lg 1 ja § 66 lg 1 Resolutsioon S.K süüdi tunnistada liiklusseaduse § 259 lg 2 p 3 ja 234 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises ning kohaldades
lg 1 sätteid, mõista Liiklusseaduse § 234 lg 1 alusel karistuseks 20 (kakskümmend) päeva aresti.
lg 2 alusel arvata VTMS § 44 lg 1 p 3, 4 alusel väärteomenetluses kinnipidamine 24.08.2023 kell 02:45 – 24.08.2023 kell 14:10, millele vastab 1 (üks) päev aresti, karistusaja hulka, mille tõttu kuulub ärakandmisele 19 (üheksateist) päeva aresti.
lg 1 alusel määrata aresti kandmine ositi kahes osas, määrates, et järjest kantava karistuse kestus on esimesel korral 9 (üheksa) päeva ja teisel korral 10 (kümme) päeva. VTMS § 205 lg 2 alusel kohustada S.K ilmuma aresti esimese osa kandmiseks Viru Vanglasse (Ülesõidu 1, Jõhvi) hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul ja aresti teise osa kandmiseks hiljemalt 2 (kahe) kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks S.K Viru Vanglasse saabumise aeg. 1 Kui S.K ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele, teatab Viru Vangla VTMS § 205 lg 4 kohaselt sellest kohtule ja kohus teeb määruse S.K sundtoomise kohta Viru Vanglasse.
lg 1 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada tahtliku süüteo toimepanemise vahend S.K-le kuuluv Laser 303, mis asub Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoidlas. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta S.K menetluskulu kaitsjatasu kokku summas 451,40 eurot näol riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus 02.02.2024 tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Asjaolud ja menetluse käik 31.10.2023 saatis Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond VTMS § 84 alusel Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale materjalid väärteoasjas nr 2590,23,002659 S.K süüdistuses. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II grupijuht Martin Rist koostas 09.10.2023 menetlusalusele isikule S.K-le väärteoasjas nr 2590,22,001531 väärteoprotokolli selle kohta, et 24.08.2023 kella 01:50 paiku Rakvere linnas Tallinna tn 11 juures näitas S.K rohelise laserlambiga korduvalt sõiduauto Škoda Superb juhile T. L. silma, millega pimestas teda, tekitades sellega liiklusohu. Juhtis sõidukit, eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamismärguannet. Peatumismärguanne oli antud ees sõitva sõiduki juhile, taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt, ühel ajal töötava sinise ja punase vilkuriga. Sellega rikkus S.K LS § 16 lg 1 ja 200 lg 1 p 3 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 259 lg 2 p 3 ja § 234 lg 1 järgi. S.K kinnitas 17.01.2024 toimunud kohtuistungil, et talle on väärteoprotokolli sisu arusaadav, ta saab aru, milles teda süüdistatakse ja ta tunnistas ennast süüdi. Ta sai aru mida ta teeb. Selgitas kohtule, et paneb neid tegusid toime seepärast, et kodust ära saada. Kodust ära kolimise võimalused puuduvad kuna palk ei ole nii suur, et üürikorterit võtta. Eesmärk oli vähemalt selleks ööks kodust ära saada arestimajja. Tunnistas, et oli alkoholi tarvitanud. Sõidab öösiti mööda Rakvere linna ja provotseerib politseid. Teab, et laseriga pimestamine võib tekitada liiklusohtlikke olukordi. Laseri tellis interneti poest. Rohkem on see laser lindude kiusamiseks, aga vahepeal ka politsei jaoks. Seletas samuti, et tema eesmärgiks on saada karistuseks arest, mida soovib kanda ositi. 2 Tunnistaja K. T., kes töötab patrullpolitseinikuna andis ütlusi, et menetlusalune isik on talle tööalaselt tuttav. Täpset kuupäeva öelda ei osanud, kuid suve lõpus, olles koos patrullpolitseinik T. L.ga öösel tööl, tegid liiklusjärelevalvet. Sõitsid Rakveres ringi ja märkasid Tallinna tn S.K-d, kes nagu tavaliselt sõitis rattaga ringi - tema käitumismuster ongi see, et ta öösiti ringi sõidab ja eirab liikluseeskirju. S.K õitis keset teed vastassuunavööndis ilma tuledeta ning lasdi rohelise laseriga autosse. Kui ta sõitis patrullautole vastu, siis ta lasi otse laserit politseiautosse ja kui ta sõitis taga, siis peeglisse. Selline tegevus teeb haiget ja pimestab juhti. See ei ole ohutu. See tekitab liiklusohtliku olukorra, kui juhti pimestatakse. T. andis talle punaste siniste vilkuritega peatumismärguande, mida S.K ignoreeris ning mingi hetk kadus neil silmist. Umbes kolmveerand tundi hiljem läks tema Turuplatsi juures autost maha, minnes edassi jalgsi. T. L. oli patrullautoga. Pidasid omavahel raadiosaatjaga ühendust, et kus T. S.K-d näeb. Ta märkas S.K-d Turuplatsil, kus ta sõitis Turuplats 3 maja taha, kus vahelt autoga läbi ei saa. Kuna tema oli sealpool jalgsi siis läks S.K-le vastu ja tegi ennast nähtavaks. Kui nägi S.K-d nägin, siis viimane vaatas selja taha, et kus T. on ja kui ta ümber pööras ja tunnistajat nägi, siis sõitis tunnistajale otsa mille tõttu mõlemad kukkusid. S.K suust oli tunda alkoholi lõhna ning rattakotis oli väike viinapudel. See on S.K puhul tüüpiline käitumine. Kohtuvälise menetleja esindaja A. U. leidis kohtuistungil, et isik pani temale süükspandavad rikkumised toime teadlikult ja tahtlikult. Teadlikult ja tahtlikult toime pandud rikkumised suurendavad aga süü suurust. Isiku poolt toime pandud tegude motiive on raske mõista. Mis puutub aresti kandmisesse ositi, siis isik on varasemalt korduvalt kõrvale hoidnud asja arutamisest, seega puudub tema suhtes usaldus. Karistus peab olema selline, mis avaldaks isikule mõju ja toimiks. Ta peab temale määratud karistusest aru saama, et tema poolt toime pandud tegu oli vale. Seega võttes arvesse tegude ohtlikkust ja isikut, taotles kohtuvälise menetleja esindaja isiku suhtes mõista karistusena reaalset aresti 30 päeva. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 87 sätestab, et kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollides sätestatud ulatuses.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
