Obsah (8)

§ 181§ 657§ 475§ 371§ 654§ 171§ 372§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Indrek Soots ja Kairi Piirisild Määruse tegemise aeg ja koht 26.08.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-9921 Kohtuasi S.T

) § 371 lg 2 p 2 alusel tugines riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-dele 1, 2 ja 5. RÕS § 7 lg 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui: 1) taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi; 2) taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb; 5) kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Riigi õigusabi andmine eeldab, et on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (

§ 181lg 1 p 2).

1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on elatisehagi puhul tegemist õiguslikult lihtsa vaidlusega, milles lapse seaduslik esindaja suudab eeldatavasti ise lapse õigusi kaitsta.
2. Maakohus märkis, et kohtute infosüsteemi andmetel jäi 01.04.2024 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-23-9856 rahuldamata avaldaja avaldus avaldaja ja Q (lapse isa) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealise lapse X suhtes ning lapse viibimiskoha määramise, hariduse (sh huviharidus) ja tervise küsimuste osas ainuhooldusõiguse üleandmiseks avaldajale, samuti lapse isa ning lapse suhtlemiskorra määramiseks. Määruse põhjenduste kohaselt elab laps oma isa juures ning ei soovi oma emaga koos elada.
3. Harju Maakohus rahuldas 06.03.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-23-7981 lapse isa hagi ja vähendas alates 01.06.2023 lapse isalt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-6170 välja mõistetud igakuist elatist lapse kasuks null euroni. Sama otsusega mõistis Harju Maakohus avaldajalt välja lapse kasuks elatise perioodi eest 01.06.2023 kuni 31.07.2023 summas 600,66 eurot ning alates 01.08.2023 kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o 24.07.2026) perekonnaseaduse (PKS) § 101 miinimumsumma muutuvas suuruses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ela laps enda emaga igapäevaselt koos, mistõttu on lapsel ema vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks.
4. Harju Maakohtu 12.09.2024 määrusega anti tsiviilasjas nr 2-24-12887 avaldajale riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Tsiviilasjas nr 2-24-12887 avaldaja esitatud riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt soovis avaldaja enda esindamist tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamist. Probleemi kirjeldusena tõi avaldaja muuhulgas välja, et ta soovib õigusabi seoses lapse hooldusõigusega ja elatisega. Maakohus andis avaldajale riigi õigusabi õigusnõustamisena, mille käigus pidi advokaat välja selgitama avaldaja nõude/nõuete olemasolu, võimalikud lahendused, kohtusse pöördumise alused ja perspektiivikuse. Harju Maakohtu 14.04.2025 määrusega lõpetas maakohus avaldajale riigi õigusabi andmise ja vabastas vandeadvokaat Deivi Vahi õigusabi andmise kohustusest. Määruse põhjenduste kohaselt on kohtuvaidlus perspektiivitu, kuna laps (16-aastane) vaidleb vastu enda emale hooldusõiguse üleandmisele ja ema juures elamisele. Samadel asjaoludel on maakohus teinud lahendi lapse ema kahjuks. Elatise osas soovis avaldaja aga, et lapse isa rohkem lapse ülalpidamisse panustaks, mitte seda, et temalt välja mõistetud elatist 2 2-25-9921 vähendatakse. Arvestades asjaolusid leidsid nii riigi õigusabi korras määratud esindaja kui ka kohus, et kohtuvaidlus on perspektiivitu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5. Avaldaja esitas määruskaebuse vaidlustatud määruse peale, milles palub anda talle riigi õigusabi.
6. Määruskaebuse kohaselt puudutab riigi õigusabi taotlus lapse huve ja õigusi, et neid sõltumatult kaitsta. Avaldajale varasemalt riigi õigusabi korras antud esindaja ei teinud oma tööd piisava tõsidusega. Laps on pikemat aega elanud avaldajaga ja rääkinud lõpuks ausalt, et koges isa juures psühholoogilist terrorit. Lapse isa on kasutanud last vahendina, et vältida elatise maksmist. Samal ajal, kui laps elas sisuliselt avaldajaga ja sai avaldajalt kõik eluks vajaliku, esitas lapse isa nõudeid ja ei pakkunud lapsele mingit tuge. Avaldaja on jäänud majanduslikult ja emotsionaalselt keerulisse olukorda. Ka lapse isa on ametlikult kinnitanud, et lapse elukoht ja rahvastikujärgne aadress on avaldaja juures. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata.

Määruskaebus jääb rahuldamata. 11. RÕS § 15 lg 2 sätestab, et maakohus otsustab väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 475

lg 1 p 16 järgi on väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine hagita asi, mis vastavalt sama seaduse § 477 lg-le 1 vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega tuli maakohtul kontrollida väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotluse menetlemise eeldusi. Kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, siis võib kohus

§ 371lg 2 p 2 alusel jätta avalduse menetlusse võtmata.

12. Maakohus leidis õigesti, et avaldaja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kolleegium nõustub

§ 654lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Asjaolu, et avaldaja on rahulolematu temale tsiviilasjas nr 2-24-12887 määratud riigi õigusabi teenusega, ei lükka ümber Harju Maakohtu 14.04.2025 määrusega samas tsiviilasjas tuvastatut, et kohtuvaidlus on perspektiivitu, kuna laps (16-aastane) vaidleb vastu avaldajale lapse hooldusõiguse üleandmisele ja ema juures elamisele. Sama määrusega on tuvastatud, et avaldaja sooviks on eelkõige, et lapse isa rohkem lapse ülalpidamisse panustaks, mitte seda, et temalt välja mõistetud elatist vähendatakse. Olukorras, kus avaldajale on hiljuti antud riigi õigusabi, et välja selgitada, kas elatise nõudel, mille avaldaja esitaks lapse nimel lapse isa vastu, on perspektiivi, ning leitud, et selline nõue esitatud asjaoludel on perspektiivitu, on vähetõenäoline, et asjaolud on peale 14.04.2025 määrust (kaks kuud hiljem) sedavõrd muutunud, et arvata vastupidist. Samas ei ole avaldaja ka määruskaebuses esile toonud uusi asjaolusid, millest järeldada asjaolude muutumist peale 14.04.
2. Avaldaja väitest, et temal on majanduslikult ja emotsionaalselt keeruline olukord, ei piisa elatise nõude esitamiseks, kui avaldaja laps ei ela koos avaldajaga ja avaldaja lapse isa last üleval peab. Kui lapse isa on 3 2-25-9921 väidetavalt nõus, et laps elab koos emaga, siis esitatud asjaoludest tulenvalt ei vaidlegi lapsevanemad enam ei lapse elukoha ega tema ülalpidamise küsimustes.. Kolleegium nõustub maakohtuga, et elatise hagi esitamise või juba väljamõistetud elatise suuruse muutmise hagi esitamise puhul on tegemist lihtsa vaidlusega, milles avaldaja on ise võimeline kaitsma lapse seadusliku esindajana lapse huve (tehes seda sõltumatult).
3. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

15.

§ 372lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) 4