lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.
lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04.
lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209.20 eurot, alates 01.04.2023 on baassummaks 249.78 eurot ning alates 01.04.2024 on baassummaks 272.76 eurot.
lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine XXX-aastane tütar (I kd tl 4), kes elab isa juures ning vanemad peavad ühiselt lapsi ülal pidama. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest ja tema tavalisest elulaadist, arvestades hageja kõiki eluvajadusi, sh tema kasvatamise kulutusi ja võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi. Nimetatu eesmärgiks tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. 3 Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja igakuised vajadused on vähemalt
§-s 101 sätestatud valemi järgi arvutatud miinimumelatis (vt IV kd tl 35). II Hageja väitel on tema igakuised vajadused järgmised (vt II kd tl 82 pöördel): - eluasemekulud 202.63 eurot, - transpordikulu 65.00 eurot, - hariduskulu 60.00 eurot, - huvitegevuskulu 192.00 eurot, - arengu- ja meelelahutuskulu 250.00-300-00 eurot, - toidu-, hügieeni-, ravimikulu ja riiete kulu 400.00 eurot. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on esitanud eluasemekulude osas tõendeid järgmiselt: igakuine elektrienergiakulu 128.81 eurot (II kd tl 16 – 16 pöördel, II kd tl 123-163, II kd tl 164-165), sideteenusekulu 33.23 eurot (II kd tl 17, II kd tl 166-189, II kd tl 190-191), vee- ja kanalisatsioonikulu 14.64 eurot (II kd tl 19, II kd tl 194-200, III kd tl 1-14, III kd tl 15-19, III kd tl 20-21, III kd tl 22-23), jäätmekäitluse kulu 2.50 eurot (II kd tl 20, III kd tl 24-50, III kd tl 51-53) ja valveteenuse kulu 12.71 eurot (II kd tl 18, III kd tl 54-63), s.o kokku 191.89 euro ulatuses. Kostja vaidleb kulule vastu. Kohus ei pea põhjendatuks vähendada valveteenuse kulude suurust, kuna koduvalve tagab mh hageja turvalisust sh võimaliku tulekahju korra. Samuti tuleb hagejale tagada mh haridust omandades kiire ja püsiv internetiühendus, samuti tavapäraselt kuulub laste põhivajaduste hulka. Elektrienergia-, jäätme- ning vee- ja kanalisatsioonikulu suurus on mõistlik. Kohus loeb hageja eluasemekulud põhjendatuks. Samuti võtab kohus arvesse asjaolu, et hageja elab koos seadusliku esindajaga kostjale kuuluval kinnistul, s.o XXX (I kd tl 161-167), millega kostja juba tagab lapsele elukoha. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja seaduslik esindaja ja kostja tagavad sarnases määras hageja eluaseme kulude kandmist ning täiendavalt ei tule kostjal hageja eluasemekulude hüvitamisesse panustada. Hageja on märkinud igakuise transpordikuluna 65.00 eurot ning esitanud nimetatu kohta tõendeid (vt nt II kd tl 21, III kd tl 66-68, III kd tl 69, III kd tl 70-72, III kd tl 163-164, IV kd 1). Kostja vaidleb kulule vastu Kohus loeb nimetatud summa ülepaisutatuks. Hageja ei ole tõendanud igakuise autotranspordikulu 65.00 euro suuruses ulatuses olukorras, kus hageja elab ja õpib Tallinnas ning ühistranspordi eest tasuda ei tule. Kohus peab mõistlikuks hageja transpordikuluks 10.00 eurot igakuiselt. Hageja on esitanud tõendeid igakuise koolikulu (vt nt III kd tl 86, III kd tl 88, III kd tl 138, III kd tl 153, III kd tl 154, III kd tl 181, III kd tl 182-184, III kd tl 193-194) sh pakkepaber, liimipüstol, pildiraam ja tsellofaan. Tõendid on esitatud erinevate kuude lõikes ning nende pinnalt ei saa asuda seisukohale, et igakuise kulu suuruseks on 66.00 eurot, s.o 792.00 eurot aastas. Kostja vaidleb kulule vastu. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja koolikulu on null eurot kuus. Kohus leiab, mõistlikuks hageja põhivajaduste hulka kuuluvaks igakuise koolikuluna tuleb lugeda 30.00 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on osalenud ja võtab osa huviringidest (vt nt I kd tl 21-24, II kd tl 22, III kd tl 73-83, III kd tl 84, III kd tl 85, III kd tl 87, III kd tl 89, III kd tl 90.92, III kd tl 93-96, III kd tl 97, III kd tl 166-167). Kostja vaidleb osaliselt kulule vastu. Vanematel on ühine hooldusõigus ning seega kostja on nõustunud hageja treeningutes osalemisega, mille igakuine kulu on kokku 134.76 eurot. Huviringide kulu ei ole suurem üldteada olevast kulust kahele huvialale. Seetõttu loeb kohus tõendatuks hageja huvidele ja võimetele vastavate huviringide kuluks kokku 134.76 eurot. 