Obsah (6)

§ 1531§ 153§ 1411§ 141§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juulil 2025, Tallinnas Väärteoasja number 4-25-1453 (2317,25,000493) Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi sekretär And

) § 1531 lg 1 järgi, millega D.D. F. karistati rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) D.-D. F.: isikukood: XXX; elukoht: XXX; XXX kodakondsusega; telefon: XXX; e-post: XXX Kaebuse esitaja kaitsja Aleksei Smelov: Companion Õigusbüroo OÜ; aadress: Ahtri tn 8, Tallinn; e-post: XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindajad I.M. ja P.J. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, §-dest 133–134, § 135 lg-st 2 maakohus otsustas: 1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija I.M. 24.03.2025 otsus väärteoasjas 2317,25,000493 muutmata ning D.-D. F. kaebus rahuldamata. 2. D.-D. F.le

§ 1531

lg 1 alusel määratud rahatrahv summas 600 eurot tuleb 45 päeva jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks (s.o arvates 11.07.2025), saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
3. Jätta kaebuse esitaja kaitsja Aleksei Smelovi taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 240 eurot, rahuldamata ning jätta nimetatud menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda.
4. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtus
5. septembril
6. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD
7. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija I. M. 24.03.2025 otsusega väärteoasjas 2317,25,000493 karistati D.-D. F.

§ 1531lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot.

2. Otsuse aluseks oleva 28.02.2025 väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt pani D.-D. F. toime kehalise seksuaalse iseloomuga teo, mis seisnes selles, et tema vahemikus 07.01.2025 kell 22.00 kuni 08.01.2025 kell 02.00 aadressil XXX, lükkas tahtlikult, inimväärikust alandaval eesmärgil N. K. tema tahte vastaselt diivanile pikali, hoidis teda oma kätega kinni ning suudles teda kaelale, põskedele ja huultele. Nimetatud tegudega pani D.-D. F. N. K. suhtes toime inimväärikust alandava kehalise seksuaalse iseloomuga teo, mis on kvalifitseeritud

§ 1531 lg 1 järgi.

3. D.-D. F. kaitsja Aleksei Smelov esitas 14.04.2025 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 24.03.2025 otsuse tühistada täies ulatuses ning väärteomenetluse D.-D. F. suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Menetlusalune isik ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud menetleja käsitlusega nõus ja vaidleb esitatud süüdistusele vastu. D.-D. F. ei ole N. K. tahtlikult diivanile pikali lükanud, veelgi enam inimväärikust alandaval eesmärgil ja tema tahtevastaselt ega ole hoidnud N. K. oma kätega kinni. Otsuse tegemisel ei ole kohtuväline menetleja D.-D. F. ütlusi arvesse võtnud ja selle tulemusena on tehtud ekslik otsus. Kaebuses leitakse, et väärteo kirjelduses tugineb kohtuväline menetleja suures osas kannatanu ütlustele. Objektiivseid tõendeid (nt video- või fotomaterjali, erapooletute tunnistajate ütlusi), mis kinnitaksid teo toimumist just sellises ulatuses ja tähenduses, antud asjas ei ole. Seega võib süüteokoosseisu täidetuses kahelda. Kui on alust arvata, et kannatanu võis juhtumit valesti tõlgendada või tahtlikult dramatiseerida 2 isiklikel kaalutlustel (nt varasem konflikt, armukadedus jne), peaks kohus hindama tema ütluste usaldusväärsust kriitiliselt. Kaitsja hinnangul ei ole käesolevas menetluses kogutud selliseid tõendeid, mille alusel saaks kindlaks teha, et D.-D. F. poolt on toime pandud väärtegu

§ 1531lg 1 kohaselt.

Tema tegevuses puuduvad väärteo tunnused ja sel põhjusel tuleb väärteomenetlus lõpetada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
2. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära D.-D. F., tema kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindajate seisukohad, kuulanud üle tunnistajad ning analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et D.-D. F. poolt

§ 1531lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud.

6.

§ 1531

näeb ette vastutuse teise inimese tahte vastase ja tema inimväärikust alandava eesmärgi või tagajärjega tema suhtes toime pandud kehalise seksuaalse iseloomuga tahtliku tegevuse eest ning sellise teo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 7.

