KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2024, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-23-3568 Tiit Lõhmus I.A

§ 66

lg 1 alusel 19-päevast aresti kohtuotsuse jõustumise järgsest kuust arvates ositi 3 päeva kaupa viiel esimesel järjestikusel nädalal ja 4 päeva kuuendal nädalal.

1. Muus osas jätta Viru Maakohtu
2. jaanuari 2024 otsus muutmata.
3. Apellatsioon rahuldada osaliselt.
4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu 219,60 eurot, sealhulgas käibemaks 39,60 eurot, vandeadvokaadi abi Toomas Metsmale menetlusalusele isikule I.A-le määratud korras õigusabi osutamise eest apellatsioonimenetluses.
5. Punktis 5 nimetatud menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
7. oktoobri 2023 väärteoprotokolli (väärteoasja nr 2590,23,002659) kohaselt
8. augustil 2023 kella 01.50 ajal Tallinna 11, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond juures näitas I.A rohelise laserlambiga korduvalt sõiduauto Škoda Superb juhile T.L. e silma, millega pimestas teda, tekitades sellega liiklusohu. Samuti juhtis sõidukit, eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamismärguannet. Peatumismärguanne oli antud ees sõitva sõiduki juhile, taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt, ühel ajal töötava sinise ja punase vilkuriga. Rikutud õigusnormideks liiklusseaduse (LS) § 200 lg 1 p 3 ja LS § 16 lg 1 ning väärteokvalifikatsiooniks on märgitud vastavalt LS § 234 lg 1 ja LS § 259 lg 2 p
10. oktoober 2023 edastas PPA väärteoasja alluvuse järgi lahendamiseks Viru Maakohtule.
11. Viru Maakohtu
12. jaanuari 2024 otsusega karistati I.A-d LS § 259 lg 2 p 3 ja 234 lg 1 järgi karistusseadustiku (

) § 63 lg 1 alusel 20 päeva arestiga.

§ 68

lg 2 alusel arvati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 44 lg 1 p -de 3, 4 alusel väärteomenetluses kinnipidamine

1. august 2023 kell 02.45 –
2. august 2023 kell 14.10, millele vastab 1 päev aresti, karistusaja hulka, ning kandmisele kuulub 19 päeva aresti.

§ 66

lg 1 alusel määrati aresti kandmine ositi kahes osas – järjest kantava karistuse kestus on esimesel korral 9 päeva ja teisel korral 10 päeva. VTMS § 205 lg 2 alusel kohustati I.A ilmuma aresti esimese osa kandmiseks Viru Vanglasse hiljemalt 1 kuu jooksul ja aresti teise osa kandmiseks hiljemalt 2 kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. VTMS § 205 lg 3 alusel loetakse aresti kandmise alguseks I.A Viru Vanglasse saabumise aeg.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeeriti ja kohtuotsuse jõustumisel määrati hävitada tahtliku süüteo toimepanemise vahend I.A-le kuuluv Laser

1. 2.
2. I.A süüd kinnitavad menetlusaluse isiku I.A ütlused, tunnistaja K.T. e ütlused, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, isiku kinnipidamise protokoll, vallasasja Laser 303 hoiule võtmise protokoll, asitõendi vaatlusprotokoll, asitõendi üleandmise vastuvõtmise akt ja karistusregistri väljavõte. Seega on tõendatud, et menetlusalune isik I.A pani toime LS § 259 lg 2 p 3 ja LS § 234 lg 1 ettenähtud väärteod. I.A poolt toimepandud väärteod on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. I.A pani väärteod toime otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud tema käitumises puuduvad. 2.
3. Karistuse osas leidis maakohus järgmist. LS § 259 lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. LS § 234 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Kuna I.A pani jalgratast juhtides toime teo, mis vastab kahele eri väärteokoosseisule, siis tuleb talle mõista karistus LS § 234 lg 1 alusel, mis näeb ette raskema karistuse. I.A karistust kergendab süü tunnistamine, tema karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Karistusregistri õiendist kohaselt on menetlusalusel isikul 11 kehtivat väärteokaristust, sh on teda korduvalt karistatud LS § 259 lg 1 ja LS § 234 lg 1 järgi. Kõik I.A-le määratud rahatrahvid on tasumata, mistõttu varasemad väärteokaristused ei ole avaldanud menetlusalusele isikule positiivset eripreventiivset mõju ning kuna I.A on jätkanud samaliigiliste väärtegude toimepanemist, siis ei ole põhjendatud kergemaliigilise karistuse mõistmine, mis jääb suure tõenäosusega tasumata. Arvestades I.A süü suurust, mis ei ole väike, tuleb pidada põhjendatuks karistada teda arestiga küll väiksemas määras 2 kohtuvälise menetleja poolt taotletule, kuid siiski üle selle keskmise määra, s.o 20 päeva aresti, millest tuleb maha arvata tema väärteomenetluses kinnipidamine 1 päev aresti, mille tõttu kuulub ärakandmisele 19 päeva aresti. 2.
4. I.A esitas kohtuistungil taotluse, et tal võimaldataks kanda arest ositi ja maakohus pidas seda põhjendatuks, lähtudes I.A võimalusest käia edasi tööl ning arvestades tema menetluslikku käitumist. Aresti kandmine määrati 9 ja 10 päeva kaupa. Korraga lühemaajalist, s.o näiteks paari-kolme päeva kaupa, aresti ositi kandmist ei p idanud maakohus põhjendatuks, kuna karistusena aresti kandmine ei saa olla vanglas nn lühiajalisel puhkusel käimine. APELLATSIOON JA VASTUS APELLATSIOONILE
5. Viru Maakohtu
6. jaanuari 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusaluse isiku I.A kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma, kes taotleb tühistada maakohtu otsus vaid osas, millega kohus määras aresti kandmise ositi kahes osas kestusega esimesel korral 9 päeva ja teisel korral 10 päeva. Teha selles osas uus otsustus ja määrata

