← Eesti

3-25-855/30

Obsah (13)§ 21§ 252§ 179§ 253§ 20§ 247§ 210§ 251§ 249§ 15§ 108§ 55§ 246

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-855 Haldusasi C. C., MTÜ Meie Oleme Looduse Poolt, V.X,

§ 21lg 3, § 247 lg 5, § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-25-855 1. Keskkonnaamet (Ke

A) registreeris metsaseaduse (MS) § 41 lg 8 1 alusel 25.03.2025 metsaregistris metsateatise nr 50001120067, millega lubas teha 4,29 ha ulatuses lageraiet Kuusalu vallas Salmistu külas Klaukse-Aasa kinnistu (registriosa nr 7226502; katastritunnus 35201:002:0049; pindala 58 932 m2; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) eraldisel nr

  2. C. C., MTÜ Meie Oleme Looduse Poolt, V.X, F.W, K.Z, W.F, R.M, B.S, I.E, N.Q ja E.A esitasid Tallinna Halduskohtule 03.04.2025 kaebuse KeA 25.03.2025 registreeritud metsateatise nr 50001120067 tühistamiseks ning palus ühtlasi esialgse õiguskaitse korras peatada raieloa kehtivus kuni haldusasja menetluse lõpuni. MTÜ Meie Oleme Looduse Poolt on keskkonnaorganisatsioon keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 1 tähenduses ning füüsilistest isikutest kaebajad on metsateatises määratletud raielangiga vahetult piirnevate Klaukse tee kinnistute omanikud. Kaebuse eesmärgiks on kaitsta loodusmaastikku ja seeläbi raieala naabrite heaolu (sh kinnisvara väärtust). Lageraie põhjustaks alal liigniiske pinnase ning vesi valguks kaebajate kinnistutele ja põhjustaks neile kahju. Samuti tekitab lageraie tuulekoridori ja seeläbi tuulemurru ohu. Metsateatise kehtivuse ajal saab raiega igal hetkel alustada, kuid sel juhul muutuks tühistamiskaebus sisutuks. Kui raiealal häiritakse kanakulle nende elupaikades või peletatakse nad minema, siis ei ole endise olukorra taastumine kindel.
  3. Tallinna Halduskohus võttis 03.04.2025 määrusega kaebuse menetlusse, kaasas Klaukse-Aasa kinnistu omaniku E.R-i menetlusse kolmanda isikuna ning peatas metsateatise nr 50001120067 kehtivuse 30 päevaks. Tallinna Halduskohus tühistas 22.04.2025 määrusega oma 03.04.2025 määrusega kohaldatud ajutise õiguskaitse ning jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Halduskohus määras 24.04.2025 määrusega kaebajate taotluse ja

§ 252

lg 3 alusel, et 22.04.2025 määrus jõustub

§ 179lg 3 esimeses lauses ettenähtud korras.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.07.2025 määrusega halduskohtu 22.04.2025 määruse osaliselt ning rahuldas kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas metsateatise nr 50001120067 kehtivuse kuni haldusasja menetluse lõpuni. Ringkonnakohus leidis, et kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus, sest lageraie tagajärjed oleksid suures osas pöördumatud. KeA ei ole toonud esile olulist ja kaebajate huve üles kaaluvat huvi teostada raied juba enne metsateatise õiguspärasuse sisulist hindamist. 4. E.R esitas Tallinna Halduskohtule 24.07.2025 taotluse (täiendatud 28.07.2025 ja 30.07.2025)

§ 253

lg 1 alusel muuta Tallinna Ringkonnakohtu 23.07.2025 määrusega kohaldatud esialgset õiguskaitset selliselt, et metsateatise nr 50001120067 kehtivus jääb küll haldusasja menetluse lõpuni peatatuks, kuid metsateatise alusel on selle aja jooksul lubatud juba langetatud tüvede laasimine MS § 28 lg 1 p 2 tähenduses, tüvede järkamine MS § 28 lg 1 p 3 tähenduses ning metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu MS § 28 lg 1 p 4 tähenduses. Enne ringkonnakohtu 23.07.2025 määrusest teada saamist on vaidlusalusel alal raiutud ajavahemikul 22.07.2025–23.07.2025 puid ca 200 tm ulatuses, millest valdav osa okaspuitu jäeti metsast välja vedamata. Kuna kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse eesmärk oli peatada puude ja põõsaste langetamine kohtuvaidluse ajaks, ei riiva juba langetatud metsamaterjali laasimine, järkamine ega koondamine ja/või kokkuvedu esialgse õiguskaitse abinõu eesmärki. Nimetatud tegevuste lubamine on vajalik, sest vastasel korral jääks langetatud metsamaterjal kohtuvaidluse ajaks metsa mädanema, tekitades olulist kahju keskkonnale (värskelt langetatud okaspuit on ideaalne sigimispaik mitmetele kahjuritle, sh kooreüraskile) ning suure varalise kahju metsamaterjali omanikule. Langetatud puude metsa jätmine ei oleks ka kaebajate huvides. MS § 67 lg 2 p 8 kohaselt loetakse keskkonnakahju tekitamiseks mh seda, kui rikutakse metsast toore koorimata okaspuu väljaveo tähtaegu. Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 21 p 2 kohaselt tuleb toores koorimata 2

