Obsah (7)
§ 4§ 230§ 231§ 162§ 174§ 178§ 177KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Jüri-Karl Leppik Otsuse tegemise aeg ja koht 09.09.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-12546 Tsiviilasi Tallinn, Valdeku tn 122
) § 1 mõttes. Kohus palus istungil pooltel esitada selle kohta ka arvamust (dtl 135136). Avalik õigus kui osa õiguskorrast on määratud reguleerima spetsiifilisi suhteid, mis kaasnevad avaliku võimu teostamisega, ning avalik-õiguslik vaidlus eeldab, et õigussuhte üks pooltest oleks avaliku võimu kandja. Kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks (RKÜKm 28.06.2021, 3-21-30/19). Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole väitnud, et kostja vastutus seonduks avaliku võimu teostamisega, vaid tugineb kostja kui kinnisasja omaniku vastutusele, on tegemist tsiviilasjaga ja maakohus on pädev asja läbi vaatama. 12. Hageja on nõudnud kostjalt kahju hüvitamist. Hageja on leidnud, et kostjale kuuluvate puude juurestik on põhjustanud hageja või AKTSIASELTS TALLINNA VESI omandis oleva kanalisatsioonitrassi purunemise ja seetõttu hakkas kanalisatsioon lekkima hageja keldrisse. Hageja heitis kostjale ette, et kahju ärahoidmiseks ei oleks olnud vaja kärpida puujuuri, vaid kärpida tuleb sellistel puhkudel võrasid, et puu ei muutuks kommunikatsioonidele ja hoonetele ohtlikuks. 4
(7)- Hageja ei ole menetluses viidanud, et kostja oleks rikkunud mõnda lepingust tulenevat kohustust. Kohus leiab, et hageja nõue on kvalifitseeritav võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 lõike 1, § 1045 lg 1 punkti 5 ning § 1050 järgi. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab VÕS § 1043 järgi kahju hüvitama, kui tema tegu on põhjuslikus seoses kahjuga ja ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse kohaselt. Kohtul tuleb iga üksikjuhtumi puhul selgitada, kas kahju tekitajal oli juhtumi asjaolusid arvestades käibekohustus kannatanule tekkinud kahju ärahoidmiseks. Kohus ei saa lahendada vaidlust, mille puhul on kostja vastutuse aluseks tema käibekohustuse rikkumine, ilma et kohus tuvastaks, milline on kostja käibekohustuse sisu ja ulatus. Kohtu ülesanne anda poolte esitatud asjaoludele õiguslik hinnang hõlmab käibekohustuse rikkumist puudutavate vaidluste lahendamisel muu hulgas kohustust määrata (arvestades poolte esiletoodut) kostja käibekohustuse sisu ja ulatus. Lisaks sellele, et kostja käibekohustuse sisu ja ulatus peab olema selge kohtu jaoks, tuleb kohtul seda ja ka tõendamiskoormist pooltele selgitada.
- Kohus selgitas 06.05.2025 istungil hagejale tema tõendamiskoormist. Sealjuures juhtis kohus tähelepanu, et kostja teo õigusvastasuse tõendamise koormus lasub hagejal kui kannatanul ja hageja peab juhul, kui ta väidab, et kostja rikkus mingit kaitsenormi, seda ka tõendama. Kohus selgitas hagejale ka seda, et hageja peab ise välja uurima, kellele vaidlusalune trass kuulub ja need asjaolud kohtu ette tooma ja tõendama (dtl 137). Kostja väitis sealjuures, et vaidlusalune trass kostjale ei kuulu ning ei teadnud, kelle omandis on asjassepuutuv kinnistu (dtl 138). Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hageja peab tõendama eriteadmistega isiku abil, et nõutele vastavaid torusid mõjutaksid puujuured. Samuti oli kohtu hinnangul tõendamata väide, et kõnnitee remondi teostamisega on rikutud kohustusi ja see on mõjutanud vaidlusaluseid torusid (dtl 139).
- Kohus vaatab asja läbi hagimenetluses.
§ 4
lõikest 2 ning § 5 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt on hagimenetlus võistlev menetlus ning kohus lähtub asja lahendamisel poolte esitatud nõuetest, väidetest, taotlustest ja tõenditest. VÕS § 1043 ja
§ 230lõikest 1 lähtuvalt peab hageja tõendama nõude aluseks oleva kostja teo.
- Hageja tuumväide on see, et kostja ei ole tema omandisse kuuluvaid puid nõuetekohaselt hooldanud ja puujuured on kasvanud hageja (või AKTSIASELTS TALLINNA VESI) omandis olevasse kanalisatsioonitorustikku. Hageja ei ole nende asjaolude tõendamiseks asjaolusid esitanud, vaatamata sellele, et kohus on selgitanud kohtuistungil, et hageja peab need asjaolud välja selgitama ja kohtu ette tooma (dtl 137).
