1-17-7863/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-17-7863 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Tõlk Valentina Michelson Kohtuasi Viru Vangla materjalid T.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu T.R , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 25.07.2017 ja lõpp 25.10.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 31.10.2019, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta T.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, T.R-ile ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.09.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7863 tunnistati T.R süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud vangistust. Kohus luges T.R karistuse kandmise alguseks 25.07.
2. Viru Vangla esitas 24.09.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava T.R ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava T.R tingimisi enne tähtaega vabastamist. 1 Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru, et ei soovi osa võtta T.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, T.R ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 31.10.2019 toimunud kohtuistungil selgitas T.R , et inimesed muutuvad. Ta on endale teadvustanud kõiki oma tegusid ning saanud aru, et tal ei olnud õigus. Ta tahab edasi lihakombinaadis töötada ning vabanemise korral otsiks ta endale elukoha, mis oleks töökohale lähemal. Kriminaalse taustaga isikutega ta ei suhtle. Vanglas on ta teist korda. Ta oli noor ja rumal, mistõttu ka on palju karistusi. Vanglasse sattudes hakkas ta lugema häid raamatuid (Sinelikov, Nekrassov), mis aitasid tal ümber sündida. Ta sai aru, et maailmas on midagi paremat veel kui narkootikumid ja alkohol. Varem arvas ta, et kui midagi teha ei ole, siis ta kas tarvitab alkoholi või süstib ennast. Ta ei arvanud, et oleks võinud minna välja jalutama või minna kuskile kinno. Vanglaametniku ründamise kohta selgitab, et see juhtus poolteist aastat tagasi käesoleva karistuse kandmise ajal, kui kallas juhuslikult vanglaametnikule vett peale. Ta vabandas kõnealuse vanglaametniku ees ning karistust ei määratud. Võlgade maksmisest on ta huvitatud. Lisab, et küsib iga kord pangaväljavõtteid, et teada, milline võlgnevus kustutatud on ning milline mitte. Täpsustab, et kinnipeetava iseloomustuse koostamise ajal teda välja ei kutsutud ning temalt ei küsitud ka midagi. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistusregistrist selgub, et T.R-i on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning reaalset vanglakaristust ei kanna isik samuti esimest korda. Enne käesolevat vanglakaristust kandis T.R kinnipidamisasutuses karistust varguse, arvutikelmuse ja omavolilise sissetungi toimepanemise eest. Reaalne vanglakaristus isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma ei motiveerinud, sest isik pani taaskord toime kuriteo materiaalse kasu saamise eesmärgil (röövimise, mis on toime pandud grupis). Materiaalse kasu saamise eesmärgil toime pandud kuriteod kinnitavad kohtule, et isikul on puudulik majandusliku toimetuleku oskus ning viitab, et isik on rahaliste vahendite saamiseks võimeline kasutama ka vägivalda. Tähelepanu väärib seegi, et T.R-ile on juba varasemalt antud võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all, kuid isik pani katseajal toime kuritegusid. Kui varasemad karistused ja ka reaalne vanglakaristus süüdimõistetule mõju ei avaldanud, siis peaks kohus vangla materjalide põhjal olema täielikult veendunud, et isik on valmis kardinaalselt muutuma ja edaspidi kuritegusid mitte toime panema. T.R-il on võimaldatud korduvalt käia lühiajalisel väljasõidutel kodus ema juures. Positiivne on seegi, et isik on töötanud vanglas majandustöödel kui ka väljaspool vanglat xxxx AS-s, osalenud Corrigo Tugigrupis ja erinevatel vestlustel, läbinud ehitusviimistluse kursuse ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning kohtunud ka psühholoogiga. Lisaks avaldas 2 kinnipeetav kohtuistungil kohtule, et ta hakkas omal algatusel vanglas raamatuid lugema. Erinevate rehabiliteerivate ja taasühiskonnastavate tegevuste läbimine kinnitab kohtule, et isik on kasutanud vangistuses viibitud aega otstarbekalt. Äärmiselt oluline on seegi, et T.R-i ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Samas on vangla pidanud vajalikuks kinnipeetava iseloomustuses välja tuua asjaolu, et T.R on rünnanud vanglaametnikku. Kinnipeetav ise kinnitas, et eelnevalt nimetatud teo eest teda ei karistatud ning hea on seegi, et kinnipeetav vabandas enda sõnul vanglaametniku ees, kuid vanglaametniku ründamise fakt viitab kohtule, et T.R-il on endiselt probleeme oma emotsioonide kontrollimisega. Kohus võtab arvesse, et T.R-il on olemas vabanemisjärgne elukoht xxxx linnas. Kasuks tuleb seegi, et isik käesoleval hetkel kriminaalse taustaga isikutega enam ei suhtle ja tal on olemas vabanemisjärgne töökoht AS-s xxxx. Samas on vangla hinnangul vähe tõenäoline, et isik vabaduses kõnealuses ettevõttes töötamist jätkab, sest vahemaa isiku elukohast töökohani on suur. Kinnipeetav ise on aga kohtule avaldanud, et ta otsiks vabanemise korral endale elukoha, mis asuks töökohale lähemal. Kui aga võtta arvesse, et isik enne vangistust ei töötanud, tal esines suuri raskusi kulude/tulude tasakaalus hoidmisega ning tema sissetulek koosnes põhiliselt kuritegelikul teel saadud tulust, siis ei ole ka kindla töökoha olemasolu korral võimalik väita, et T.R puhul töö ja majandusliku toimetuleku osas ohtlikkus ja risk ühiskonnas puudub. T.R puhul on täheldatud riski ka sõltuvusainete tarvitamise osas. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud sõltuvus nii alkoholist- kui ka narkootikumidest. Vangla materjalidest nähtub, et varguseid pani isik toime selleks, et saada raha narkootikumide soetamiseks ning kinnipeetav on tajunud ka seda, et ilma alkoholita ei oleks tema kuritegusid olnud. Kohus hindab küll positiivselt T.R soovi elada edaspidi sõltuvusainete vaba elu, kuid kinnipeetava varasem elukäik viitab tagasilanguse ohule. Lisaks on vangla täheldanud T.R puhul riske, mis tulenevad tema mõtlemisest, käitumisest ja hoiakutest. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et T.R õigustab oma tegusid ning vähendab nende tagajärgi. Ta omab soovi muutuda, kuid muutused on tema jaoks liiga rasked ja keerulised ning tal puuduvad ka konkreetsed näited, kuidas positiivseid eesmärke saavutada. Eelnevad isikut iseloomustavad andmed ei veena kohut, et isik oleks vabaduses suuteline probleeme lahendama seadusekuulekalt. Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et T.R ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb suhtuda ettevaatusega ning ei nõustu süüdimõistetu vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Järgnevat vangistuse aega ongi kinnipeetaval võimalik kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
3. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3