(9)3-25-855 okaspuit, kui seda on rohkem kui 10 tm 1 ha kohta, metsast välja vedada
  1. maist kuni
  2. augustini 1 kuu jooksul raie tegemisest arvates, s.o praegusel juhul hiljemalt 23.08.
  4. Kaebajad vaidlesid 25.07.2025 seisukohas (täiendatud 31.07.2025) esialgse õiguskaitse abinõu muutmise taotlusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Lamapuit aitab samuti metsa elukeskkonda mitmekesistada ja rikastada ning hoiab ära mitmeid keskkonnakahjusid.
  5. OÜ Karo Mets esitas Tallinna Halduskohtule 30.07.2025 taotluse enda kaasamiseks haldusasja menetlusse kolmanda isikuna. E.R võõrandas vaidlustatud metsateatisega antud raieõiguse 03.04.2025 Croneman OÜ-le, kes on omakorda võõrandanud raieõiguse 07.07.2025 OÜ-le Karo Mets. Seega otsustatakse asjas tehtava kohtulahendiga mh OÜ Karo Mets õiguste üle. Samuti toetas OÜ Karo Mets esialgse õiguskaitse abinõu muutmist. Metsa seisma jäätud puit kaotab kiiresti oma väärtuse. Niiskete ja soojade ilmade puhul on toorele puidule suureks ohuks n-ö sinetusseened (sinavusseened), mis võivad puidu välimust (sh värvust) muuta juba päevadega. Selliselt kahjustunud puitu puidutööstus enam vastu ei võta. Kui puitu ei saa enam kasutada palkidena või paberi tootmiseks, siis tekiks hinnanguliselt kahju ca 10 000 eurot. Kui puit peaks jääma metsa aastaks või kauemaks, siis ei oleks seda hiljem enam võimalik kasutada ka küttematerjalina ning sel juhul oleks kahju suurus ca 18 000 eurot.
  6. Tallinna Halduskohus kaasas 02.08.2025 määrusega OÜ Karo Mets kolmanda isikuna haldusasja menetluse (resolutsiooni p 1) ning rahuldas E.R-i taotluse muuta Tallinna Ringkonnakohtu 23.07.2025 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu (resolutsiooni p 5) ja peatas Keskkonnaameti 25.03.2025 metsateatise nr 50001120067 kehtivuse kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni, lubades metsateatise alusel selle aja jooksul: 1) langetatud tüvede laasimist MS § 28 lg 1 p 2 mõttes; 2) järkamist MS § 28 lg 1 p 3 mõttes ning 3) metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu MS § 28 lg 1 p 4 mõttes (resolutsiooni p 6). Lisaks määras halduskohus kaebajate taotluse alusel, et määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6 jõustuvad

§ 179lg 3 esimeses lauses toodud korras (resolutsiooni p 7).

Kuna OÜ Karo Mets on saanud vaidlustatud metsateatisega antud raieõiguse omanikuks, siis mõjutab kaebuse lahendamine ka tema õigusi (

§ 20lg 1).

Isegi kui raieluba on taotlenud kinnistu omanik E.R, järeldub MS § 37 lg-st 7, et raieloa adressaat on seoses raieõiguse võõrandamisega sisuliselt muutunud. Raieõigus jääks OÜ-le Karo Mets ka juhul, kui E.R peaks kinnistu võõrandama. Seega on OÜ-l Karo Mets iseseisvalt kaitstav õigus, mille kaitseks peab tal olema võimalik osaleda raieloa tühistamiseks esitatud kaebuse menetluses.

