← Eesti

2-25-115337/8

Obsah (11)§187§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 175§ 133§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 12.08.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-115337 Tsiviilasi Elisa Eesti AS hagi

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

  1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 10.06.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D Tlt (võlgnik, kostja) 1375,26 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati kätte võlgnikule 12.06.
  2. Võlgnik esitas 12.06.2025 nõudele vastuväite. 27.06.2025 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagiavalduse 03.07.
  3. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 04.12.2023 sõlmitud liitumislepingust nr xxx, 04.12.2023 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr xxx ning 04.12.2023 sõlmitud nutikindlustuse lepingust nr xxx tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1077,41 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 304,13 eurot ning viivised alates 04.07.2025 kuni põhinõude summas 1077,41 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,07% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale makseid vastavalt arvetele. Kostja on jätnud tasumata järgnevad arved: Arve nr Esitatud Tähtaeg Summa 2042908660 01.06.2024 18.06.2024 719,58 2042562426 01.05.2024 18.05.2024 61,63 2042214201 01.04.2024 18.04.2024 132,32 2041855124 01.03.2024 18.03.2024 163,88 Kokku 1 077,41 Kostja võttis endale lepingute sõlmimisega kohustuse Elisa Eesti AS osutatud teenuste eest ja tasuda kauba eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevuse põhisumma 1 077,41 eurot. 2 Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt Elisa Eesti AS üldtingimuste p 6.10, kui kostja ei tasu tähtaegselt osamaksete summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja sissenõutavaks muutunud viiviseid arvete maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamiseni lepingulises määras 0,07%: Viivis alates Päevi Viivis kuni viivituses Viivise Summa suurus Arve nr Tähtaeg 2042908660 18.06.2024 19.06.2024 03.07.2025 380 719,58 191,41 2042562426 18.05.2024 19.05.2024 03.07.2025 411 61,63 17,73 2042214201 18.04.2024 19.04.2024 03.07.2025 441 132,32 40,85 2041855124 18.03.2024 19.03.2024 03.07.2025 472 163,88 54,15 Kokku 1077,41 304,13 Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 304,13 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista jooksvad viivised põhinõude tasumata jäägilt kuni selle tasumiseni lepingulises määras 0,07% päevas. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 04.07.2025 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 09.07.2025 KÄPO-s. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva ehk hiljemalt 23.07.
  4. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud kuni kohtuotsuse tegemiseni.
  5. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele

§ 407lg-st 1 tulenevalt tagaseljaotsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause 3 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 1 656,82 eurot.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 2000 eurot tasuda riigilõiv summas 315 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 315 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

§ 484

² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks ka lepingulise esindaja kulu summas 507 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 169 eurot/tunnis (käibemaksuta), kokku 3 tundi. Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabiteenuse mõistlikuks, põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasumääraks tuleb lugeda 120 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, esindaja kvalifikatsiooni ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 120 eurot (käibemaksuta). Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse koos lisadega, tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 1 tund, mis on piisav ajakulu dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks. 6.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Kaie Almere kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.