Obsah (7)

§ 407§ 444§ 468§ 173§ 174§ 138§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Kohtujurist Triin Saluorg Otsuse tegemise aeg ja koht 24.09.2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-12607 Tsiviila

) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ilma kohtuistungit pidamata.

1. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud avaliku e-toimiku vahendusel 01.09.2025 kell 14:
2. Viimane päev hagile vastuse esitamiseks oli seega 22.09.
3. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega. 5.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Kohus jätab hagi nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda. 8.

§ 138

lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

1. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu 1850,80 eurot (1330 eurot riigilõiv ja 520,80 eurot õigusabi kulud) ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2. Kohus leiab, et riigilõivu kulu on vajalik ja põhjendatud menetluskulu.
3. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on samuti põhjendatud ja vajalikud. Kohtupraktika kohaselt saab põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Kohtule nähtuvalt on tasu lepingulise esindaja 4 tunni õigusabi eest määras 105 eurot tund, kokku 420 eurot, millele lisandub käibemaks 100,80 eurot (hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (

§ 174lg 10)), kokku 3 520,80 eurot.

Käesolev tsiviilasi ei ole oma olemuselt väga keerukas, samuti ei ole õigusabi osutaja tunnihind ülemäära kallis. 12. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 1850,80 eurot ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 4