4 Hageja on esitanud tõendeid arengu- ja meelelahutuskulu kohta (vt nt II kd tl 23-37, III kd tl 100-129, III kd tl 189-190, III kd tl 191-192, III kd tl 196-198). Nendeks on peamiselt erinevate spaade külastamine ja välisreisid. Kostja vaidleb kulule vastu. Kohus loeb nimetatud summa ülepaisutatuks. Kohus loeb põhjendatuks ja lapse põhivajaduste hulka kuuluvaks vähemalt üht iga-aastast reisi ja ühte spaas käiku, mistõttu tuleb lugeda hageja mõistlikuks reisikuluks 50.00 eurot kuus. Hageja on märkinud igakuise toidukuluna 405.93 eurot ning esitanud nimetatu kohta tõendeid (vt nt III kd tl 130-169, III kd tl 181, III kd tl 183-188, III kd tl 191-192, III kd tl 197-198, III kd tl 200, IV kd tl 1-2). Kostja vaidleb kulule vastu. Kohus loeb nimetatud summa ülepaisutatuks. Kohus võtab arvesse hagejate vanust, sh kasvava organismi vajadust täisväärtusliku toidu järele, ning leiab, et hageja mõistlikuks ja põhivajadusi katvaks igakuiseks toidukuluks 5.00 eurot päevas, s.o 150.00 eurot kuus. Hageja on märkinud igakuise tervise- ja hügieenikuluna 53.75 eurot hageja osas ning esitanud nimetatu kohta tõendeid (vt nt III kd tl 159-161, III kd tl 172-180, III kd tl 196). Kostja vaidleb kulule vastu. Kohus nõustub kostjaga selles, et tervise- ja hügieenikulu on hageja osas ülepaisutatud. Kohus loeb hageja põhivajadusena hügieenikulu 20.00 eurot. Hageja on esitanud tõendeid riiete kulu kohta (vt nt III kd tl 165, IV kd tl 2). Kostja vaidleb kulule vastu. Hageja on kasvav XXX-aastaseks saav tütarlaps, kes tegeleb mitmete huvialadega. Vanematel on ühine hooldusõigus. Seetõttu tuleb lugeda mõistlikuks hageja põhivajaduste hulka kuuluvaks igakuise riiete kuluna 60.00 eurot. Seega tuleb lugeda hageja põhjendatud vajaduseks, arvestades tema ühist hooldusõigust teostavate vanemate kokkuleppeid hariduse-huvialade osas, igakuiselt 454.76 eurot, millele lisandub mõlema vanema panus lapse elukoha tagamisena (vt eelmine lk). Seega on lapse vajadused võrreldavas määras
§-s 101 sätestatu alusel arvutatud summas (
III Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja vanemate, s.o hageja seadusliku esindaja ja kostja, igakuised sissetulekud on olnud võrreldavas suuruses (vt I kd tl 136, I kd tl 137, IV kd tl 23, IV kd tl 24). Hageja seaduslikule esindajale kuuluvad mitmed äriühingud (I kd tl 93) ning ta on saanud oma emalt 275 000.00 eurot sularahas (I kd tl 168). Mõlemale vanemale kuulub kinnisvara ja sõiduk. Samuti puudub vaidlus selles, et nii hageja seaduslikul esindajal kui kostjal on ülalpidamisel üks alaealine laps, s.o hageja, ning poolte vahel puudub suhtlus. Kostja majanduslik olukord, sh igakuine sissetulek, ei takista tal hagejale igakuist elatist tasuda
§-s 101 sätestatu alusel arvutatud summas. Kostja on sellega ka nõustunud (IV kd tl 35). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et alates 06.03.2023 hagi tagamise määrusest tasub kostja igakuiselt elatist summas 217.64 eurot (I kd tl 134-145, IV kd tl 33 pöördel). Seega mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks elatise
§-s 101 sätestatu alusel arvutatud summas, millele lisandub kostja panus hagejale eluaseme tagamise näol. IV
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. Hageja palub elatise välja mõista alates 12.05.
Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja igakuise elatise hageja kasuks alates 22.05.2022 summas 225.64 eurot kuus (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30.00 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. Elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt
lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise iga kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr XXX selgitusega: „M. K. elatis“. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks ajavahemiku 12.05.2022-21.05.2022 eest. Kohus ei anna otsuses hinnangut hagi tagamise taotluse ja määruskaebusega esitatud tõenditele ning tõenditele, mis ei oma puutumust elatise nõudesse. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 27.05.2024 kohtuotsus. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.