§ 1531lg 1 objektiivne koosseis sisaldab ühe alternatiivina, mida D.-D.

F.le ette heidetakse, tahtevastast kehalist tegevust, millel on seksuaalne iseloom; subjektiivsest küljest inimväärikust alandava eesmärgiga. Selliselt on D.-D. F.le süüks arvatud seda, et tema lükkas tahtlikult, inimväärikust alandaval eesmärgil N. K. tema tahte vastaselt diivanile pikali, hoidis teda oma kätega kinni, suudles teda kaelale, põskedele ja huultele ja pani selliselt N. K. suhtes toime inimväärikust alandava kehalise seksuaalse iseloomuga teo. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt on seksuaalse iseloomuga kehaline tegevus kattuv sugulise iseloomuga teo mõiste kui

§ 1411jt seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude koosseisutunnusega.

Seega tuleb seksuaalse iseloomuga kehalise tegevuse sisustamisel lähtuda sugulise iseloomuga teo dogmaatikast. Seksuaalne ahistamine ei eelda vägivalda, abitus- või sõltuvusseisundi või usalduse ärakasutamist kui kannatanu tahet (vastupanu) murdvat tegu. Koosseis peab piisavaks, kui tuvastatakse, et seksuaalse iseloomuga tegevus oli kannatanule vastumeelne ning toimepanija sai sellest aru ja möönis seda.