§ 66

lg 1 alusel aresti kandmine ositi selliselt, et kaheksal järjestikusel nädalal on järjest kantava karistuse kestus 2 päeva, s.o esmaspäeva hommikust kolmapäeva hommikuni , ja viimasel, üheksandal nädalal 3 päeva, s.o esmaspäeva hommikust neljapäeva hommikuni. Määrata aresti kandmise kohaks Politsei – ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna Rakvere arestimaja. 3.

1. Maakohtu arusaam, justkui võiks aresti paari päeva kaupa kandmine olla käsitletav puhkusena, on kohatu ja isegi küüniline. Arest on karistus toimepandud süütegude eest, sellega kaasneb inimeselt vabaduse võtmine ning sõltumata ühe karistusosa kestvusest on selline vaba valiku pärssimine piisavalt koormav. Nii psüühiliselt kui logistiliselt oleks süüdimõi stetul ehk isegi lihtsam häälestada end tervikliku karistuse kandmise lainele ja see korraga välja kannatada, kui sundida end korduvalt vangi suunduma. I.A soovib vangistust kanda ositi võimalikult väikeste osade kaupa tulenevalt oma tervisest – ta püüab ühtlustada karistuse kandmise aega pingutustega oma psüühika ja vaimse tervise parandamiseks. Apellandil on diagnoositud depressioon, ärevushäire ja traumaatiline stressihäire ning ta käib kord nädalas psühhiaatri, psühholoogi, terapeudi juures. Nõustamise ajad on apellandi selgituste kohaselt kolmapäev ja neljapäev. Kuna tegemist on abivajava isikuga, on oluline, et ta saaks abi õigeaegselt ning regulaarselt. Maakohus on selle küsimuse jätnud kahetsusväärselt käsitlemata ja ümber lükkamata. Väljaspool õigusrikkumistele keskenduvaid menetlusi eksisteerivad inimlikud, sotsiaalsed ja meditsiinilised faktorid, mida ei ole võimalik inimese tuleviku prognoosimisel ja suunamisel arvesse võtmata jätta. Apellant ei vaidle vastu mõistetud karistusele ning aktsepteerib selle kandmise vältimatust, aga palub täitmise korra määramisel arvestada tema erivajadustega. 3.
2. Apellant on nõus kandma aresti iganädalaselt esmaspäeva hommikust kolmapäeva hommikuni, s.o 2 päeva kaupa, viimasel aresti kandmise nädalal esmaspäeva hommikust neljapäeva hommikuni, s.o 3 päeva. Sellega oleks tagatud apellandile regulaarne nõustamiste abi jätkumine ilma pausita või takistuseta. Käies iga nädal 2 päeva kaupa aresti kandmas on karistuse kandmine intensiivne, kuid ei kahjusta apellandi pingutusi enda vaimse seisundi parandamiseks. Kohtu poolt määratud rütmis jääb apellandil 2-3 nõustamise seanssi vahelt ära. Apellant olekski nõus kandma karistust 2 päeva kaupa, millega oleks seadusest tulenev miinimumnõue täidetud. Kuivõrd kohus ei ole arvestanud apellandi tervisliku seisundiga ega adekvaatselt põhjendanud, miks ei ole võimalik aresti kanda lühemate osade kaupa, siis selles osas on kohtuotsus puudulik väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu (VTMS 150 lg 1 p 7). Nimetatud rikkumine on aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks (VTMS 148 p 3). 3 3.
3. Apellandile on süütegude määratud karistuseks arest. Rakvere politseijaoskonnas asub arestimaja. Juhul kui kohus nõustub, et apellant kannab aresti 2 päeva kaupa, siis määrata aresti kandmise kohaks Rakvere arestimaja. Apellant taotleb võimalust kanda aresti elukohajärgses politseijaoskonnas. Apellandi elukoht on Rakvere linn. Teadaolevalt on Rakvere politseijaoskonna koosseisus ka arestimaja. Seega ei esine formaalseid takistusi aresti kandmiseks Rakvere arestimajas.
4. Tartu Ringkonnakohtu
5. veebruari 2024 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti aega kuni
