Obsah (13)

§ 113§ 402§ 1§ 404§ 403§ 4034§ 411§ 100§ 101§ 397§ 94§ 415§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 14.08.2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määr muutub väiksemaks kui eelmises lauses märgitud viivisemäär, tuleb viivist tasuda

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära alusel.

1. Mõista M A Nlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja kliendilepingust nr xxx, liitumislepingu lisast nr xxx ja 05.12.2019 sõlmitud seadmekindlustuse lepingust tulenev põhivõlgnevus 66,53 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 15,04 eurot.
2. Mõista M A Nlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivise kliendilepingust nr xxx, liitumislepingu lisast nr xxx ja 05.12.2019 sõlmitud seadmekindlustuse lepingust tuleneva põhivõlgnevuse tasumata jäägilt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.03.2025 kuni põhivõlgnevuse 66,53 euro tasumiseni.

1. Mõista M A Nlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja sissenõudmiskulude hüvitise summas 20 eurot. 2-25-104977
2. Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 206,35 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 105,31 euro ja sissenõudmiskulude hüvitise 25 euro osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Jätta menetluskulud 69,17% ulatuses kostja kanda ja 30,83% ulatuses hageja kanda.
4. Mõista M A Nlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu summas 290,51 eurot.
5. Mõista M A Nlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistetud menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja nõuded

1. Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi M A N vastu võlgnevuse nõudes.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx ja kostja: - 14.06.2018 kliendilepingu nr xxx, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid xxx poolt pakutavate teenuste kasutamiseks; - 05.12.2019 liitumislepingu lisa nr xxx, mille alusel sai kostja kasutada xxx kõnepaketti teenust; 2 2-25-104977 - 04.12.2020 järelmaksumüügilepingu nr xxx seadme ostmiseks, mille hind on 1692,80 eurot ja millele lisandub lepingutasu summas 1 eurot; - 05.12.2019 seadmekindlustuse lepingu.
3. Järelmaksumüügilepingu krediidi kulukuse määraks on 10,19% ja intressimäär on 9,90% aastas. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. xxx omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.01.2021 - 20.12.
5. Kostja kasutas xxx teenuseid nende eest tasumata. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis xxx AS 10.02.2023 kostjale ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 24.02.2023), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles xxx 25.02.2023 lepingud üles.
6. xxx loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude hagejale.
7. Järelmaksumüügilepingu alusel sai kostja kauba maksumusega 1692,80 eurot, lepingutasuga 1 euro ning 48 kuulise tähtajaga. Lepingute ülesütlemise seisuga, s.o 25.02.2023 on kostja teostanud tagasimakseid põhinõude katteks summas 921,14 eurot. Seega on kostjal järelmaksu müügilepingust tulenev võlgnevus summas 772,66 eurot (1693,80-921,14). Tasumata teenuste eest moodustub (15,90+15,90+13,48+10,90+10,35). võlgnevus kokku summas 66,53 eurot Sissenõudekulude hüvitise eest moodustub võlgnevus kokku summas 25,00 eurot (5,00+20,00). Tulenevalt eeltoodust (772,66+66,53+25,00). moodustub võla nõue kokku summas 864,19 eurot
8. Järelmaksumüügilepingu ülesütlemise seisuga s.o 25.02.2023 oli kostjal tasumata 20.12.2022, 20.01.2023 ja 20.02.2023 ning perioodi 21.02.2023-25.02.2023 eest arvestatud intress summas 19,36 eurot (6,36+6,14+5,91+0,95). Tulenevalt eeltoodust moodustub intressinõue summas 19,36 eurot.
9. Järelmaksumüügilepingu alusel nõuab hageja viivist nõudelt 772,66 eurot lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 11.03.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 9,90% aastas. 3 2-25-104977 Tasumata teenuste eest nõuab hageja viivist nõudelt 66,53 eurot viimase teenuse osutamise eest esitanud arve maksetähtaja järgnevast päevast alates s.o 21.04.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 11.03.2025 seadusjärgses määras. Tulenevalt eeltoodust moodustub hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku summas 170,96 eurot (155,92+15,04).
10. Edaspidi nõuab hageja viivist järelmaksu müügilepingu alusel nõudelt 772,66 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 12.03.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 9,90% aastas ning tasumata teenuste eest nõudelt 66,53 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 12.03.2025 seadusjärgses määras.
11. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 20 eurot 27.12.2024 ja 06.02.2025 saadetud kirjade ning muude sissenõudmisega seotud kulude eest.
12. Kui kohus peaks leidma, et esialgne võlausaldaja ei ole järelmaksumüügilepingu sõlmimisel kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kostjalt on toimunud tagasimakseid esialgsele võlausaldajale järelmaksumüügilepingule kokku summas 1126,49 eurot (põhiosa 920,83 + intressid 205,35 + lepingutasu 0,31). Kohtu seisukoht
13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud kättetoimetamisportaalis 31.05.
14. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
15. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud järelmaksumüügilepingu nr xxx sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on põhjendatud osaliselt. Ülejäänud osas on hagi põhjendatud. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kohtu põhjendused 14.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohtu hinnangul vastab järelmaksumüügileping nr xxx tarbijakrediidilepingu tunnustele