1. Sugulise iseloomuga teo lahtimõtestamiseks on Riigikohus andnud juhise, et mingi teo sugulisest iseloomust saab rääkida ennekõike selliste tegude puhul, millel on välise teopildi põhjal ühemõtteliselt seksuaalne tähendus. Seejuures ei ole tähtis, et selle teo toimepanija ajendiks oleks enda seksuaalse erutuse või rahulduse esilekutsumine. Siiski ei saa sugulise iseloomuga teoks lugeda mitte igasugust ühemõtteliselt seksuaalse tähendusega käitumist, vaid üksnes sellist tegu, mille korral on inimese seksuaalse enesemääramisõiguse riive piisavalt oluline. Riigikohtu seisukoha järgi muu sugulise iseloomuga teo puhul sõltub kohtu hinnang õigushüve kahjustamise ulatusele igal üksikjuhul konkreetsetest teo toimepanemise asjaoludest ja tuleb faktiliste asjaolude põhjal tuvastada. Seejuures tuleb kohtul hinnata sündmuse kulgemist tervikuna, arvestades teo laadi, intensiivsust (nt kas kannatanut puudutati riivamisi või oli tegu n-ö käperdamisega), kestust ja muid teo toimepanemise asjaolusid, sh poolte omavahelisi suhteid (RKKK 1-16-5792, p 14, 15).
2. Järgnevalt kohus analüüsibki D.-D. F.le etteheidetud väärteo tõendatust ja peatub ka D.-D. F.le mõistetud karistusel ning menetluskulude otsustusel. Kohtu hinnangul on isikule väärteoprotokolli kohaselt etteheidetud teo toimepanemine leidnud kinnitust järgnevate väärteoasjas kogutud tõenditega. 3
3. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle N. K., kes selgitas, et kohtus D.-D. F.ga (D.iga) suhtlusvõrgustikus Badoo. Mingil hetkel leppisid nad kokku kohtingu, mis esimesel korral läks hästi. Teisel kohtumisel, s.o 07.01.2025, tuli D. talle autoga järele ja nad sõitsid tema juurde koju (ajaliselt võis see olla umbes kella 22.00 paiku), vaatasid filmi ning tarvitasid ka alkoholi, tema vähem, D. rohkem. Südaöö paiku hakkas D. teda vägisi kallistama. Alguses mitte tugevalt, kuid igal järgneval korral aina tugevamini ja tugevamini, mis oli N. K.le ebameeldiv. N. K. ütles D.ile, et talle nii ei meeldi. Alguses kallistas D. teda külje pealt ja nii mõned korrad, siis aga hakkas juba ennast peale suruma. Kui D. ta pikali lükkas ja tema peal oli, hoidis ta teda kätest kinni ja ütles, et nii on vaja. Ütluste kohaselt oli see N. K. jaoks väga ebameeldiv. Siis üritas D. ka teda suudelda ning enne huultele suudlemist, suudles teda kaelale. N. K. selgitas kohtu küsimustele vastates, et ta ütles koguaeg D.ile, et nii ei ole vaja ja N. K. hinnangul oli tema tegevus piisav selleks, et D. tema vastumeelsusest aru saaks. D. aga ütles, et temal on ükskõik ja kuna tema nii tahab, siis nii saabki olema. N. K. selgitas lisaks eeltoodule, et tal õnnestus lõpuks lahti rabeleda ja D. enda pealt maha tõugata. Peale seda läksid nad D.i käitumise pärast riidu, N. K. ütles talle, et see on alles teine kohting ja see ei ole normaalne. Umbes kella 02.00 paiku sõitis N. K. koju. Pärast sündmust oli tal väga ebameeldiv ja vastik olla, mistõttu taksosse istudes hakkasid tal pisarad voolama ja ta hakkas nutma. Järgmisel päeval rääkis ta juhtunust oma sõbrannale S. U.le. Hiljem blokeeris ta D.i Instagramis, kuid juhuslikult kohtas teda kaupluses.
4. D.-D. F. jäi esitatud kaebuse juurde, mille kohaselt ta end temale etteheidetud väärteos süüdi ei tunnistanud. D.-D. F. ei eitanud lähenemiskatsete tegemist N. K.le, kuid tema ütlustest jäi kõlama, et midagi taunimisväärset selles justkui ei olnud. D.-D. F. selgituste kohaselt pakkus ta N. K.le 07.01.2025 tema poole minna. Koju jõudes avastas ta, et oli unustanud diivani kokku panna. N. K. istus diivani külje peal ja D.-D. F. küsis, kas ta saab püsti tõusta ning tahtis teda kallistada. N. K. tõusis püsti ja ta proovis teda käte peale võtta. Kuna tütarlaps ei olnud kerge ja see väga ei õnnestunud, siis kukkusid nad voodi ääre peale. Selliselt ta ütluste kohaselt sattuski N. K. peale. Tal polnud eriti variante, kuhu oma käed panna ja pani need tema käte peale. Ilmselt N. K.le lihtsalt tundus, et ta hoiab neid tugevalt kinni. D.-D. F. tunnistas, et tegi N. K.le kolm musi, mille tagajärjel N. K. näitas, et talle see üldse ei meeldi. Ta küsis N. K.lt, kas ta tahab suudelda, kuid saades eitava vastuse, lõpetas ta sellise tegevuse ja rohkem ta N. K.t ei suudelnud. Olles veel mõned sekundid tema peal, ütles N. K., et tal on ebamugav, kuna diivani äär surub talle selga. Selle peale läks D.