusasjas riigi õigusabi korras esindanud vandeadvokaat Aleksei Ratnikov.
5. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg-test 4, 6 ja 7 järeldub, et kui kohtumenetluse kestel langeb ära riigi õigusabi andmise alus, võib kohus lõpetada isikule riigi õigusabi andmise (nt Riigikohtu 19.03.2008 määrus nr 3-2-1-9-08, p 12). RÕS § 6 lg 1 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi üldjuhul välismaalasele, kes ei ela või ei viibi Eestis.

§ 6

6 lg 4 näeb samuti ette, et kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kui välismaalane on Eestist lahkunud. B.K saadeti Eestist välja Indiasse 04.07.2025. Riigi õigusabi andmise jätkamisel tuleb arvestada ühelt poolt isiku huvi saada oma õigustele efektiivset õiguskaitset ning teiselt poolt avalikku huvi, et riigi õigusabi vahendeid kasutataks säästlikult. Kuna puudutatud isik on Eestist välja saadetud, siis on vaidlustatud määruse mõju tema suhtes lõppenud. Isiku võimalikku huvi kontrollida tema varasema lühiajalise kinnipidamise seaduslikkust ei saa pidada sedavõrd tungivaks, et õigustada riigi õigusabi kulude suurendamist. Seega tuleb RÕS § 6 lg 11 ja § 17 lg-te 4, 6 ja 7 ning

§ 66lg 4 alusel riigi õigusabi andmine lõpetada.

Selle tulemusel vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat õigusabi andmise kohustusest (RÕS § 17 lg 6). Kuna isikule on riigi õigusabi antud kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, 4