§ 402

lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad

1. peatüki
2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh

§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (

§ 404

lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (

§ 403

4 lg 1) ning

§-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. 4 2-25-104977 Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. 15. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva

§ 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud järelmaksumüügilepingu nr xxx sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis esialgne võlausaldaja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust ning avalikest andmebaasidest nähtuvast. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et võlausaldaja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. 16.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks 5 2-25-104977 tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja

§ 4034lg 6.

17. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

§ 4034

lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

§ 4034

lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena

§ 411tähenduses.

18.

4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu; vt ka Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24). Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). 19.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Järelmaksumüügilepingu alusel sai kostja kauba maksumusega 1692,80 eurot ja lepingutasuga 1 euro. Kohtu hinnangul ei ole lepingutasunõue

4034 lg 7 kolmanda lause alusel põhjendatud. Hageja väidete kohaselt on kostjalt toimunud tagasimakseid esialgsele võlausaldajale järelmaksumüügilepingule kokku summas 1126,49 eurot. Seega tasumata põhivõlgnevus on 566,31 eurot (1692,80 – 1126,49 = 566,31).

1. Hagiavaldusest nähtuvalt ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles 25.02.2023, kuna lepingu ülesütlemise seisuga (25.02.2023) oli kostjal tasumata järelmaksumüügilepingust tulenevad 20.12.2022, 20.01.2023 ja 20.02.2023 maksed. Lähtudes kostja poolt tasutud tagasimaksete summast ning sellest tulenevast põhjendatud põhivõlgnevuse suurusest ei saa kohus lugeda järelmaksumüügilepingut kehtivalt üles öelduks, kuivõrd 20.12.2022, 20.01.2023 ja 20.02.2023 ei olnud kostja võlas. Kohtu hinnangul tekkis võlgnevus 20.07.2023, st alates
2. osamaksest. Samas kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel kuni 20.12.
3. Seega leping lõppes osamaksete tasumise tähtaja saabumisega - 20.12.
4. 21.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Esialgne võlausaldaja ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. 6 2-25-104977 Hageja nõuab intressi maksegraafiku järgi - alates

1. osamaksest, s.o 20.12.2022 kuni ülesütlemiseni, s.o 25.02.
2. Kohus leidis eelnevalt, et lepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv ning leping lõppes tähtaja saabumisega – 20.12.
3. Vastavalt

§ 403

⁴ lg-le 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kõik kostja poolt tasutud tagasimaksed on arvestatud põhivõlgnevuse katteks, mis on kooskõlas

§ 415lg 2, mistõttu tuleb lugeda, et intress on tasumata.

