lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
lg 9 alusel 8 arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on hagilt
lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud riigilõivu 595 eurot vastavalt hagihinnale, seega on riigilõiv vajalik menetluskulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Tulenevalt
lg 9 ja § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetlustes summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 615 eurot, millest 595 eurot on riigilõiv ja 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagihind on 5552,59 eurot. Kohus rahuldas hageja põhinõude 3730 euro ulatuses, intressinõude 442,39 euro ulatuses, hagi esitamise ajaks (23.12.2024) sissenõutavaks muutunud viivisenõude 22,72 eurot ja viivisenõude põhivõlalt (1032,44 eurot) alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 104,79 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 4299,90 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (5552,59 eurot) 77,44%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus
lg 1 alusel hageja menetluskulud 77,44% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 22,56% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 77,44% hageja põhjendatud menetluskuludest (615 eurot), millele vastab summa 476,26 eurot. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (
7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult
lg 1 p 1 alusel.
lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ 9 Maris Juha kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.