Obsah (5)

§ 442§ 163§ 178§ 132§ 134

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 15.09.2025, Tallinn 2-23-864 X hagi AS Õhtuleht Kirjastus v

) § 445 lg-d 1 ja 5) vastavalt hageja taotletule.

1. Hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist sõltumata nende avaldamise õigusvastasusest. Seetõttu ei ole oluline, kas hageja oli artikli avaldamise ajal avaliku elu tegelane. Viimati nimetatud asjaolul on tähtsust ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju hüvitamisel (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-24-15, p 14). Hageja ei ole nõudnud kostjalt andme avaldamisega tekitatud kahju hüvitamist. Seetõttu pole vaja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude lahendamisel käsitleda küsimust, kas hagejat saab vaidluse asjaolusid arvestada avaliku elu tegelaseks pidada.
2. Järgnevalt käsitleb kohus väidet, nagu teadustöö kinnitaks, et Postimehe toimetusele avaldati survet seoses hageja ärihuvidega. 19.
3. Bakalaureusetöös selgitatakse, mil viisil ja mille tõttu sekkuti ajakirjanike hinnangul Postimehes nende autonoomiasse. Töös tunnistatakse, et kõik valimis olnud ajakirjanikud ütlesid, et otsesest tsensuuri Postimehes ei toimu, vaid tihtilugu tehakse teemade käsitlemise suuna, fookuse või üleüldise ilmumise kohta vihjeid ja kommentaare, kui üritati mõnda lugu või teemat teatud suunas kirjutama kallutada. Töö järgi ütlesid mitmed ajakirjanikud, et signaalid või vihjed avaldamata jätmise kohta tulid esile siis, kui parasjagu kajastati või taheti kajastada Postimees Grupi omaniku ärihuvisid puudutavaid või nendega põrkuvaid teemasid. Kõik ajakirjanikud mainisid konkreetselt apteegireformi ja selleteemalisi artikleid, kõige rohkem üht konkreetset juhtkirja. Kuivõrd apteegireform puudutas ajakirjanike sõnul väga otseselt Postimees Grupi omaniku teisi ärihuvisid, mis on seotud ravimitööstusega, siis reageeris toimetuse juht apteegireformiteemalisele juhtkirjale kõige jõulisemalt. Erinevalt varem välja toodud vihjamistest ja suunavatest kommentaaridest, oli peatoimetaja selle juhtkirja avaldamise kohta selgelt väljendanud, et juhtkiri ei peaks Postimehe veerule jõudma (töö p 3.1; tl 28 pöördel-29). 7 Töös tuuakse välja, et olgugi et omaniku ärihuvisid toimetuse juhid või muud ülemused kordagi otsesõnu ei maininud, on siiski tajutav, et teatud teemade puhul, mis võisid potentsiaalselt hageja ärihuvisid kahjustada või tema teiste ettevõtete käekäiku mõjutada, tekitasid toimetuse juhtides vastuseisu ja nad püüdsid mõjutada ajakirjanikke neid teemasid mitte kajastada. Ärihuvidest lähtuv suunamine toimus ka teatud teemade soovitamisena. See tähendab, et lähtuvalt sponsorlepingutest või omanike huvidest pidid ajakirjanikud tegema vastava sisuga lugusid (töö p 3.1; tl 29 pöördel). Töös selgitatakse, et ajakirjanike sõnul olid tihti mõjutamiskatsete põhjuste taga tajuda Postimees Grupi omaniku ärihuvisid. Mitmed ajakirjanikud nägid kõrvalt, kuidas kolleegidel tekkis probleeme, kui oli kajastatud Postimees Grupi omaniku ärihuvisid puudutavaid teemasid talle ebasobivas valguses (töö p 3.3; I kd, tl 31 pöördel). Töö järgi tõid ajakirjanikud välja autonoomiasse sekkujana peatoimetaja. Lisaks mainisid ajakirjanikud peatoimetaja asetäitjat ja nimetasid sekkujana üldsõnaliselt juhtkonda/juhatust, kuid seejuures ei täpsustatud, kas peeti silmas toimetuse juhtkonda või ettevõtte Postimees Grupp juhtkonda (töö p 3.4; I kd, p 32 pöördel). Arvamuslugude puhul tõid ajakirjanikud mõjutajana välja toimetuse juhtkonna (töö p 3.2; I kd, tl 30 pöördel). Töös tunnistatakse, et kuna konkreetseid sekkumiskatseid pigem ei olnud ja mõjutamine toimus vihjete kaudu ning lisaks oli ajakirjanikes endis vaikimisi siginenud eeldus, et ajakirjanike töö ja Postimees Grupi omaniku ärihuvide vahel on konflikt, siis võis olla autonoomiasse sekkumise tajumisel omajagu tegemist ka paranoiaga. Samas tuuakse välja, et peale tajumise oskasid ajakirjanikud ka konkreetseid näiteid tuua kommentaaride ja vihjete esitamisest (töö p 3.5; I kd, tl 32 pöördel-33). Töö ühe järeldusena tuuakse välja, et Postimehe toimetuses domineeriv mõjutegur oli Postimees Grupp omaniku ärihuvid (töö p 4.2.1; I kd, tl 36 pöördel). 19.
4. Eeltoodust nähtub, et bakalaureusetöös on uuritud, kas ja kuidas sekkuti Postimehe endiste ajakirjanike hinnangul nende autonoomiasse. Töö autor tõi välja konkreetsed näited olukordadest, millal küsitletud ajakirjanikud tundsid sekkumist nende autonoomiasse. Sekkujaks/ mõjutaks nimetati peatoimetajat, peatoimetaja asetäitjat või üldsõnalist juhtkonda/juhatust. Tööst nähtuvalt peetakse juhtkonna või juhatuse all silmas pigem Postimehe juhtkonda, mitte hagejat. Töös märgitaks, et ajakirjanike poolt kogetud mõjutamiskatsete põhjuste taga oli tajuda Postimees Grupi omaniku ärihuvisid. Kohus on eelnevalt leidnud, et bakalaureusetööd saab teadustööks pidada. Neid asjaolusid kogumis hinnates saab väita, et teadustöö kinnitab, et Postimehe toimetusele avaldati survet seoses omaniku ärihuvidega. Seega vastab käsitletav väide tõele ja hageja ei saa nõuda väite ümberlükkamist. Hageja peab õige faktiväite avaldamist taluma ka siis, kui andmed riivavad tema mainet. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat väite ümber lükkama. II
5. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vaidlusalused andmed on faktiväited. Sellest tulenevalt ei ole