Ajavahemikul 08.12.2020–31.12.2022 oli

§ 94

lõikes 1 sätestatud intressimäär 0,00%, mistõttu sellel perioodil kostja intressi tasuma ei pidanud. Ajavahemikul 01.01.2023–20.12.2024 oli intressimäär vastavalt 2,50%, 4,00%, 4,50% ja 4,25%. Lepingus kokkulepitud intressimäär on 9,90% aastas, mis on suurem viidatud ajavahemikus kehtinud määradest. Seetõttu kohaldub

§ 94lg 1 sätestatud intressimäär.

Kohtu hinnangul on põhjendatud intressivõlgnevus 27,10 eurot. Intress on arvutatud ajavahemiku 20.12.2022 kuni 20.12.2024 eest, lähtudes maksegraafikus kajastatud põhiosa jäägist ning sellel perioodil kehtinud

§ 94lõikes 1 sätestatud intressimäärast.

Kuna põhjendatud intressivõlgnevus ületab hagis taotletud intressinõude suurust, rahuldab kohus taotletud intressinõude. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 19,36 eurot. 22.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Antud juhul tuleb kohaldada

§ 403

⁴ lg-s 7 sätestatud tagajärgi, kuivõrd esialgne võlausaldaja ei täitnud järelmaksumüügilepingu nr xxx sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega tuleb arvestada intressi- ja viivisenõuded viidatud sätte kaudu rakenduvates määrades. Hageja arvestas viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 26.02.2023, kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 11.03.

1. Kohus leidis eelnevalt, et lepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv ning leping lõppes tähtaja saabumisega – 20.12.
2. Hageja väidete kohaselt on kostja teinud esialgsele võlausaldajale järelmaksumüügilepingu alusel tagasimakseid kokku summas 1126,49 eurot. Arvestades maksegraafikus märgitud osamakseid, on kostjal tekkinud võlgnevus alates
3. osamaksest ehk alates 20.07.
5. osamakse on tasutud osaliselt — 5 euro ulatuses. Lepingutasu 1 euro ulatuses on võlgnevuse arvestusest välja jäetud. Seega
6. osamakse tasumata osa on 23,58 eurot. Ülejäänud osamaksed on jäänud tasumata. Seetõttu on põhjendatud arvestada viivist iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni 20.12.2024 ning alates 21.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni (11.03.2025) kogu võlgnevuse summalt, st 566,31 eurot. 7 2-25-104977 Esialgses hagiavalduses märkis hageja, et viivisemäär on kolmekordne seaduses sätestatud viivisemäär (lepingu p 10.8.1). Täiendatud hagiavalduses väitis hageja, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, kuid ei selgitanud, millest viidatud määr tuleneb. Kohus käsitab täiendatud hagiavalduses märgitud viivisemäära kui viivisemäära vähendamist.

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatudviivisemäär on ajas muutunud järgmiselt: - 01.07.2023 - 31.12.2023: 12%; 01.01.2024 - 30.06.2024: 12.5%; 01.07.2024 - 31.12.2024: 12.25%; 01.01.2025 -30.06.2025: 11.15%; alates 01.07.2025: 10,15% Vähendatud viivisemäär on väiksem kui

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määr, mis kehtis alates võlgnevuse tekkimisest kuni lepingu lõppemiseni ja hagiavalduse esitamiseni. Seetõttu tuleb

§ 403⁴ lg 7 esimese lause kohaselt lähtuda vähendatud viivisemäärast.

Viivise põhjendatud suurus viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt on 50,61 eurot (viivis iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast, s.o alates

1. osamakse tasumata osast ning järgnevatelt maksegraafikujärgsetelt osamaksetelt kuni 20.12.2024 ning alates 21.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni (11.03.2025) kogu võlgnevuse summalt, st 566,31 eurot 9,90% aastas).
2. Edasiulatuva viivisenõue TsMS § 367 alusel on põhjendatud. Vähendatud viivisemäär on väiksem kui

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määr.