6. märts 2024 esitada apellatsiooni kohta kirjalikke seisukohti.
7. Nimetatud ajaks esitas seisukoha apellatsiooni osas PPA esindaja Martin Rist, kes palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Maakohus on määranud isikule karistusliigi ja karistuse kandmise minimaalselt kahes osas, sest isik peab tajuma temale määratud karistust, et karistus avaldaks isikule mõju ja toimiks. Maakohus on ka oma otsuse põhjendustes märkinud, et kahe kolme päeva karistuse kandmine ei ole põhjendatud. Apellandi puhul on tegemist isikuga, kelle aresti kandmisele asumises ei saa kindel olla, kuna isiku varasem käitumine näitab, et ta on hoidunud kõrvale kohtuistungitest ja tema suhtes on korduvalt kohaldatud sundtoomist. Lisaks Rakvere politseijaoskond on vaid lühiajaline kinnipidamiskeskus, reaalne karistusena määratud arest tuleb kanda Viru Vanglas. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
8. Ringkonnakohus, uurides väärteoasja materjale, maakohtu otsust, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja seisukohta, leiab, et maakohtu otsus I.A karistamis osas tuleb jätta muutmata. Küll väärivad tähelepanu kaitsja tõstatatud argumendid, et muuta mõistetud aresti ositi kandmise osa suurust.
9. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on põhjendatult lahendanud I.A süüküsimuse LS § 259 lg 2 p 3 ja LS § 234 lg 1 järgi, mõistnud põhjendatult karistuse ning kuna süüditunnistamist apellatsioonis ei vaidlustata, siis sellel kohus pikemalt ei peatu. Ka ei tuvastanud ringkonnakohus selles osas rikkumisi.
10. Ringkonnakohtu hinnangul väärivad tähelepanu kaitsja tõstatatud argumendid seoses menetlusaluse isiku tervisliku seisundiga, mida maakohus tõesti analüüsinud ei ole. Kaitsja ei vaidlusta aresti määramist ositi, vaid selle osade suurust. Kaitsja jaoks on arusaamatu maakohtu käsitlus aresti paari päeva kaupa kandmisest kui puhkusest ning põhjus, miks I.A soovib vangistust kanda ositi võimalikult väikeste osade kaupa, on tema tervis ehk pingutused oma psüühika ja vaimse tervise parandamiseks – ta vajab regulaarselt nõustamist-teraapiat. Kuigi see, et isik soovib oma terviseprobleemidega tegeleda, on üksnes kiiduväärt, siis ei saa unustada seda, et mõistetud karistus peab lisaks rikkumisele reageerimisele olema isikule mõjus muuhulgas selleks, et ta tulevikus uusi rikkumisi toime ei paneks. Varasemalt mõistetud rahalised karistused ja isegi arestid näitavad seda, et I.A ei saa aru, et ta valesti käitub ning jätkab väärtegude toimepanemist. Seega ei saa aresti mõistmisel unustada ka seda, et see peab mõjus olema ning isik ise ei saa valida, millal talle sobib karistust kanda. Kaudselt on õige, et arest ei saa olla lühiajaline ärakäimine, sest muidu võib inimesel tekkida karistamatuse tunne, kuid maakohtu sõnastus selle väljendamiseks ei ole kõige õnnestunum.
11. Maakohtu istungiprotokollist nähtub, et menetlusaluse isiku tervis on füüsiliselt korras, vaimselt on depressioon, ärevus ja post-traumaatiline stressihäire, millega on vahepeal väga raske toime tulla. Nõustamisel käib kord nädalas psühhiaatri, psühholoogi, psühhoterapeudi ja tugiisiku juures. Maakohus ei ole tõesti sellele oma otsuses tähelepanu juhtinud, kuid arvestades isiku käitumisakte, antud selgitusi maakohtus ning apellatsioonis esitatut, leiab 4 ringkonnakohus, et nimetatud asjaolu omab tähtsust ning võtab seda ositi karistuse määramisel arvesse. 10.