-D. F. N. K. pealt kohe maha. D.-D. F. poolt antud selgituste kohaselt istusid nad seejärel diivanil, panid filmi käima ja D.-D. F. katsus teda veel kord kallistada, kuid N. K.l oli ebamugav istuda ja rohkem ta teda ei kallistanud. Oma tegudega ta mitte kuidagi N. K.t alandada ei soovinud. Kui N. K. koju tahtis minna, siis D.-D. F. sellele vastu ei olnud. Peale 07.01.2025 toimunut nad rohkem ei suhelnud. Vastates kohtu küsimustele, selgitas D.-D. F., et peale kukkumist ei tõusnud ta püsti, kuna tahtis N. K. kavatsusi teada saada, sest talle tundus, et ta on N. K.le sümpaatne. Peale musisid sai ta aga aru, et N. K.l mingit huvi ei ole. Põhjus, miks N. K. süüteoteate seoses seksuaalse ahistamisega tegi, oli D.-D. F. hinnangul asjaolu, et N. K. nägi teda poes teise tütarlapsega ning võimalik, et põhjuseks oli armukadedus. Kohtuvälise menetleja esindajale vastates märkis D.-D. F. veelkord, et mingeid seksuaalseid kavatsusi tal ei olnud, samuti kavatsust kedagi alandada, ta tahtis lihtsalt teada, kas ta on tunnistajale sümpaatne.
5. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle ka E. S., kellel juhtus analoogne intsident D.-D. F.ga
6. aastal ning kelle ütlused veenavad kohut selles, et N. K. ütlused 07.01.2025-08.01.2025 toimunud sündmustest on usaldusväärsed. Selliselt selgitas E. S., et kohtus D.iga
7. aastal suhtlusportaalis Badoo. Kokku saades pidid nad algselt kinno minema, kuid D. pakkus enda poole minna. Alguses hakati Xboxi või PlayStationit mängima, siis aga pakkus D. talle alkoholi. Mingil hetkel kukkus E. S.e telefon diivaninurga vahele ja ta palus D.il telefon tema 4 kätte anda. Siis aga lükkas D. ta diivale ja hakkas igalt poolt katsuma, tuharatest ja rindadest. E. S. oli šokis ning ütles talle, et ta sedasi ei teeks. Sellel ajal tuli korterisse D.i sõber või tuttav, E. S. hakkas kartma ning see kõik oli tema jaoks väga ebameeldiv. Seejärel läks D. kööki ja rääkis seal sõbraga midagi, E. S. palus oma telefoni tagasi anda. D. ütles sellepeale „ei“ ja tunnistaja ei saanud aru, kas see oli naljaga või mitte. Kuna tal hakkas väga hirmus, kukutas ta oma kõrvarõnga meelega põrandale, et D. seda otsima hakkaks, et siis korterist põgeneda. Samal ajal kui D. seda otsis, sai ta diivanilt ka oma telefoni kätte ning jooksis korterist välja. Oma sõbranna S. U.iga rääkides tuli jutuks, et ka viimase sõbranna N. juhtus sarnane olukord. Sõbrannalt uurides selgus, et see meesterahvas töötab Tallinna Kiirabis ning siis helistasid nad N.le. E. S.e selgituste kohaselt pidi D.-D. F. aru saama, et selline tegevus oli talle vastuvõetamatu ja ta andis enda mäletamist mööda sellest ka kätega märku. Kui ta N.ga sellest rääkis, oli juhtunust möödas umbes 3 nädalat ja oli aru saada, et N. oli endiselt väga ehmunud ja šokis.
8. Vaatamata sellele, et kaebaja eitas oma süüd, leiab kohus, et D.-D. F. süü on tõendatud. Mõlema tunnistaja ütlustest ilmneb sarnane D.-D. F. käitumismuster ehk peale suhtlemisportaalis tutvumist kohtumine, sisuliselt lühikese aja möödudes enda poole kutsumine, alkoholi pakkumine, algselt mingi tegevuse leidmine (filmi vaatamine, Xboxi või PlayStationi mängimine) ning loetud hetkede möödudes kehalise seksuaalse iseloomuga tegevusega alustamine. Kahe tunnistaja ütluste valguses ei kõla D.-D. F. väited sellest, kuidas nad N. K.ga lihtsalt kallistades diivanile kukkusid, kuidagi usutavad. Kohtul puudub alus tunnistajate poolt kirjeldatud sündmustes kahelda, kuna need toimusid esiteks pikaajalise vahega, 2020 ning
9. Teiseks selgus, et E. S. ja N. K. tutvusid alles
10. aastal, mil läbi nende ühise sõbranna selgus, et mõlemad on sattunud D.-D. F. ohvriks sarnastel asjaoludel, mistõttu ei ole kohtu hinnangul ka motiivi valeütluste andmiseks. D.-D. F. väitel võis N. K. süüteoteate (väärteotoimik lk 21-23) teha armukadedusest, kuna nägi teda hiljem poes teise tütarlapsega. Taoline väide on kohtu hinnangul meelevaldne, kuna N. K. ütlustest ei tulenenud, et D.-D. F. oleks temale sümpaatne olnud, vastupidi lahkus ta tol öösel tema elukohast ning blokeeris ta hiljem ka Instagramis, et temaga edaspidi igasugust suhtlust vältida.
11. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu XIII koosseis, 385 SE) teise lugemise seletuskirjas põhjendati

