) § 164 lg-d 1 ja 2). Määruse peale osas, mis on tehtud pankrotimenetluse kulude kohta, võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (
ASJAOLUD
lg 1 järgi kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Pärast
lg-s 2 nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule
lg 3 järgi aruande, mis peab sisaldama
lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust
lg 6 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 5.
5.4. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus
lg 4 teise lause kohaselt määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluses esitasid võlausaldajad 16 nõuet, nõudeid tunnustati teise järgu nõuetena järgmistes summades: kohtutäitur R S 18,30 eurot, kohtutäitur H K 73,20 eurot, kohtutäitur H K 18,30 eurot, kohtutäitur H K 18,30 eurot, Eesti I OÜ 1272,62 eurot, Aktsiaselts P C 2820,11 eurot, C OÜ 1039,84 eurot, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 3105,50 eurot, B I OÜ (endine O I OÜ) 3507,60 eurot, B I OÜ 4861,06 eurot, R OÜ 1516,39 eurot, J I OÜ 1072,46 eurot, C Eesti OÜ 680,13 eurot, kohtutäitur K P 46,08 eurot, kohtutäitur K P 44,54 eurot, A F G OÜ 4867,49 eurot. Nõudeid ei ole pankrotimenetluses rahuldatud ja seega on võlausaldajate nõuded eelnimetatud summades rahuldamata. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. 5.5. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu (
), vaid muu asjaolu (vähene seaduskuulekus, hooletu finantskäitumine, tervislik seisund). 6. Pankrotihaldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 2658 eurot, millele lisandub käibemaks 584,76 eurot. Haldur on palunud tasu toimingutasuna kolmekordses TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määras, s.o kokku 2658 eurot. Samuti taotleb pankrotihaldur menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 886 eurot (lisandub käibemaks), ning ülejäänud mõista tasu välja võlgnikult. 6.1.
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.
lg 11 3 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on vastava taotluse esitanud kohtule 4. oktoobril 2024, seega puudus halduril kohustus pidada tööaja arvestust. 6.2. Haldur taotleb tasu toimingutasuna maksimaalses seadusjärgses määras, s.o kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr – 2658 eurot (s.o 886 × 3). Tasutaotluse esitamisel on haldur kohustatud taotletava tasu suurust
Maksimaalne toimingutasu ei pruugi olla üldjuhul põhjendatud menetlustes, kus pankrotivara puudub ning haldur ei pea tegelema pankrotivara valitsemise ja müügiga. Selliste pankrotimenetluste peamine eesmärk on toetada koos pankrotimenetlusega algatatud kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist, sh teha kindlaks võlausaldajate nõuded (vt ka Pankrotiseadus I. Kommenteeritud vlj, § 65, p 7.5, lk 694). Kohus leiab, et arvestades halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja vähest keerukust – nõuded esitasid 16 võlausaldajat, võlausaldajate nõuetele ei ole vastuväiteid esitatud, võlgniku vara puudumist, sissetulekute puudumist ja aruannete koostamist ning halduri kutseoskust - peab kohus põhjendatuks rahuldada halduri taotluse osaliselt. Haldur ei ole põhjendanud, milles seisnes menetluse mahukus või keerukus, mis annaks alust tasu määramist maksimaalses ulatuses. Eelnevat arvestades määrab kohus halduri tasu ühekordses alampalga määras, s.o 886 eurot, millele lisandub käibemaks (kehtiv määr 24%, s.o 425,28 eurot). Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Saneerimismenetluse OÜ-le (
Äriühing on käibemaksukohustuslane (KMKR XXX). 6.3. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest.
lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg-s 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuivõrd pankrotimenetluses ei ole piisavalt vara halduri tasu katmiseks, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. Seega tuleb võlgnikule anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 886 eurot, millele lisandub käibemaks 24% (212,64 eurot). Nimetatud summa kuulub kandmisele Saneerimismenetluse OÜ arvelduskontole nr XXX Swedbank AS-s.
lg 3 ja FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel tuleb Martin Krupp vabastada pankrotihalduri kohustustest võlgniku pankrotimenetluses ja usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustusest vabastamise menetluses pärast pankrotimenetluse kulude väljamaksete tegemist. Kuivõrd kohustustest vabastamise menetlus ei jätku, ei nimeta kohus uut usaldusisikut. 9. Teade pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded (
(allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.