ja § 58 järgi, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. LS § 259 lg 2 p 3 näeb ette vastutuse jalgratturi poolt liiklusnõuete rikkumise eest kui sellega on tekitatud varaline kahju või liiklusoht. LS § 234 lg 1 näeb ette vastutuse sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest. S.K süüd temale esitatud süüdistuses kinnitavad lisaks tunnistaja ja 3 menetlusaluse isiku enda kohtuistungil antud ütlustele veel: - indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 8/, - isiku kinnipidamise protokoll /tl 9/, - vallasasja, s.o Laser 303 hoiule võtmise protokoll /tl 10/, - asitõendi vaatlusprotokoll /tl 11-12/, - asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt /tl 13/, - karistusregistri väljavõte /tl 14-16/ Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et menetlusalune isik S.K pani toime LS § 259 lg 2 p 3 ja LS § 234 lg 1 ettenähtud väärteod. S.K poolt toimepandud väärteod on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Lisaks eelnimetatud väärtegude objektiivsetele koosseisudele, on täidetud ka subjektiivsed süüteokoosseisud.
lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. S.K pani väärteod toime otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud tema käitumises puuduvad.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 259 lg 2 p 3 ja LS § 234 lg 1 sätestatud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik S.K . LS § 259 lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. LS § 234 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.
lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.
sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista täisealisele isikule aresti kuni kolmkümmend päeva.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuna S.K pani jalgratast juhtides toime teo, mis vastab kahele eri väärteokoosseisule, siis tuleb talle mõista karistus LS § 234 lg 1 alusel, mis näeb ette raskema karistuse. S.K karistust kergendab süü tunnistamine LS § 259 lg 2 p 3 ja LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegudes, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Karistusregistri õiendist kohaselt on S.K-l 11 kehtivat väärteokaristust, sh on teda korduvalt karistatud LS § 259 lg 1 ja LS § 234 lg 1 järgi. Kõik S.K-le määratud rahatrahvid on tasumata, mis annab kohtule aluse väljendada seisukohta, et varasemad väärteokaristused ei ole avaldanud temale positiivset eripreventiivset mõju ning kuna S.K on jätkanud sama liigiliste väärtegude toimepanemist, siis ei ole põhjendatud temale kergemaliigilise karistuse, s.o rahatrahvi mõistmine temale, mis jääb suure tõenäosusega tasumata. Arvestades S.K süü 4 suurust, mis ei ole väike, tuleb kohtu hinnangul pidada põhjendatuks karistada teda arestiga küll väiksemas määras kohtuvälise menetleja poolt taotletule, kuid siiski üle selle keskmise määra, s.o 20 päeva aresti, millest tuleb maha arvata tema väärteomenetluses kinnipidamine 24.08.2023 kell 02:45 – 24.08.2023 kell 14:10, millele vastab 1 päev aresti, mille tõttu kuulub ärakandmisele 19 (üheksateist) päeva aresti. S.K esitas kohtuistungil taotluse et tal võimaldataks kanda arest ositi.
lg 1 sätestab, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata selle tasumise või kandmise ositi. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku taotlus võimaldada tal aresti ositi kanda, et ta saaks jätkata tööl käimist, kuulub käesolevas kohtuasjas rahuldamisele kuna võttes arvesse menetluslikku käitumist käesolevas kohtuasjas, ei ole kohtul on alust arvata, et S.K aresti ositi kandma ei asu. Seega määrab kohus aresti kandmise ositi kahes osas, määrates, et järjest kantava karistuse kestus on esimesel korral 9 (üheksa) päeva ja teisel korral 10 (kümme) päeva. Korraga lühemaajalist, s.o näiteks paari-kolme päeva kaupa, aresti ositi kandmist ei pea kohus põhjendatuks mõista, kuna karistusena aresti kandmine ei saa olla vanglas nn lühiajalisel puhkusel käimine. VTMS § 205 lg 2 alusel kohustab kohus S.K-d ilmuma aresti esimese osa kandmiseks Viru Vanglasse (Ülesõidu 1, Jõhvi) hiljemalt 1 kuu jooksul ja aresti teise osa kandmiseks hiljemalt 2 kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kui S.K ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele, teatab Viru Vangla VTMS § 205 lg 4 kohaselt sellest kohtule ja kohus teeb määruse S.K sundtoomise kohta Viru Vanglasse.
lg 1 alusel kuulub konfiskeerimisele ja kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele tahtliku süüteo toimepanemise vahend, s.o S.K-le kuuluv Laser 303, mis asub Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoidlas. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus S.K menetluskulu, s.o kaitsjatasu kokku summas 451,40 eurot riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 25.03.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 17. jaanuari 2024 kohtuotsus. Riigikohtu 16.05.2024 kohtumäärusega jäeti S.K kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma kassatsioon menetlusse võtmata. 17.01.2024 kohtuotsus 4-23-3568 jõustus osaliselt 16.05.2024 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.