§ 153

1 väärteokoosseisu kehtestamist sellega, et osa kannatanu tahte vastastest seksuaalse tähendusega tegudest ei pruugi oma raskusastmelt ja intensiivsuselt paigutuda näiteks

§ 141kuriteokoosseisu alla, kuid eeldavad siiski karistusõiguslikku sekkumist.

Seletuskirjast tulenevalt hõlmab

§ 1531

samamoodi nagu

§ 141

kannatanu tahte vastast puudutamist ja käperdamist, millel on seksuaalne tähendus, kuid need teod on võrreldes

§ 141

alla langevate õigusvastaste tegudega olemuslikult vähem intensiivsed (RKKK 1-17-6580, p 16). 15. D.-D. F. poolne kehaline seksuaalse iseloomuga tahtlik tegevus, mis kohtulikul uurimisel tõendamist leidis, oli N. K. puhul

§ 153

1 mõttes inimväärikust alandaval eesmärgil tema tahtevastaselt diivanile pikali lükkamine, tema kätest samal ajal kinni hoidmine ning kaelale, huultele suudlemine. Sellele eelnevalt hakkas D.-D. F. N. K.t vägisi kallistama ja end talle peale suruma, kuigi see oli alles nende teine kohtumine ning N. K. ei pidanud sellist lähenemist enda suunal õigeks. Selliste käitumisaktide puhul saab öelda, et neil on ühemõtteline seksuaalne tähendus ning N. K. seksuaalne enesemääramisõigus sai ka riivatud. Tegemist ei olnud kohmaka lähenemiskatsega, nagu leidis kaitsja kohtuvaidlustes. D.-D. F. ei puudutanud N. K.t riivamisi, mis annaks aluse seksuaalse enesemääramisõiguse riive olulisuses kahelda, vaid tegemist oli intensiivsemat laadi tegevustega. See tulenes ka otseselt N. K. ütlustest, et kogu D.-D. F. tegevus oli väga ebameeldiv ning hiljem taksosse istudes hakkasid tal seetõttu momentaalselt pisarad voolama. Tunnistaja E. S.e ütlustest tulenes samuti, et rääkides N. K.ga 5 juhtunust, oli aru saada, et ta oli sellest tingituna ehmunud ja šokis. N. K. väljendas sisuliselt algusest peale oma vastumeelsust, et talle ei meeldi D.-D. F. poolne kallistamine, diivanile pikali lükkamine, kätest kinni hoidmine ja suudlused, mistõttu pidi D.-D. F. mõistma, et tema selline tegevus on N. K. tahte vastane. D.-D. F. lõpetas alles siis, kui N. K.l õnnestus end lahti rabeleda ja ta enda pealt maha tõugata. Kaitsja arvates on küsitav, miks N. K. D.-D. F. korterist kohe ei lahkunud, vaid alles mõne pärast. Et N. K. jäi veel mõneks ajaks D.-D. F. korterisse, ega lahkunud kohe, ei tähenda veel kohtu hinnangul seda, et D.-D. F. poolne tegevus ei olnud temale alandav ega tahtevastane. Veel leidis kaitsja kohtuvaidlustes, et tegu oli ebaõnnestunud lähenemiskatsega, mis tekitas küll ebamugavust, kuid mitte seaduses nõutavat inimväärikust alandavat tagajärge. Kohus märgib siinkohal, et D.-D. F.le ei heidetagi ette

§ 153

1 koosseisu teist alternatiivi ehk tagajärje põhjustamist, vaid koosseisu esimest alternatiivi (vt otsuse punkt 7). 16. Kohtuvaidluste käigus tõi kaitsja välja, et N. K. ütlustest ei tulenenud, et ta oleks end alandatuna tundnud, selliselt nagu väärteoprotokollis kirjeldatud. Kohus märgib, et seadusandja ei määratle konkreetselt, mis tähendab

§ 1531 mõttes „inimväärikust alandav“.

Vaatamata sellele, et N. K. ütlustest ei kõlanud sõna „alandav“, nagu kaitsja arvates oleks pidanud, tulenes tema ütlustest, et ta väljendas korduvalt oma vastumeelsust D.-D. F. poolsele kehalisele lähenemisele, alates sellest, kui ta hakkas teda vägisi kallistama, kuid D.-D. F. oma lähenemiskatseid ei lõpetanud. Tegevus lõppes alles siis, kui N. K. ta enda pealt maha tõukas. Juba selline käitumine iseenesest on naisterahvale alandav. Praegusel juhul käitus D.-D. F. N. K. tahte vastaselt, tema tegevus oli kehaline ja sel oli seksuaalne tähendus ning ta alandas väärteoprotokollis kirjeldatud tegevusega tema inimväärikust. 17.