§ 66

lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Karistuse ajatamine seisneb vangistuse ja aresti puhul süüdlasele antavas võimaluses kanda vabadusekaotuslikku karistust selliselt, et see kahjustaks võimalikult vähe tema sotsiaalseid sidemeid. Sisuliselt tähendab karistuse ositi kandmine vangistuse ja aresti puhul nn nädalalõpuvangistust, neutraliseerides lühiajalise vabadusekaotuse võimalikke negatiivseid mõjusid (töökoha kaotus, hariduskäigu katkemine, stigmatisatsioon, kriminaalse nakatumise oht vms). Kuigi vaidlust ei ole karistuse kandmise ositi põhjendatuses, on ka tervisest tulenevad kahtlused mõjuvad põhjused, et anda võimalus I.A-le kanda karistust ositi lühemate aegadena, kui seda on ette näinud maakohus. Samas, ei saa karistus olla ka liiga leebe. Seega ei pea ringkonnakohus põhjendatuks aresti 2 päeva ulatuses, vaid tuleb menetlusalusele isikule vastu ning võimaldab aresti kanda 3 päeva kaupa esimesel viiel nädalal järjestikusel nädalal, kuuendal nädalal 4 päeva. Seejuures jääb kehtima maakohtu viidatu, et VTMS § 205 lg 2 alusel kohustatakse I.A-d ilmuma aresti esimese osa kandmiseks Viru Vanglasse hiljemalt 1 kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks on oluline, et menetlusalusel isikul tuleb arest kanda järjestikustel nädalatel, s.o jõustumise järgselt 6 nädala jooksul, mitte suvalistel aegadel, mida isik ise soovib valida.

1. Kaitsja taotleb, et I.A aresti kandmise kohaks määratakse Politsei – ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna Rakvere arestimaja. Ringkonnakohus seda võimalikuks ei pea. Kontaktandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku elukoht küll Rakvere linnas, kuid tutvudes ka Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel oleva informatsiooniga, siis Rakvere arestimajas hoitakse kinnipeetavaid maksimaalselt 48 tundi (https://www.politsei.ee/et/asukohad/arestima jad/rakvere). Nii on ka kohtuvälise menetleja esindaja vastuses apellatsioonile välja toonud, et Rakvere politsei jaoskonnas on vaid lühiajaline kinnipidamiskeskus. Kuna kohus ei pea põhjendatuks aresti määramist 2 päeva kaupa, siis ei ole võimalik I.A-l ka aresti kandmine Rakvere arestimajas, vaid aresti kandmine toimub Viru Maakohtu otsuses näidatud korras: VTMS § 205 lg 2 alusel kohustada I.A ilmuma aresti kandmiseks Viru Vanglasse (Ülesõidu 1, Jõhvi). Kohus peab siinkohal vajalikuks meelde tuletada, et VTMS § 205 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja või vanglasse, teatab arestimaja või vangla sellest aresti täitmisele pööranud kohtule. Sel juhul teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja või vanglasse.
2. Kaitsja T. Metsma on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabikulude kindlaks määramiseks ning väljamõistmiseks. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuseks kindlaksmääramise taotluse kohaselt kulus kaitsjal isiku seisukoha väljaselgitamiseks edasikaebuse osas 30 minutit ning kohtuotsuse põhjendustega tutvumisele, nende tutvustamisele kliendile, apellatsiooniõiguse kasutamisest teate koostamisele ja apellatsiooni koostamisele kokku 120 eurot, mille eest taotleb tasu kokku 219,60 eurot, sh käibemaks 39,60 eurot. 5 Ringkonnakohtu hinnangul on toimingud ning ajakulu põhjendatud. Kuigi kaitsja on teinud võimatuks kontrollida, milline osa millise toimingu peale läks, siis arvestades toimingute arvu, võis see olla laias laastus 120 minuti ulatuses, millele lisandub kaitsealuse seisukoha väljaselgitamise 30 minutit. Kuna I.A-le anti Viru Maakohtu
3. novembri 2023 määrusega riigi õigusabi ilma hüvitamiskohustuseta, siis jäävad tekkinud menetluskulud summas 219,60 eurot Eesti Vabariigi kanda.
4. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1, § 147 lg 1 p-st 4, § 148 p-st 4, § 151 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
5. jaanuari 2024 otsuse osaliselt ositi määratud karistuse kandmise suuruse osas, määrab aresti kandmisele uued tingimused ja rahuldab I.A kaitsja apellatsiooni osaliselt. Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6