§ 253

lg-st 1 tulenevalt on halduskohtul õigus muuta või tühistada ka ringkonnakohtu määrusega kohaldatud esialgset õiguskaitset. Kuivõrd kohus saab esialgse õiguskaitse abinõu ümber vaadata ka enda algatusel, siis ei ole määrav, kes vastava taotluse esitas (s.o kinnistu või raieõiguse omanik). Esitatud andmetest nähtuvalt on faktilised asjaolud muutunud, võrreldes sellega, mis oli teada ringkonnakohtu määruse tegemise ajal. Kolmandad isikud on taotlenud esialgse õiguskaitse abinõu muutmist, et hoida ära potentsiaalne varaline kahju, mis tekiks siis, kui juba langetatud metsamaterjal jääb välja vedamata. Kolmandatele isikutele ei saa heita ette raiete teostamist ajal, mil metsateatise kehtivus ei olnud peatatud. Kaebajad ei ole ära näidanud, kuidas rikuks juba langetatud metsamaterjali edasine töötlemine nende subjektiivseid õigusi. Esialgse õiguskaitse taotlus ei saa hõlmata mh eesmärki looduskeskkonda rikastada. Esialgse õiguskaitse muutmise korral kehtib vaidlusalusel alal jätkuvalt täiendavate puude langetamise keeld ning lubatud on üksnes tegevused, mis 3

(9)3-25-855 seonduvad juba langetatud puudega. Kohus ei saa taotlust lahendades eeldada, et raie teostaja hakkab esialgse õiguskaitse tingimusi rikkuma ja täiendavaid puid langetama. Võimaliku ebaseadusliku raietegevuse üle teeb vajaduse korral järelevalvet Keskkonnaamet.
  1. OÜ Karo Mets esitas Tallinna Halduskohtule 05.08.2025 taotluse tühistada 02.08.2025 määruse resolutsiooni p 7 ja tunnistada määruse resolutsiooni p-d 5–6 viivitamata täidetavaks. Teadusuuringute kohaselt tekivad metsas langetatud männipuidule juba kolme nädala jooksul sinetusseene kahjustused. Langetatud puud on praeguseks olnud metsas kaks nädalat, mistõttu tuleb puidu kvaliteedi säilitamiseks viia palgid metsas välja hiljemalt 12.08.2025–13.08.
  2. Halduskohtu 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-st 7 tulenevalt jõustuks esialgse õiguskaitse abinõu muutmine alles 20.08.2025, milliseks ajaks on oluline kahju tõenäoliselt juba tekkinud. Halduskohtu 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-de 5 ja 6 viivitamata täidetavaks tunnistamine ei kahjusta kuidagi kaebajate huve.
  3. Kaebajad palusid 07.08.2025 seisukohas jätta OÜ Karo Mets taotlus rahuldamata või kui see rahuldatakse, siis määrata, et halduskohtu määrus jõustub

§ 179lg 3 esimeses lauses sätestatud korras.

Kolmandatele isikutele tekkida võiv varaline kahju ei ole kaalukam kaebajate keskkonnakaitselistest eesmärkidest. Sinetusseen ei ole keskkonnaohtlik ja ei tapa elavaid puid. Samuti tuleb arvestada vajadusega jätta metsa üle 20 cm diameetriga lamapuitu vähemalt 10 tm 1 hektari kohta. 10. Tallinna Halduskohus rahuldas 08.08.2025 määrusega OÜ Karo Mets taotluse ning tunnistas halduskohtu 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6 viivitamata täidetavaks (resolutsiooni p 1), samuti jättis halduskohus rahuldamata kaebajate taotluse halduskohtu määruse jõustamiseks

§ 179lg-s 3 sätestatud korras (resolutsiooni p 2).

Kolmas isik on veenvalt põhjendanud, et metsa jäetud langetatud puidu väärtus kahaneb ilmastikuoludest ja muudest teguritest (sh seenhaigustest) tulenevalt iga päevaga, mistõttu ei saa 22.– 23.07.2025 langetatud puitu kauemaks metsa jätta. Halduskohtu 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-de 5 ja 6 hilisem täitmine kahjustaks märkimisväärselt OÜ Karo Mets õigusi. Kaebajad ei ole oma 07.08.2025 seisukohas toonud välja asjaolusid, mis annaksid nende õiguste kahjustamise osas alust jõuda 02.08.2025 määruses toodust erinevale seisukohale. Kohus ei lahenda viivitamata täidetavaks tunnistamise taotluse raames küsimust esialgse õiguskaitse muutmise või sisuliste tingimuste kohta, mistõttu ei ole määruse esemeks see, kas kolmas isik peaks osa langetatud puidust jätma metsa lamapuiduks. Sellist tingimust ei ole 02.08.2025 määrusega seatud. Samuti ei ole kolmandatele isikutele 02.08.2025 määruses kehtestatud tingimusi metsast välja viidud puidu edasise realiseerimise ja sellest saadava tulu kasutamisele. Kohus rahuldab kolmanda isiku taotluse tunnistada 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6 viivitamata täidetavaks.

