lg 6 sisalduvat põhimõtet, mille kohaselt pandiga tagatud nõude võib ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub. Rävala Laenud sellist nõusolekut ei andnud. Rävala Laenud nõue on tagatud pandiga (hüpoteek 52 500 eurot korteriomandile asukohaga Tiksoja tee 1–2, Tähtvere küla, Tartu linn, Tartu maakond). Maakohus nõustus ebaõigesti usaldusisiku seisukohaga Rävala Laenud nõude ümberkujundamise kohta. Maakohus lähtus ebaõigest eeldusest, nagu oleks Rävala Laenud vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Maakohus jättis Rävala Laenud vastavad väited ja nende kinnituseks esitatud tõendid analüüsimata või teinud seda valikuliselt, mis tõi kaasa vale lahendi tegemise. Rävala Laenud ei nõustu korteriomandi müümisega hinnaga 55 000 eurot ühele kindlale pakkujale viisil, et omandisuhe asendub üürisuhtega (500 eurot kuus). Korteriomandi väärtus on vähemalt 90 000 eurot. Üürisuhte korral võtaks võlgnik endale 8 aasta jooksul kohustuse tasuda 48 000 eurot. Selline kohustus käiks võlgnikule üle jõu. Samuti ei arvestata võlausaldajate huvidega. Vara tuleks müüa avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustiku (TMS) järgi. Vara müügist saadava rahaga oleks võimalik rahuldada kõikide võlausaldajate nõuded ning raha jääks üle eluaseme üürimiseks. Sama hinnaga (55 000 eurot) tegi sama isik (OÜ Comberra) pakkumise ka
Maakohus ei rikkunud ka
Vastavalt
lg-le 1 võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Võlausaldaja nõuete suhtes rahalise kohustuse ümberkujundamise meetmeid ei kasutatud, sest kavaga nähakse ette, et pandipidaja nõue tasutakse 100% ulatuses õiguspärasest nõudest ühe osamaksena. Pandipidaja nõue on vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumise tõttu ümber arvestatud. Tegemist ei ole ümberkujundamise meetmetega. Menetluskulud tuleb jätta määruskaebuse esitaja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Maakohtu määruse ümberkujundamiskava kinnitamise kohta on vaidlustanud üksnes võlausaldaja Rävala Laenud, kes esitas eelnevalt kavale ka vastuväite. Teised võlausaldajad ega võlgnik ümberkujundamiskava kinnitamist ei vaidlustanud. Rävala Laenud tugineb määruskaebuses asjaolule, et maakohus on ebaõigesti tunnistanud tema ümberkujundamiskavaga hõlmatud nõude suuruseks 29 350 eurot 43 senti. Rävala Laenud leiab, et kavaga peaks olema hõlmatud tema nõue suurusega 38 748 eurot 33 senti. Samuti tugineb Rävala Laenud määruskaebuses asjaolule, et ümberkujundamiskava täitmiseks müüakse võlausaldaja kasuks hüpoteegiga koormatud võlgniku korteriomand hinnaga 55 000 eurot ühele kindlale pakkujale. Rävala Laenud leiab, et korteriomandi turuväärtus on vähemalt 90 000 eurot ning korteriomand tuleks müüa täitemenetluses avalikul enampakkumisel. 10.
lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse. Maakohus määras Rävala Laenud nõude suuruse kindlaks 5. juuli 2024 määrusega, millele Rävala Laenud ei saanud esitada võlausaldajana määruskaebust. Maakohtu määruse peale, millega määratakse kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus või keeldutakse sellest, saab
Võlausaldajal säilib
lg 3 teise lause järgi ka kava kinnitamisel õigus vaielda eraldi hagi- või muus kohtumenetluses nõude suuruse üle osas, mida kavas ei tunnustatud. 8 Ringkonnakohus märgib, et kohtu otsustused võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse kindlaksmääramise või kindlaks määramata jätmise (
) ning kava kinnitamise kohta (
) võivad sisalduda nii erinevates kohtumäärustes kui ka samas kohtumääruses nagu praegusel juhul. See ei muuda aga võlausaldaja õigust vaidlustada kohtu seisukohta nõuete suuruse kindlaksmääramise või kindlaks määramata jätmise osas. Rävala Laenud ei saa seetõttu edukalt vaidlustada maakohtu määrust ümberkujundamiskava kinnitamiseks põhjendusega, et maakohus määras 5. juuli 2024 määruses tema nõude suuruse kindlaks ebaõigesti, kuivõrd selles osas puudub võlausaldajal kaebeõigus. 11. Pandiga tagatud nõuet saab ümber kujundada üksnes pandipidaja nõusolekul (
lg 6).
lg 1 sätestab rahaliste kohustuste ümberkujundamise sisuna kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise. Võlgade ümberkujundamise meetmeid võib rakendada ka samaaegselt. Ümberkujundamiskavaga ei pikendatud Rävala Laenud nõude täitmise tähtaega, samuti ei määratud nõude täitmist osadena ega vähendatud kohustust.
alusel nõude suuruse kindlaksmääramine ei ole samastatav kohustuse vähendamisega. Seega ei kujundatud Rävala Laenud pandiga tagatud nõuet ümber ning pandipidaja nõusolek ei olnud ümberkujundamiskava kinnitamiseks vajalik.
lg 2 alusel võis kohus Janika Oja võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat, so pandipidajat, oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Pandiga tagamata võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud nende nõuete võrdses ulatuses (80%) täitmisega ja Rävala Laenud pandiga tagatud nõue rahuldatakse 100% ulatuses. Seega ei kohelda Rävala Laene võrreldes teiste võlausaldajatega oluliselt halvemini. 12. Maakohus hindas vastavuses
lg 3 p-ga 1 ja lg-ga 4 õigesti Rävala Laenud nõude võimalikku rahuldamise ulatust pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel talle välja makstava summaga. Pandieseme kokkuleppeline müügihind 55 000 eurot katab pandipidaja 29 350 euro 43 sendi suuruse nõude. Seega ei satu pandipidaja nõue võlgade ümberkujundamise menetluses halvemasse olukorda võrreldes sellega, mida pandipidaja saaks, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Rävala Laenud vastuväited pandieseme müümisele hinnaga 55 000 eurot ei ole seega põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ümberkujundamiskava arvestab pandipidaja õigustatud huve. Pankrotihalduril oleks võlgniku pankrotimenetluses samasugune seadusest tulenev kohustus nagu usaldusisikul võlgade ümberkujundamise menetluses kontrollida võlausaldajate nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu (PankrS § 1001 lg 4), sh nõude aluseks olevate tarbijakrediidilepingute kehtivust VÕS-i ja KAVS-i vastavate sätete alusel, ning kui selleks on alust, esitada nõudele või pandiõigusele kirjalik põhistatud vastuväide, mistõttu kontrolliks võlausaldaja nõude õigsust ka kohus (PankrS § 1003). Seega kuuluks ka võlgniku pankrotimenetluses tunnustamisele üksnes õiguslikult põhjendatud nõue. 13. Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätab ringkonnakohus kaebuse rahuldamata jätmise tõttu
MS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.