Obsah (4)

§ 113§ 108§ 4034§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 29.08.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-105080 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi O. T.

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. 3. Järelmaksulepingu nr XXX kohaselt sai kostja kauba (seadme Apple i

Phone 12 Mini 128 GB must ja Apple iPhone 13 Mini 128 GB punane) maksumusega 1568 eurot järelmaksuga. Krediidi kulukuse määr oli 24,35% aastas.

1. Hageja T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas T AS teenuseid nende eest tasumata. Esialgne võlausaldaja ütles 25.07.2022 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
2. Kostja ei ole teinud lepingu alusel ühtegi tagasimakset.
3. T AS (esialgne võlausaldaja) loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 2
4. Hagiavalduse kohaselt on 21.10.2021 järelmaksulepingu nr XXX puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja maksevõime hindamise automaatsest analüüsist, mis põhineb kostja täidetud laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1650 eurot, kohustused 0 eurot) ja avalikes registrites (creditinfo.ee – maksehäired puuduvad) avaldatud andmetel. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja on sõlminud lepingud ja kinnitanud, et lepingu tingimused on temale arusaadavad.
5. Hageja esitas 08.05.2025 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvutuse kohaselt soetas kostja lepingu alusel kauba maksumusega 1568 eurot ning on teinud tagasimakseid 229,40 eurot (kuni 5.osamakseni k.a). Seega tuleb kostjal tagastada võlgnevus 1338,60 eurot (1568229,40). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.07.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude

§ 108lg 1 kohaselt.

20.04.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 1242,45 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 229,40 eurot seega kostja võlgnevus on 1013,05 eurot ning kostja on tagasimaksetega viivituses alates

1. osamaksest 20.10.
2. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt 1013,05 eurot kohtuotsuse jõustumisest intressimääraga võrdses määras 21,90 % aastas. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed summas 325,55 eurot TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis intressimääraga võrdses määras 21,90 % aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. KOSTJA SEISUKOHT
3. Kostjale O. T.ile on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 25.05.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 09.06.2025) oma vastust esitanud ei ole. Samuti on kostjale toimetatud avalikult kätte lahendi aja määrus 24.07.2025, kuid kostja ei ole vastanud kuni kohtuotsuse tegemiseni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt üksnes alternatiivse ümberarvutatud nõude osas.
5. Kohus tuvastab, et kostja O. T. ja T AS sõlmisid 21.10.2021 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1568 eurot. Kostja ja T AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et T AS loovutas 13.11.2024 nõude kostja vastu Aktiva Finance Group OÜ-le.
6. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/
7. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu
8. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 13.

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. 3

1. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses ja avalikes registrites esitatud andmete alusel.
2. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

1. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
2. Hagiavalduse kohaselt on 21.10.2021 järelmaksulepingu nr XXX puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja maksevõime hindamise automaatsest analüüsist, mis põhineb kostja täidetud laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1650 eurot, kohustused 0 eurot) ja avalikes registrites (creditinfo.ee – maksehäired puuduvad) avaldatud andmetel.
3. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud avaldatud andmetest lähtumine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Hageja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Krediidiandja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud kostja pangakonto väljavõtet.
4. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel

§ 4034lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

20.

§ 4034

lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Käesoleval juhul pangakonto väljavõtteid kogutud ei ole. Seetõttu tuleb eeldada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on kostjale laenu andmisel 4 rikutud. Hageja ei ole tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks 21.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

1. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja 07.06.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.06.
2. Hageja luges 25.07.2022 lepingu ülesöelduks, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Ümberarvutuse kohaselt sai kostja lepingu alusel krediiti 1568 eurot ning on teinud tagasimakseid 229,40 euro ulatuses, mistõttu tuleb kostjal tagastada võlgnevus 1338,60 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt tuli krediit tagastada 48 osamaksena, seega

§ 4034

lg 7 tuleneva nõude ümberarvestuse korral osamaksetega 49,94 kuus, viimase osamakse tähtaeg on 20.10.

1. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.07.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. 20.04.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 1242,45 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 229,40 eurot seega võlgnevuses on 1013,05 eurot.. Seega on kostja põhivõlgnevus 1013,05 eurot ehk kostja on tagasimaksetega viivituses alates
2. osamaksest 20.10.
4. Hageja 08.05.2025 ümberarvutuse kohaselt palub hageja alternatiivselt rahuldada hagi ka

§ 108lg 1 alusel ning välja mõista kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed Ts

MS § 369 alusel vastavalt uuele maksegraafikule, kuna kostja ilmselgelt ei täida oma kohustusi.

1. Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude täitmiseks vaidlusalusest lepingust, sest kostja käitumisest on alust eeldada, et kostja kohustust ka edaspidi ei täida. Kohus peab nõuet põhjendatuks. 20.04.2025 seisuga on sisseõutavaks muutunud põhiosa summas 1242,45 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 229,40 eurot, seega võlgnevus põhinõude osas on 1013,05 eurot ning kostja on viivituses tagasimaksega alates
2. osamaksest 20.10.
4. Alates 20.04.2025 muutuvad hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed summas 325,55 eurot sissenõutavaks järgmiselt: Kuupäev Jääk Osamakse 20.04.2025 325,55 44,00 20.05.2025 281,55 44,80 20.06.2025 236,75 45,62 20.07.2025 191,13 46,45 20.08.2025 144,68 47,30 20.09.2025 97,38 48,17 20.10.2025 49,21 49,21 5
5. Kohus rahuldab tulevikus sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumise nõude vastavalt eelmises punktis toodud graafikule.
6. Hageja nõuab ka viivist põhivõlgnevuselt 1013,05 eurot kohtuotsuse jõustumisest intressimääraga võrdses määras 21,90 % aastas. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised tulevikus sissenõutavaks muutunud osamaksetelt intressimääraga võrdses määras 21,90 % aasta alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt

§ 101

lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt

§ 113

lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Maakohus rahuldab hageja viivisenõuded.

1. Eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel rahuldab kohus hagi üksnes alternatiivse, st 20.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõude, tulevikus sissenõutavaks muutuva põhinõude ja nõude edasiulatuvate viiviste osas ning jätab ülejäänud nõuetes hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
3. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). See, millisel TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on Riigikohtu praktika kohaselt kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, kuid see ei takista kohtul rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada konkreetses asjas ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31).
4. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on selline jaotus õiglane arvestades käesoleva hagiavalduse asjaolusid. Kohus arvestab asjaoluga, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (jättes pangakonto väljavõtted küsimata ja analüüsimata) ning hageja esitas vaatamata kohtupraktikale nõude ümberarvestuse alles kohtu nõudmisel. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
5. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 25.05.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 6