TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-25-239 30. juuli 2025 Karin Jõks

) § 69 lg 1, lg 2 p 5, § 701 lg 1 p 1.

§ 69

lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule, täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.

§ 69

lg 2 p 5 järgi on täiendava julgeolekuabinõuna lubatud ohjeldusmeetmete kasutamine.

§ 701lg 1 p 1 alusel on üheks ohjeldusmeetme liigiks käerauad.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse vanglas ohu ennetamiseks. Tegemist on prognoosotsusega, milles vangla annab piiratud teabe põhjal hinnangu, et kaitstava õigushüve kahjustamine on tõenäoline. Konkreetse meetme valikul on vanglal kaalutlusõigus. Kohus saab kontrollida vangla hinnangute põhjendatust ja kaalutlusreeglite järgmist, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust. 3

1. Kaebaja suhtes kohaldati vaidlustatud käskkirjaga käeraudu ohutuse tagamiseks, õigusrikkumiste toimepanemise võimaluste takistamiseks ning ründe toimumise tõenäosuse minimeerimiseks. Ohjeldusmeetmete kohaldamise ajendiks olid 25.01.2025 toimunud sündmused: - kella 13.20 paiku kaebaja ütles valvur E. Tootsile „Usu mind kui ma vanglast vabanen ma otsin su üles ja panen su maja põlema kus sa ka sees oled" (dtl 23); - kella 15 paiku kaebaja lõhkus kambrit, ütles valvur L. Pärnjõele „munn“, „pede“, „värdjas“, ütles kaks korda, et annab valvurile nuga, sündmus on salvestatud kehakaameraga, valvur tundis kaebaja ähvardusest ohtu oma elule ja tervisele (dtl 24). Kohtuasja dokumentide põhjal koostati kaebaja suhtes 25.01.2025 kokku seitse ettekannet, s.h oli kaebaja kontrollimatu käitumine vältav ning juba hommikul tekitas kaebaja kambris uputuse, mille tõttu kambris tuli vesi kinni keerata. Kaebaja väitel esitas valvur E. Toots tema suhtes valekaebuse, valvur L. Pärnjõe väidetele ei ole kaebaja vastu vaielnud.
2. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et kohus hindab kaebuse sisulise lahendamise korral vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks. Kaebaja käitumine on tõendatud erinevate valvurite ettekannetega. Kohaldatud abinõu mõjutas kaebaja igapäevast elu vähesel määral, üksnes saatmise ja ametnike kambris viibimise ajal. Vastustaja ei ole eksinud kaebajast lähtuva võimaliku ohu prognoosimisel või kohase ja proportsionaalse julgeolekuabinõu valimisel ja kohaldamisel. Käskkirjast nähtub selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Kui vaidlustatud käskkiri oli õiguspärane, siis ei ole võimalik tühistamis- ega hüvitamisnõude rahuldamine.
3. HKMS § 121 lg 2 p 21 eesmärgiks on tasakaalustada kaebuse võimaliku rahuldamise korral kaebaja saadavat kasu või leevendust ning õigusemõistmisega seotud kulusid. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega
4. Kohtu hinnangul ei riivanud vaidlustatud käskkiri kaebaja õigusi intensiivselt. Kaebajal tekkinud negatiivseks tagajärjeks on, et kaebajal tuli taluda käeraudade kohaldamist väga piiratud ajavahemikel ja eeldustel. Kaebaja ei ole välja toonud mingeid täiendavaid asjaolusid seoses käeraudade kohaldamisega. Vaidlustatud käskkiri ei mõjutanud kaebaja liikumisõigust või -vabadust või muude kinnipeetava õiguste teostamist. Kaebaja oli vaidlustatud käskkirja andmise ajal juba paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse 20.12.2024.a käskkirja nr 2-24/12/338 alusel (selle käskkirja tühistamise nõude esitas kaebaja kohtuasjas 3-25-168). Piirang ei takistanud kaebajal kasutada õigust viibida iga päev üks tund vabas õhus. Käeraudade kohaldamist ei käsitleta üldjuhul väärikust alandavana, kui meedet on rakendatud seoses õiguspärase kinnipidamisega ja see ei hõlma üle mõistlikult vajaliku jõu kasutamist või avalikku eksponeerimist (Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend asjas Jeret vs Eesti, kaebus nr 42110/17 p 54 ja selles viidatud lahendid). Piirangut ei saa käsitleda vabaduse võtmisena. Hüvitamisnõude puhul seisneb kaebaja võimalik kasu rahalise hüvitise saamises ning kohaldatav on lisaks eeltoodule ka HKMS § 133 lg
5. Selle sätte kohaselt peetakse kaebusega 1 Seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk
6. 4 kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Isegi kui vaidlustatud käskkiri oleks osutunud õigusvastaseks, ei ole kohtuasja asjaoludel reaalne, et kohus määrab rahas hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruseks 1000 eurot või rohkem.
7. Kokkuvõttes on HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud ja kohus tagastab kaebuse. Kaebuse tagastamise korral ei vaja lahendamist kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
8. Kohus asendab HKMS §175 lg 3 alusel määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga. Kaebaja esitab halduskohtule arvukalt kaebusi ning reeglina esitab taotluse tema nime mitte avaldada. Kui kaebaja oleks käesolevas kohtuasjas soovinud lahendi avaldamist täies mahus, siis tuleb kaebajal teatada sellest kohtule enne lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 5