§ 247

lg 1 eesmärki arvestades ei ole samaaegselt võimalik rahuldada kaebajate taotlust jõustada praegune määrus

§ 179lg 3 esimeses lauses sätestatud korras.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. C. C., MTÜ Meie Oleme Looduse Poolt, V.X, F.W, K.Z, W.F, R.M, B.S, I.E, N.Q ja E.A paluvad 18.08.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-d 1, 5 ja 6 ning jätta jõusse Tallinna Ringkonnakohtu 23.07.2025 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, samuti tühistada Tallinna Halduskohtu 08.08.2025 määruse resolutsiooni p
  2. OÜ Karo Mets kolmanda isikuna menetlusse kaasamine oli põhjendamatu, sest halduskohus on juba 05.05.2025 määrusega jätnud rahuldamata taotluse Croneman OÜ menetlusse 4

(9)3-25-855 kaasamiseks samadel asjaoludel. See määrus on jõustunud. Seega on halduskohtu 05.05.2025 ja 02.08.2025 määrused üksteisega vastuolus. Metsatööstuse tarneahelas osaleb palju isikuid, kellest igaühel on oma huvid ja puutumus, kuid see ei tähenda, et nad kõik tuleks menetlusse kaasata. W.F-iks õigeks kolmandaks isikuks on raieloa taotleja ja adressaat E.R. Esialgse õiguskaitse abinõu muutmine oli põhjendamatu. Sisuliselt peatas kohus metsateatise kehtivuse, kuid samal ajal lubas ikkagi raiet. Samuti on metsateatise peatamist justkui taotlenud E.R ise. Sel viisil raie lubamisega võttis halduskohus endale lubamatult pädevuse raieloa andmiseks, järgimata ettenähtud korda. Esialgse õiguskaitse korras õigussuhete reguleerimine ei tähenda, et halduskohus võiks ise asuda õigust looma ja kujundama. Ebaõige on põhjendus, et kuna kohus võib esialgse õiguskaitse abinõu muuta ka enda algatusel, siis ei ole määrav, kas taotluse esitas E.R või OÜ Karo Mets. Kui seadus kindlale isikule kaitset ei anna, siis ei tohiks kohus tema taotlust rahuldada. Kui kohus pidas vajalikuks esialgset õiguskaitset muuta enda algatusel, siis tulnukski seda nii teha. See on oluline mh menetluskulude jaotuse aspektist, sest kohtu algatusel tehtud lahendiga seotud kulude kandmise kohustust ei ole võimalik panna menetlusosalisele. Määrus tuleb tühistada, sest halduskohus ei ole rajanud seda enda algatusele (sh ei ole keegi taotlenud küsimuse lahendamist kohtu algatusel) ja E.R-il ei olnud õigust taotlust esitada, sest temal ei olnud enam raieõigust. Väidetavalt muutunud asjaolud esinesid juba ringkonnakohtu määruse tegemise ajal ning olid kõigile asjast puudutatutele (sh ringkonnakohtule) teada. Halduskohtul ei olnud õigust muuta kõrgema astme kohtu jõustunud lahendit, millega oli esialgse õiguskaitse küsimus otsustatud ja mille peale ei saanud edasi kaevata. Sisuliselt on E.R esimese astme kohtus vaidlustanud kõrgema astme kohtu tehtud edasikaebeõiguseta ja jõustunud määrust (sh adresseeris E.R 24.07.2025 taotluse ringkonnakohtule). Uute asjaolude pinnalt saab kohtumääruse uuesti läbi vaadata üksnes teistmise korras. Menetlusosaline peab saama usaldada jõustunud lahendit. Ka MS § 28 lg 1 p-des 2–4 nimetatud tööde tegemine toob kaasa pöördumatu tagajärje. Seadusest ei tulene, et raie on seaduslik, sest puud on juba osaliselt või täielikult langetatud. Halduskohus arvestas üksnes kolmandate isikute majandushuvi, soodustades sellega röövraiet. Lubades raie jätkamist, muudeti esialgse õiguskaitse abinõu olulises osas ebatõhusaks ning kaebus sisutuks. Praeguseks on mets aga raiutud ja puit turule müüdud, kuid see ei piira raieloa õigusvastasuse tuvastamist. Ebaseadusliku raiega saadud puidu müük on keelatud ja sellist tegevust võimaldav esialgse õiguskaitse määrus seadusevastane. Kui raiet on lubatud enne, kui puudub selge lõplik kohtulahend raieloa õiguspärasuse osas, siis ei ole kolmandatel isikutel õigust langetatud puude müügist laekuvale tulule ning see tuleb hoiustada kohtu deposiidis, arestida vms. Halduskohus on jätnud põhjendamatult arvesse võtmata, et keskkonnale on oluline jätta osa raiutud puudest metsa lamapuiduks (vähemalt 10 tihumeetrit üle 20 cm läbimõõduga lamapuitu hektari kohta) ning sinetusseen ei ole keskkonnale ohtlik. Esialgse õiguskaitse abinõu muutmisega on kaebus jäetud vähemalt teostatud raie (langetatud puude) ulatuses rahuldamata, ilma et läbitud oleks lõpplahendi tegemiseks nõutav menetlus. Kuna OÜ Karo Mets kolmanda isikuna kaasamise määrus ei olnud veel jõustunud ja kaebajad on selle vaidlustanud, siis ei saanud OÜ Karo Mets taotleda sisuliste nõuete menetlemist, sh 02.08.2025 määruse viivitamata täidetavaks tunnistamist. 12. Keskkonnaamet palub 05.09.2025 vastuses jätta kaebajate määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu määruste põhjendustega. OÜ Karo Mets menetlusse kaasamine oli õige ja põhjendatud ning see ei kahjusta kuidagi kaebajate õigusi.