Seetõttu kohus määrab, et viivist tuleb tasuda põhivõlgnevuse tasumata jäägilt 9,90% aastas alates 12.03.2025 järelmaksumüügilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 566,31 euro tasumiseni. Kui

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määr muutub ajas väiksemaks, kui eelmises lauses viidatud viivisemäär, siis tuleb tasuda viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Eelnimetatu on kohtu hinnangul

§ 403⁴ lg 7 ls 1 kooskõlas.

24. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot ning lisaks sellele 20 eurot 27.12.2024 ja 06.02.2025 saadetud kirjade ning muude sissenõudmisega seotud kulude eest. Hagiavaldusest nähtub, et arve nr VH037650 sissenõudekulu 5 euro hüvitamiseks oli saadetud 10.02.2023 ehk enne lepingu ülesütlemist.

§ 1132

lg 1 näeb ette, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

§ 1132

lg 1 nõuab tasulise meeldetuletuskirja eest hüvitise saamiseks vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja saatmist. 8 2-25-104977 Hagist ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kostjale saatnud vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja vastavalt

§-s 1132 lg 1 ettenähtud tingimustele, mistõttu jääb võla sissenõudmiskulu 5 eurot rahuldamata. Arve nr VH043461 sissenõudekulu 20 euro hüvitamiseks oli saadetud 14.06.2023 ehk ajal mil ei olnud kostja veel võlgnevuses. Ühtlasi ei nähtu hagiavaldusest, millal ja millise sisuga meeldetuletuskiri kostjale saadeti, mistõttu on viidatud nõue põhjendamata. Üksnes arve esitamisest ei saa järeldada meeldetuletuskirja saatmist. Lisaks sellele nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist summas 20 eurot 27.12.2024 ja 06.02.2025 saadetud kirjade ning muude sissenõudmisega seotud kulude eest. Nõue on põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega ning hagiavaldusest nähtuvalt oli sissenõudmiskulu nõude eeldused täidetud. 25. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja: - - põhivõlgnevuse 632,84 eurot (järelmaksumüügilepingust tulenev põhivõlgnevus 566,31 eurot + kliendilepingust nr xxx, liitumislepingu lisast nr xxx ja 05.12.2019 sõlmitud seadmekindlustuse lepingust tulenev põhivõlgnevus 66,53 eurot ) järelmaksumüügilepingust tuleneva intressi 19,36 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 65,65 eurot (järelmaksumüügilepingust tulenev 50,61 eurot + kliendilepingust nr xxx, liitumislepingu lisast nr xxx ja 05.12.2019 sõlmitud seadmekindlustuse lepingust tulenev 15,04 eurot) sissenõudmiskulude hüvitise summas 20 eurot; edasiulatuva viivise järelmaksumüügilepingust tuleneva põhivõlgnevuse tasumata jäägilt 9,90% aastas alates 12.03.2025 põhivõlgnevuse 566,31 euro tasumiseni. Kui

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määr muutub väiksemaks kui eelmises lauses märgitud viivisemäär, tuleb viivist tasuda

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

edasiulatuva viivise kliendilepingust nr xxx, liitumislepingu lisast nr xxx ja 05.12.2019 sõlmitud seadmekindlustuse lepingust tuleneva põhivõlgnevuse tasumata jäägilt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.03.2025 kuni põhivõlgnevuse 66,53 euro tasumiseni.

1. Hagi jääb rahuldamata: - põhivõlgnevuse 206,35 euro osas (839,19 – 632,84); sissenõutavaks muutunud viivise 105,31 euro osas (170,96 – 65,65) ja; sissenõudmiskulude hüvitise summas 25 euro osas; Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
3. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 9 2-25-104977 Hageja palus välja mõista kostjalt menetluskulu summas 807 eurot (riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 507 eurot) ja menetluskuludelt viivise

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset ajakulu. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 69,17% ulatuses (801,33/1158,42), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 69,17% ulatuses kostja kanda ja 30,83% ulatuses hageja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 290,51 eurot (420 x 69,17%) ning menetluskuludelt viivise

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 25. Ts

MS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 10