- Hageja on hagiavalduses väitnud, et trassi kahjustasid kostjale kuuluvad puud. Puud on kinnisasja olulised osad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lõike 1 mõttes. Seega on puude omanik see, kes on ka kinnisasja omanik, millel need puud asuvad. Lähtudes hageja esitatud fotost (dtl 25) ja kostja esitatud Tallinna geomõõdistuste infosüsteemi väljavõttest (dtl 87) tuvastab kohus, et vaidlusalused puud asuvad katastriüksusel 78404:405:
- Kohus loeb, et kostja on 06.05.2025 istungil võtnud
§ 231lõike 4 mõttes omaks, et see kinnistu on kostja omandis. 18. Kohus loeb eeltooduga tuvastatuks, et vaidlusalused puud on kostja omandis. 5
(7)- Hageja on väitnud, et kostja on rikkunud käibekohustust, milleks on kohustus hoida linna haljastus seisukorras, et see ei kahjustaks muu hulgas maa-aluseid trasse. Hageja on käibekohustuse sisustamisel väitnud, et standardist EVS 939-3:2020 ja erialakirjandusest on tuletatavad kostjale konkreetsed korrashoiu kohustused. Need väited on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis võimaldaksid nende väidete õigsuses veenduda. Täpsemaid nõudeid ei ole hageja välja toonud ka Tallinna Linnavolikogu määrustest. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele (dtl 139) täpsustanud, milles kohustuse rikkumine seisnes. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohu olukorras ehk milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks kasutama (RKTKo 24.03.2021, 2-18-8345/41, p 12).
- Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa sedastada kostja poolt käibekohustuse rikkumist. Kostja on välja toonud, et puud kasvavad vahetult kanalisatsioonitorustiku kõrval ja kohal mõne meetri raadiuses. Kohus tuvastab selle asjaolu ka hageja esitatud fotodelt (dtl 25 ja 26). Isegi, kui hageja enda väite õigsust eeldada, et puujuurestik levib võra läbimõõdust märksa kaugemale ning kaitstav ala peab ulatuma igalt poolt vähemalt viie meetri võrra võrast kaugemale, siis ei oleks ainuüksi puude hooldamisega võimalik juurte levimist kanalisatsioonitorustikuni ära hoida. Isegi puude tüved ei asu kanalisatsioonitorustikust viie meetri kaugusel. Samal ajal väitis hageja kohtule, et kõikide puude maharaiumine ei ole vajalik (dtl 139).
- Lähtudes eeltoodust ei oleks isegi hageja väidete õigsust eeldades võimalik tuvastada käibekohustust, mida kostja on rikkunud. Seetõttu jääb hageja kahjunõue tõendamatuse tõttu rahuldamata.
- Kohus ei saa lugeda tõendatuks hageja üldiseid väiteid selle kohta, et kanalisatsioonitorustikku võis kahjustada ka teedeehituse käigus tekkinud vibratsioon.
- Kohus ei tuvasta kostja väidetavas tegevusetuses üldise käibekohustuse rikkumist. Seega ei ole olemas tegu VÕS § 1043 lõike 1 mõttes, mis võiks olla käsitatav õigusvastase teona.
- Kohus jätab õigusvastase teo puudumise tõttu hagiavalduse rahuldamata.
- Kohus leiab, et isegi, kui kostja oleks käibekohustust rikkunud, siis ei võimaldaks ka muude nõude eelduste puudumine kahjunõude rahuldamist. Hagejal võivad olla nõuded kanalisatsioonitorustiku omaniku vastu. Hageja ei ole ka pärast kohtu ettepanekut esitanud tõendeid, kelle omandisse kuulub vaidlusalune kanalisatsioonitorustik. Hageja ise väidab, et kanalisatsioonitorustik ei kuulu talle (vt ka dtl 140). Kostja on leidnud, et see kuulub kellelegi teisele, sest kostja andmebaasis on märgitud, et omanik on „võõras“ (dtl 87). Hageja ei ole seega tõendanud, et kostja kahjustas talle kuuluvat asja. Hageja ei ole seeläbi tõendanud, et talle on tekkinud kahju. Kui pooled ei vaidleks selle üle, et kanalisatsioonitorustik kuulub hagejale, siis võiks hagejal olla õigus nõuda asja parandamisega seotud kulusid (VÕS § 132 lg 3). Praegusel juhul on hageja renoveerinud enda väitel kolmandale isikule kuuluvat kanalisatsioonitorustikku. Hagejal võivad seega 6
(7)olla võlaõiguslikud nõuded kolmanda isiku vastu. Igal juhul ei ole hageja välja toonud, milles seisnes talle tekkinud kahju ja kuidas olid kanalisatsioonitorustiku renoveerimisega seotud tööd tegemine VÕS § 127 lõike 4 mõttes seotud hagejale väidetava kahju tekkimisega.
- Kohus jätab rahuldamata ka hageja õigusabikulude nõude. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist saab põhimõtteliselt VÕS § 1043 alusel nõuda (RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641/69, p 22). Kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lõike 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seejuures tuleb kohtul VÕS § 128 lõike 3 kohaldamisel muu hulgas hinnata, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik ning kas hageja kantud kulud olid mõistliku suurusega (RKTKo 20.06.2025, 2-22-17410/44, p 28). Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (RKTKo 3-2-1-138-10, p 29). Kohtu hinnangul ei olnud praegusel juhul õigusabikulud mõistlikud ja vajalikud. Hageja põhinõue jäi rahuldamata ning hageja ei osanud isegi pärast kohtu selgitusi esitada asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid. Seega tuleb hageja nõue õigusabikulude hüvitamise osas jätta rahuldamata.
- Kuivõrd hageja põhinõuded jäävad rahuldamata, siis jätab kohus rahuldamata ka hageja viivisenõude. 28.
§ 162lõike 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.
Lähtudes
§ 174
lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja on avaldanud, et kostjale ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud (dtl 162-163). Kohus ei tuvasta ka tsiviilasja materjalidest, et kostjale oleks menetluskulusid tekkinud. Seega määrab kohus kindlaks, et kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud. 29. Tulenevalt
§ 178
lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
§ 178
lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
§ 177lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik 7
(7)