ei keela kohtul kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu muuta (

§ 253lg 1). Esialgse õiguskaitse 5

(9)3-25-855 abinõu peab olema proportsionaalne kõigi puudutatud isikute suhtes. Kaebajad ei ole välja toonud, millist nende kaitstavat õigust on esialgse õiguskaitse abinõu muutmisega pöördumatult kahjustatud. KeA-le teadaolevalt on kõik 02.08.2025 määruse resolutsiooni pga 6 langetatud puudega seonduvalt lubatud tööd praeguseks lõpetatud. 13. E.R palub 08.09.2025 seisukohas jätta kaebajate määruskaebus rahuldamata. OÜ Karo Mets kaasati

§ 20

lg 1 alusel kolmanda isikuna menetlusse õiguspäraselt ning kaebajate vastuväited on asjakohatud. Croneman OÜ kaasamata jätmisest ei saa järeldada OÜ Karo Mets kaasamise õigusvastasust. Esialgse õiguskaitse abinõu muutmine oli

§ 253lg 1 kohaselt lubatav.

Halduskohus tuvastas uues asjaolud, mis ei olnud ringkonnakohtule teada. Halduskohus ei ole asunud ise raieluba andma, vaid piirdus õigussuhte ajutise reguleerimisega, vältimaks ebaproportsionaalseid kahjusid. Halduskohus ei muutnud ringkonnakohtu jõustunud määrust, vaid kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu ning ta võis seda muuta ka omal algatusel. Kinnistu omanikuna on E.R-il otsene puutumus esialgse õiguskaitse abinõuga ja muutmist ei saa välistada asjaolu, et raieõigus kuulub nüüd OÜ-le Karo Mets. Vaidlus omab otsest mõju mõlemale kolmandale isikule. Kaebuses ei ole eraldi vaidlustatud raieprotsessi iga sammu ning kaebajate väited on demagoogilised. Halduskohtu 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-de 5–6 viivitamata täidetavaks tunnistamine oli põhjendatud ning väide menetlusnormi rikkumisest on üldsõnaline. Pole arusaadav, miks pidanuks langetatud puit jääma metsa mädanema. 14. OÜ Karo Mets ei ole määruskaebuse suhtes seisukohta esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 15.

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

OÜ Karo Mets kaasamine 16. Halduskohus kaasas 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-ga 1 OÜ Karo Mets kolmanda isikuna praeguse haldusasja menetlusse, sest kinnistu omanik ja metsateatise esitaja E.R võõrandas raieõiguse 03.04.2025 Croneman OÜ-le, kes omakorda võõrandas selle 07.07.2025 OÜ-le Karo Mets. Halduskohus on õigesti järeldanud, et raieloa tühistamiseks esitatud kaebuse lahendamisel võidakse otsustada mh raieõiguse omaja õiguste või kohustuste üle

§ 20lg 1 tähenduses.

Kaebuse rahuldamise korral kaotaks OÜ Karo Mets õiguse langetada puid E.R-ile kuuluval Klaukse-Aasa kinnistul.

