1 2. 27.06.2025 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba India kodaniku X. X, (edaspidi isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamisekskinnipidamiseks väljasõidukohustuse sissesõidukeelu seaduse (edaspidi
) § 23 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esineb
15 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja
PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb
lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus.
p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik taotles valeandmeid esitades Eesti viisa, mida ei kasutanud eesmärgipäraselt. Isiku eesmärk oli jõuda Ameerikasse ning asuda seal tööle. Selleks maksis isik vahendajatele, et jõuda enda sihtriiki Ameerikasse. Saksamaal isiku teekond oli takistatud ning, et vältida enda väljasaatmist esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik on öelnud, et tal ei ole soovi minna tagasi koduriiki, vaid jääda Euroopasse tööd tegema. Isegi Eestis rahvusvahelise kaitse taotlemisel on isik öelnud, et soovib liikuda Euroopasse. 30.04.2025 läbi viidud vestluse käigus selgitas isik, et tema eesmärk oli minna Ameerikasse tööle, kuid nüüd asub ta Euroopas ja ta peab saama Euroopalt abi, et ta saaks tööd teha. Eestisse tal plaani tulla ei olnud. Tema pere asub Indias, Eestis tal kedagi tuttavat ei ole. Lähtuvalt tema varasemast tegevusest ja soovist liikuda edasi teise liikmeriiki, ei pea PPA eluliselt usutavaks, et välismaalane jääb väljasaatmise tarbeks PPA-le kättesaadavaks. Varasemalt pole dokumentide puudumine takistanud isikul ületamaks riigi piire, mille vahel on piirikontroll. Schengeni alal saab isik märkamatult edasi liikuda, kuna puudub piirikontroll ja on ilmne, et isik võib ka tulevikus liikuda temale sobivasse liikmeriiki. Kõiki juhtumiga seotud asjaolusid kogumis hinnates ei ole võimalik välistada, et isik oma tegeliku eesmärgi saavutamiseks kasutab samaväärseid või uudseid võimalusi, mistõttu on PPA seisukohal, et isiku vabastamise korral võib isik järjekordselt ebaseaduslikult lahkuda ega ole motiveeritud jääma Eestisse enda väljasaatmist ootama. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. Isik pole varasemalt Eestis käinud.
lg 11alusel isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik
Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub aga isikul selleks ajend, mida on oma käitumisega tõendanud (ebaseaduslik ränne Schengeni alal, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine väljasaatmise vältimiseks). Isikul ei ole kehtivat reisidokumenti ning PPA peab hakkama isikut dokumenteerima ning taotlema talle India saatkonnast tagasipöördumise tunnistust. Peale mida saab hakata planeerima isiku väljasaatmise teekonda ja meeskonna kokkupanemist, et isik välja saata Indiasse. PPA hinnangul ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada
§-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuivõrd isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isiku kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul 2 puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta ning perekonnaliikmeid. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi, psühholoogiline nõustamine ja on võimalus viibida värske õhu käes. Kuigi isiku kinnipidamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa PPA hinnangul valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega.
lg 1 ja 2 ja
lg 1 p ja lg 11 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning põhjendab seda alljärgnevaga. 5.
lg 1 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus
Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
lg 11 kohaselt annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. 6. Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb põgenemise oht.
p 6 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. 3 Käesolevas asjas (ka haldusasjas 3-25-1315 esitatud tõendid arvestades) ei ole vaidlust selles, et isik taotles valeandmeid esitades Eesti viisa, mida ei kasutanud eesmärgipäraselt. Isiku eesmärk oli jõuda Ameerikasse ning asuda seal tööle. Selleks maksis isik vahendajatele, et jõuda enda sihtriiki Ameerikasse. Saksamaal isiku teekond takistati ning enda väljasaatmise vältimiseks esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik on öelnud, et tal ei ole soovi minna tagasi koduriiki, vaid jääda Euroopasse tööd tegema. Isegi Eestis rahvusvahelise kaitse taotlemisel on isik öelnud, et soovib liikuda Euroopasse. 30.04.2025 läbi viidud vestluse käigus selgitas isik, et tema eesmärk oli minna Ameerikasse tööle, kuid nüüd asub ta Euroopas ja ta peab saama Euroopalt abi, et ta saaks tööd teha. Eestisse tal plaani tulla ei olnud. Tema pere asub Indias, Eestis tal kedagi tuttavat ei ole. Lähtuvalt tema varasemast tegevusest ja selgest soovist liikuda edasi teise liikmeriiki, nõustub kohus PPA seisukohaga, et ei ole eluliselt usutav, et isik jääb vabaduses viibides väljasaatmise teostamiseks PPA-le kättesaadavaks. Ka varasemalt ei ole dokumentide puudumine takistanud isikul riigi piiride, mille vahel on piirikontroll, ületamist. On üldteada asjaolu, et Schengeni alal saab peaaegu iga siinviibija märkamatult riigist riiki liikuda, kuna üldjuhul puudub piirikontroll ja on ilmne, et isik võib ka tulevikus sellisel juhul soovi korral liikuda temale sobivasse liikmeriiki. Kõiki juhtumiga seotud asjaolusid kogumis hinnates ei ole võimalik välistada, et isik oma tegeliku eesmärgi saavutamiseks kasutab seni kasutatutega samaväärseid või uudseid võimalusi piiride ületamiseks, mistõttu on ka kohus seisukohal, et isiku vabastamise korral võib isik järjekordselt ebaseaduslikult Eestist lahkuda ega ole motiveeritud jääma Eestisse enda Indiasse väljasaatmist ootama. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku puhul esineb põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta Eestis, millest ta võib vabalt lahkuda, ei vähenda temast tulenevat põgenemisohtu. Lisaks ei ole isikul pere- ega töösuhteid ja elukohta Eestis ja ta pole siin varasemalt käinud ehk teda ei seo Eestiga mingid varalised või isiklikud suhted. Kohus nõustub PPA-ga, et põgenemisohu tõttu ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada
§-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. 7. Kohus toob täiendavalt välja, et isikul ei ole ka kehtivat reisidokumenti ning PPA peab hakkama isikut dokumenteerima ning taotlema talle India saatkonnast tagasipöördumise tunnistust (
lg 1 p 3 eeldus kinnipidamiskeskusse paigutamiseks), mistõttu ei ole isikut
Kohus märgib siinkohal eraldi ära, et isikul on kohustus aidata väljasaatmise korraldamisele kaasa tehes PPA nõudmisel koheselt kõik temast sõltuvad toimingud reisidokumendi saamiseks. Alles pärast reisidokumendi saamist saab PPA hakata planeerima isiku väljasaatmise teekonda ja meeskonna kokkupanemist, et isik tegelikult Indiasse välja saata. PPA poolt kohtuistungil avaldatu põhjal võib see võtta aega minimaalselt 3 nädalat, aga võimalik, et ka rohkem.
§-s 10 loetletud meetmeid. Kohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses kuni kaheks kuuks pidada ka ebaproportsionaalseks, arvestades seejuures isiku senise kinnipidamise pikkust ja 4 tema ning terviseseisundit. Lisaks puuduvad isikul sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta, perekonnaliikmeid. 10. Eeltoodud põhjustel annab kohus loa X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 27.08.2025 (k.a). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.