Obsah (8)

§ 444§ 468§ 173§ 162§ 168§ 174§ 175§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 23.09.2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-24-118157 Tsiviilasi Holm B

) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on nii kohtule esitatud kirjalikus avalduses kui kohtuistungil võtnud hageja nõude õigeks. Seega tuleb kohtul teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus. 2 4.

§ 444

lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus käsitab järgnevalt kokkuvõtlikult üksnes vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrollimisega seonduvat.

1. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust. Kohus on kontrollinud nõude rahuldamise eeldusi ja leiab, et laenuandja ei omandanud enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist piisavat teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, mistõttu rikkus kostjaga krediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtule nähtub asjas esitatust, et H.S esitas laenutaotluse krediidiandjale K.S-i isikuandmeid ja isikut tõendavat dokumenti kasutades ning K.S ei ole lepingu sõlmimiseks tahteavaldust andnud ega edastanud krediidiandjale ei laenutaotlust ega mingeid andmeid. Tegelikkuses sõlmis laenulepingu ja sai laenusumma enda kasutusse H.S . Samas krediidilepingu sõlmimisel H.S-i maksevõimelisust kontrollitud ei ole. Ainuüksi sel põhjusel tuleb krediidiandja lugeda vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunuks. Ka ei ole hageja nõudnud ega kontrollinud laenusaaja (kes oli hageja algsel teadmisel K.S ) pangakonto väljavõtet. Kohus leiab eelnevast tulenevalt, et hageja on tarbijakrediidilepingu sõlmimisel rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, jättes veendumata laenusaaja krediidivõimelisuses.
2. VÕS § 403⁴ lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
3. Kohus järeldab asja materjalidest, et laenutaotluse esitamisel esitas H.S laenuandjale K.S-i isikuandmeid, mida kohus loeb tahtlikuks valeandmete esitamiseks. Enda andmeid pole H.S laenuandjale esitanud. Kohtu hinnangul on H.S jätnud esitamata krediidiandjale teabe ning seda võltsinud VÕS § 403⁴ lg 7 viimase lause mõttes ning sellise tegevuse tagajärjel ei tekkinud krediidiandjal võimalustki hinnata tegeliku laenuvõtja krediidivõimelisust. Seega kuuluks hageja nõue väljamõistmisele täies ulatuses, sõltumata õigeksvõtust.
4. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Käesolev otsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 10. H.S on küll hagi võtnud õigeks esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, kuid tegemist ei ole

§ 168lg 6 sätestatud olukorraga.

Kostja on jätnud võlgnevuse tasumata ka pärast korduvate meeldetuletuskirjade esitamist ja lepingu ülesütlemist ning 3 hagejal tuli seetõttu pöörduda kohtusse. Kohus jätab eelnevast tulenevalt Holm Bank AS hagis H.S-i vastu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

11.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

1. Hageja 18.09.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning sõidukulud kohtuistungil osalemise eest 156,60 eurot.
2. Riigilõivu suuruse sätestab seadus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud hagilt riigilõivu kokku 455 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses 117,93 eurot ning hagi esitamisel 337,07 eurot.
3. Hagejat on menetluses esindanud hageja töötajad, seega kohaldub

§ 175

lg 2, mille kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud, ning ka

§ 144

p 2, mille kohaselt kohtuvälised kulud on: menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Sõidukulud 15.09.2025 kohtuistungil osalemise eest 156,60 eurot on põhjendatud ja mõistlikus suuruses, arvestades menetluskulude nimekirjas avaldatuga, mille kohaselt esindaja sõitis marsruudil Haapsalu-Tartu-Haapsalu 522 km, hind 0,30 eurot kilomeeter.

1. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb H.S-ilt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista eurot 631,60 eurot (sh riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja esindaja sõidukulu 156,60 eurot).
2. Kohus jättis 02.06.2025 määrusega K.S-ile kuni tema asendamiseni tekkinud menetluskulud Holm Bank AS kanda ning Holm Bank AS menetluskulud kuni K.S-i asendamiseni Holm Bank AS enda kanda. Määrus jõustus 20.06.
3. Kohus määrab K.S-i menetluskulud kindlaks eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 4