§ 20

lg 1 alusel menetlusse kaasamine on imperatiivne ja kaasamine ei nõua täit kindlust, et kohtuotsusega isiku õiguste või kohustuste üle otsustatakse (nt Riigikohtu 27.09.2024 määrus nr 3-23-2818, p 10). 17. OÜ Karo Mets kaasamist kolmanda isikuna ei saa välistada mh asjaolu, et halduskohus ei pidanud 05.05.2025 määruses vajalikuks kaasata menetlusse raieõiguse varasemat omajat Croneman OÜ-d. Asjakohatu on ka väide, et OÜ Karo Mets kaasamise küsimus on lahendatud juba 05.05.2025 määrusega, sest kõnealuses määruses on võetud seisukoht üksnes Croneman OÜ 18.04.2024 taotluse suhtes. Lisaks on kolmanda isiku kaasamine

§ 21

lg 1 kohaselt võimalik igas menetlusstaadiumis ning kohus võib ka hiljem kaasata menetlusse isiku, kes on jäänud ekslikult kaasamata, sõltumata sellest, kas seda on varasemalt taotletud ja kas taotluse kohta on eelnevalt tehtud määrus või mitte. Esialgse õiguskaitse abinõu muutmine 6

(9)3-25-855 18. Ringkonnakohus peatas 23.07.2025 määrusega kaebuses vaidlustatud raieloa kehtivuse kuni praeguses haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Halduskohus muutis 02.08.2025 määrusega ringkonnakohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu selliselt, et lubas raieloa kehtivuse peatamise ajal juba langetatud puude osas MS § 28 lg 1 p-des 2–4 loetletud tegevusi. Halduskohtu määruse tagajärjel on raieloa kehtivus järelikult peatatud üksnes osaliselt.

§ 251

lg 1 p 1 alusel saab vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise peatada mh osaliselt. See ei tähenda, et halduskohus oleks asunud ise raieluba andma või ümber kujundama. Esialgse õiguskaitse määrus reguleerib õigussuhteid ainult ajutiselt ehk kohtumenetluse lõpuni (

§ 249lg 4).

19. Halduskohus muutis ringkonnakohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu E.R-i 24.07.2025 taotluse alusel. See nähtub üheselt 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-st 5, kuid ei anna alust määrust tühistada.

§ 253

lg 1 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Halduskohus kaasas E.R-i kolmanda isikuna praeguse haldusasja menetlusse 03.04.2025 määrusega (resolutsiooni p 4). Järelikult oli E.R-il kui menetlusosalisel (

§ 15

lg 1 p 2, § 20 lg 2, § 27 lg 1 p 4) õigus mh taotleda esialgse õiguskaitse abinõu muutmist. E.R võis taotluses tugineda mh argumendile, et raieloa kehtivuse täielik peatamine riivab OÜ Karo Mets õigusi, sest halduskohus peab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestama kõiki ettenähtavaid tagajärgi, mitte pelgalt neid, mis kaasnevad konkreetselt taotluse esitanud menetlusosalisele. Seetõttu ei tähenda OÜ Karo Mets poolt eraldi taotluse esitamata jätmine, et halduskohus ei saanud ega pidanud tema õiguste riivega arvestama. Halduskohtuga tuleb lisaks nõustuda, et kuivõrd kohus võib esialgse õiguskaitse abinõu muuta ka enda algatusel, siis ei saa kaebajate õigusi iseenesest rikkuda see, kelle taotluse alusel esialgset õiguskaitset muudeti. Seadusel ei põhine kaebajate väide, et menetluskulude hilisemal jaotamisel omab tähtsust see, kelle initsiatiivil esialgse õiguskaitse abinõu muudeti.

§-st 108 ei tulene järeldust, et kui esialgse õiguskaitse määrus on tehtud kohtu algatusel, siis jääksid sellega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotus oleneb üldjuhul vaidluse lõpptulemusest (vt

§ 108

lg-d 1 ja 2), mitte sellest, kelle algatusel või taotlusel on mõni konkreetne menetlustoiming tehtud. 20. Kaebajad eksivad, leides, et halduskohus ei saanud ringkonnakohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu muuta. Selline võimalus on

§ 253lg-s 1 selgelt ette nähtud.

Oluline on arvestada, et halduskohus ei ole 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-ga 6 mitte tühistanud ringkonnakohtu 23.07.2025 määruse resolutsiooni p-i 4, vaid tegi uue määruse, millega muutis asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Ringkonnakohtu 23.07.2025 määrus jõustus selle teatavaks tegemisest ja oli lõplik. Kuna esialgse õiguskaitse eesmärk on võimalikult paindlikult võtta kohtumenetluse ajal arvesse kõiki vastanduvaid õigusi ja huve, et mitte muuta kaebuse eesmärgi saavutamist raskendatuks või võimatuks, kuid samas vältida ka ebaproportsionaalset kahju avalikule huvile ja kolmandatele isikutele, siis näeb

§ 253

lg 1 ette võimaluse igal ajal asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu tühistada või seda muuta. Ehkki

§ 253

lg 1 tekstis on viidatud esialgse õiguskaitse määruse tühistamisele või muutmisele, tuleb sätet süstemaatiliselt (sh arvestades paragrahvi pealkirja ja teiste lõigete sõnastust) tõlgendada nii, et selles on mõeldud esialgse õiguskaitse määrusega kohaldatud abinõu tühistamist või muutmist.