§ 1531

esimese koosseisualternatiivi subjektiivne koosseis näeb ette inimväärikust alandavat eesmärki. Seega on nimetatud alternatiivi puhul tahtluse vormina nõutav kavatsetus.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. D.-D. F. küll eitas kavatsust N. K.t alandada, kuid arvestades asjaolu, et N. K. väljendas korduvalt oma vastumeelsust, millele D.-D. F. ei reageerinud, jätkates pealetükkivat käitumist, ei ole kohtu hinnangul kahtlust, et D.-D. F. poolne tegu oli toime pandud tahtlikult (kavatsetuse vormis), mida nõuab ka

§ 1531esimene koosseisu alternatiiv.

18. Kohtu hinnangul on D.-D. F.le etteheidetud väärteokoosseisu vajalikud tunnused nii objektiivsest kui subjektiivsest küljest täidetud ning D.-D. F. süü

§ 1531lg-s 1 sätestatud väärteos tõendamist leidnud.

19. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. D.-D. F. on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.
3. Kohtuväline menetleja on D.-D. F. karistanud

§ 1531

lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot.

§ 1531võimaldab karistuseks määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Seega on sanktsiooni keskmine määr 150 trahviühikut ehk 1200 eurot trahvi. 21.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. Kohtuväline menetleja on väärteootsuse kohaselt D.-D. F.le karistuse määramisel arvestanud asjaoluga, et tema käitumises kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti on karistuse määramisel arvestatud eripreventiivsete kaalutlustega. 6
2. Riigikohtu praktika kohaselt andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Arvestades, et D.-D. F. pani

§ 1531 lg-s 1 sätestatud väärteo toime N.

K.t alandaval eesmärgil ning võttes arvesse tema teguviisi tervikuna, ei saa süüd pidada väikeseks. Kohtu hinnangul tuleb süüd pidada keskmiseks. D.-D. F. tegevus oli N. K. seksuaalset enesemääramisõigust riivav ja temale tahtevastane. Kohus arvestab siinkohal sellega, et D.-D. F. lõpetas oma tegevuse ajal, mil N. K. ta enda pealt maha tõukas ja lasi tal oma korterist lahkuda, põhjustamata raskemaid tagajärgi. 24.

§ 1531

koosseisuga kaitstakse seksuaalset enesemääramise õigust, samuti inimese au ja väärikust ehk üleüldiselt õigust võrdsele kohtlemisele. Arvestades eripreventiivseid eesmärke, milleks on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi süütegude toime panemisest hoiduma, ei saa temale mõistetav karistus jääda sanktsiooni alammäära lähedale. Üldpreventiivselt ootab ka ühiskond, et selliste süütegude toimepanijaid karistatakse nende teost lähtuvalt, kuna ühiskond taunib selliseid tegusid.

1. D.-D. F.le keskmääras karistuse kohaldamine ei oleks põhjendatud, arvestades tema süü suurust ja asjaolu, et ta on varem väärteokorras karistamata. Menetleja poolt mõistetud karistus, s.o 75 trahviühiku suuruse rahatrahvi määramine summas 600 eurot on kooskõlas kohtupraktikaga, see jääb põhjendatult sanktsiooni keskmäärast allapoole ehk on mõistetud ligi ¼ osas võimalikust määratavast rahatrahvist. Mõistetud karistus on arvestades toimepandud teo raskust, ka eri- ning üldpreventiivseid kaalutlusi, proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab süü suurusele. D.-D. F. saab seeläbi vahetult tajuda toimepandud väärteo raskust ja ümber hinnata oma senise käitumise.
2. Kaitsja A. Smelov on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 570 eurot. Kaebajale on osutatud esindaja poolt õigusabiteenust väärteoasja asjaolude ja materjalidega tutvumisel, lisandunud on konsultatsioonid (1,25 h); kaebuse koostamisel (1,5 h) ja kohtuistungiks ettevalmistamisel ja kohtuistungil osalemisel (2 h). Kokku taotletakse 570 euro hüvitamist. Kuivõrd kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, jäävad eeltoodud kulutused valitud kaitsjale kaebuse esitaja enda kanda. Andra Sild Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7