Obsah (10)

§ 632§ 415§ 394§ 416§ 187§ 407§ 459§ 468§ 162§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-13346 Tsiviilasi XX-i hagi

) § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2-25-13346 Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Sisulised asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Hageja esitas Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks 250 eurot kuus alates 01.09.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni s.o xx.xx.xxxx. Hagi kohaselt õpib hageja alates 14.08.2025 x.
2. Kohus kohustas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude saamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid on kostjale kätte AET-i kaudu 20.08.2025 ning 19.08.2025 määrus on kättetoimetatud e-postiga 26.08.
3. Hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 09.09.2025, ei ole kostja kohtule hagivastust esitanud.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesoleva otsuse lühidalt kirjeldava ja põhjendava osaga. 4.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Perekonnaseadus (PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud 2 2-25-13346 isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on märkinud, et täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg 1 ning täisealise lapse elatise nõudele ei kohaldu PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäär (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10). Täisealiseks saanud lapse vanem võib PKS § 102 lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest vabaneda, st talle ei kohaldu PKS § 102 lg
3. (samas p 11)
4. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes.
5. XX on rahvastikuregistri järgi WW poeg. XX on täisealine (sünd xx.xx.xxxx). Hageja õpib alates 14.08.2025 x bakalaureuseõppes.
6. PKS § 97 p 2 eeldab, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad üldjuhul vanemad. Kohus märgib, et täisealiseks saanud isikul tekib õigus nõuda ülalpidamist juhul kui täisealisel endal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatusest. Kohus on seisukohal, et kõrgkooli esimestel kursustel on primaarne hariduse omandamine ning töötamine täistöökohaga ei võimalda pühenduda õpingutele sellisel määral nagu mittetöötaval tudengil. Tuleb lähtuda nii enda reaalsetest vajadustest kui vanema majanduslikest võimalustest, kuid vanem ei saa eeldada, et täisealiseks saanud, kuid õppiv laps ei vaja tuge või peab hariduse omandamise ees/asemel seadma esmatähtsaks sissetuleku hankimise.
7. Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada, PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu 19.10.2015.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 11).
8. Hageja on hagiavalduses välja toonud oma igakuised vajalikud kulud alljärgnevalt: kulutused toidule 200 eurot, kulutused eluasemele 158 eurot, kulutused transpordile 80 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 100 eurot, kulutused riietele ning jalanõudele 50 eurot. Hageja on nimetatud kulude kandmist hagis selgitanud. Kohtu hinnangul võib üldist hinnataset arvestades pidada hageja igakuiseid kulusid mõistlikuks. Kostja ei ole hageja ülalpidamisvajadusele vastuväiteid esitanud ega ka väitnud ja tõendanud, et tal ei ole võimalik nõutud suuruses elatist maksta. Kostja on tööealine isik ning kostja ei ole esile toonud, et ta ei ole oma tervislikust seisundist tulenevalt võimeline tööd tegema ning teenima sissetulekut, mis võimaldaks tal tasuda hagejale elatist. Kostja ei ole esile toonud, et täisealise lapse ülalpidamine 250 euro ulatuses ei oleks tema sissetulekuid ja varalist seisundit arvestades võimalik või tingiks kostja tavapäraste vajaduste piiramise (PKS § 102 ja § 195 lg 3).
9. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 250 eurot kuus alates 01.09.2025 kuni hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui hageja 21 aastaseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx. Elatis tuleb maksta XX-i arvelduskontole nr x LHV Pank. 3 2-25-13346
10. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist, tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
11. Kohus selgitab, et kui elatise väljamõistmise aluseks olevad asjaolud muutuvad, on kostjal õigus nõuda

§ 459

alusel kohtulahendi muutmist või juba möödunud perioodi osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist (vt Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-21-177-16, p 14). 15. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel

§ 468lg 1 p 2 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus 16.

§ 162lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Juhindudes

§ 173

lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. Elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2) ning hagejal ei olnud menetluses lepingulist esindajat, mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kostja hagile ei vastanud, seega kohus järeldab, et kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid tekkinud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 4