§ 253

lg 1 ei eelda tingimata uute asjaolude ilmnemist, kuid samadel asjaoludel esitatud korduva esialgse õiguskaitse taotluse saab kohus jätta

§ 55lg 3 alusel läbi vaatamata.

Praegusel juhul on halduskohus selgitanud, millised uued asjaolud ringkonnakohtu 23.07.2025 määruse tegemisega võrreldes ilmnesid. Tähtsust ei oma seegi, et E.R-i 24.07.2025 taotlus oli adresseeritud 7

(9)3-25-855 ringkonnakohtule, sest esialgse õiguskaitse abinõu muutmine on põhivaidlust menetleva kohtu pädevuses (nt Riigikohtu 13.10.2025 määrus nr 3-25-2024, p 8).
  1. Ringkonnakohtu hinnangul oli 23.07.2025 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu muutmine ka sisuliselt põhjendatud. Kuigi kaebajad olid ringkonnakohtule 22.07.2025 edastanud teavituse, et Klaukse-Aasa kinnistu eraldisel nr 2 on raietöödega alustatud, puudus ringkonnakohtul 23.07.2025 määruse tegemisel alus arvata, et juba langetatud puude osas võib osutuda vajalikuks peatada raieloa kehtivus üksnes osaliselt. Kolmandad isikud on usutavalt põhistanud, et langetatud puude metsa jätmine kahjustaks oluliselt nende majanduslikke huve ja võiks tekitada täiendava keskkonnakahju ohu. Eesti Maaülikooli
  2. a uuringu (E.R-i 30.07.2025 seisukoha lisa 1) p 6.2.3 kinnitab, et üraskitõrjeks on oluline värske raiematerjal (eriti okaspuit) metsast õigeaegselt välja vedada (v.a väike kogus püünispuid). Samast lähtub metsa majandamise eeskirja § 21, millest ei tulene seejuures kaebajate väidetud kohustust jätta värskelt raiutud metsamaterjali lamapuiduks vähemalt 10 tihumeetrit hektari kohta. Isegi kui langetatud puude metsa jätmine võiks suurendada metsa elurikkust, ei ole see asjakohane, sest esialgse õiguskaitse eesmärgiks saab olla üksnes olemasoleva olukorra täiendava kahjustamise vältimine. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi arusaadavat põhjendust, kuidas võiks MS § 28 lg 1 p-des 2–4 välja toodud tööde tegemisega kaasneda täiendav pöördumatu tagajärg (st võrreldes sellega, mis kaasnes juba puude langetamisega) looduskeskkonnale või ka kaebajate õigustele. Seevastu võimaldas esialgse õiguskaitse abinõu muutmine vältida võimalike üraskikahjustuste ohtu ja kolmandatele isikutele olulise majandusliku kahju tekkimist. Kui raietegevus toimus kehtiva raieloa alusel ja hiljem halduskohtu 02.08.2025 määrusega lubatud piirides, on täiesti alusetu rääkida röövraiest või selle soodustamisest. Isegi raieloa õigusvastasuse tuvastamine ei muudaks toimunud raiet tagantjärele ebaseaduslikuks. Viivitamata täidetavaks tunnistamine 22.

§ 252

lg 3 kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse määrus selle teatavakstegemisel, kui määruse teinud kohus või määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisiti. Praegusel juhul nägi halduskohus 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-s 7 ette, et esialgse õiguskaitse abinõu muutmist käsitlevad 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6 jõustuvad

§ 179lg 3 esimeses lauses sätestatud korras.