§ 442

lg 8 kolmanda lause alusel vaja hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet käsitleda, kuna hageja palub mõista kahjuhüvitis alternatiivselt juhul, kui kohtu hinnangul ümberlükkamise nõudes vaidlustatud väited on väärtushinnangud (nt hageja 03.07.2020 menetlusdokumendi resolutsioon (I kd, tl 1–6), hageja 05.05.2025 menetlusdokumendi resolutsioon). Kuna vaidlustatud andmed on faktiväited, ei ole alternatiivse nõude käsitlemise eeldused täidetud. Mittevaralise kahjunõude käsitlemiseks ei anna alust ka hageja väide, et kostja on teabeallikas ebaseaduslikult hageja isikuandmeid töödelnud. Hageja seiskohtadest nähtub, et nõue mõista välja mittevaralise kahju hüvitis isikuandmete töötlemisega seoses on esitatud alternatiivselt juhuks, kui kohus leiab, et vaidlusalused andmed ei ole faktiväited, vaid väärtushinnangud. Kohus on aga eelnevalt asunud seisukohale, et andmed on faktiväited. 8 Eeltoodust tulenevalt ei käsitle kohus hageja nõuet mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis. III 21. Hageja on palunud kohtul kohustada kostjat ümber lükkama kolm (esitatud otsuse p-s 9) või alternatiivselt kaks (välja toodud otsuse p-s 10) väidet. Kohus on leidnud, et kostja ei ole kolme väidet avaldanud. Kahest alternatiivsest väitest kohustab kohus kostjat ühe väite ümber lükkama. Kaks alternatiivset väidet on hageja jaoks olnud võrdse kaaluga. Seega rahuldatakse hagi osaliselt ca 50% ulatuses, mistõttu jätab kohus

§ 163lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

22. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

23. Tsiviilasja hind maakohtus on 3500 eurot (ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude hind 3500 eurot (

§ 132

lg 1), mittevaratalise kahjuhüvitise väljamõistmise nõude hind 3500 eurot (

§ 132

lg-d 1 ja 3); mittevaralise kahju nõue on alternatiiv andmete ümberlükkamise nõudele, mistõttu võtab kohus hinna määramisel aluseks andmete ümberlükkamise nõude hinna (

§ 134lg 1 teine lause).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 9