Määrus toimetati kaebajatele kätte samal päeval ning viimane edasikaebamise tähtaeg oli 18.08.2025. Seega saanuks esialgse õiguskaitse abinõu muutmine jõustuda kõige varem 19.08.2025 ja määruse vaidlustamise korral oleks see jõustunud veelgi hiljem. OÜ Karo Mets selgitas 05.08.2025 taotluses asjakohaselt, et kuivõrd puude langetamine toimus 22.–23.07.2025, siis tuli raiutud metsamaterjal selle kahjustumise vältimiseks vedada välja kolme nädala jooksul raiete teostamisest (vt ka 05.08.2025 taotluse lisa 1, lk 10). Metsa majandamise eeskirja § 21 p 2 näeb samuti ette, et ajavahemikul maist kuni augustini raiutud toores koorimata okaspuidust metsamaterjal (v.a raidmed ja püünispuud) tuleb metsast välja vedada ühe kuu jooksul raie tegemisest arvates (s.o praegusel juhul hiljemalt 22.–23.08.2025). Olukorras, kus kohtule ei nähtunud, et MS § 28 lg 1 p-des 2–4 loetletud töödega saaks kaasneda mingeid täiendavaid pöördumatuid tagajärgi kaebusega kaitstavatele õigustele või huvidele, kuid samas võinuks tekkida suur kahju kolmandatele isikutele, esines põhjendatud vajadus jõustada esialgse õiguskaitse abinõu muutmine ilma viivituseta. Kuna halduskohus oli 02.08.2025 määrusega kaasanud OÜ Karo Mets haldusasja menetlusse kolmanda isikuna, siis ei olnud mingit takistust tema 05.08.2025 taotlust menetleda. Kolmas isik loetakse menetlusse kaasatuks alates tema kaasamise kohta määruse tegemisest, mitte alles selle jõustumisest. 8

(9)3-25-855 23. Halduskohus tunnistas 08.08.2025 määruse resolutsiooni p-ga 1 oma 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-d 5 ja 6 OÜ Karo Mets taotluse ning

§ 247lg-te 1 ja 3 alusel viivitamata täidetavaks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud varem tehtud esialgse õiguskaitse määruse viivitamata täidetavaks tunnistamine iseenesest asjakohane ja halduskohtul tulnuks selle asemel

§ 253

lg 1 alusel veelkord muuta kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu tingimusi (s.o jõustades 02.08.2025 määrusega kohaldatud abinõu

§ 252lg-s 3 sätestatud üldkorras).

Kohtulahendi viivitamata täidetavaks tunnistamine eeldab seda, et asjaomase kohtulahendiga on pandud kellelegi mõni täitmist vajav kohustus või keeld (vrd

§ 246lg 2 p-d 1 ja 2).

Praeguses asjas ei pandud halduskohtu 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-dega 5 ja 6 ühelegi isikule mingeid kohustusi, vaid sellega üksnes osaliselt leevendati ringkonnakohtu 23.07.2025 määrusest tulenevat raieloa kehtivuse täielikku peatamist. Klaukse-Aasa kinnistu eraldisel nr 2 ajavahemikul 22.– 23.07.2025 langetatud tüvede laasimist ja järkamist ning metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu ei saa lugeda toimunuks 02.08.2025 määruse täitmise eesmärgil, sest halduskohus ei ole kolmandaid isikuid kõnealusteks tegevusteks kohustanud, vaid andis selleks üksnes võimaluse.

  1. Eeltoodule vaatamata ei ole 08.08.2025 määruse tühistamiseks alust, sest sisuliselt ongi halduskohus sellega muutnud 02.08.2025 määrusest tuleneva esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimusi ning selliselt on 08.08.2025 määrust mõistnud kõik menetlusosalised. Halduskohtu 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-s 6 lubatud tegevused Klaukse-Aasa kinnistu eraldisel nr 2 ajavahemikul 22.–23.07.2025 langetatud puude osas on praeguseks tehtud (vt Keskkonnaameti 05.09.2025 vastus määruskaebusele, p 7). Ehkki kaebuse eesmärgi (s.o Klaukse-Aasa kinnistu eraldisel nr 2 metsaga kaetud ala säilimine) saavutamine ei ole osade puude raiumise tõttu enam kogu ulatuses võimalik, ei muutnud halduskohtu 02.08.2025 ja 08.08.2025 määrused kaebuse eesmärgi saavutamist ülejäänud osas kuidagi raskemaks ega võimatuks. Määrustega ei ole ka haldusasja lahendust sisuliselt ära otsustatud, sest vaidlustatud raieluba on jätkuvalt võimalik tühistada osas, milles seda ei ole realiseeritud. Raieloa kehtivuse lõppemise korral on võimalik tuvastada selle õigusvastasus. Kokkuvõte
  2. Eelneva põhjal jääb C. C.e, MTÜ Meie Oleme Looduse Poolt, V.X, F.W , K.Z-i , W.Fi , R.M-i , B.S , I.E , I.E ning E.A määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.08.2025 määruse resolutsiooni p-d 1, 5 ja 6 ning 08.08.2025 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.