← Eesti

2-25-105077/9

Obsah (10)§ 206§ 487§ 371§ 3401§ 168§ 663§ 657§ 654§ 482§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 07.10.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-105077 Kohtuasi Aktiva Finance G

) § 487 lg 1 esimese lause järgi kohustab kohus avaldajat (hagejat) esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Sellest ei saa järeldada, et hageja peab tuginema täpselt samale nõudele nii eseme kui aluse poolest. Hagejal on ka hiljem menetluses võimalik oma nõuet muuta (

§ 206lg 1, § 376 lg 1).

Seega ei ole hagejal takistust muuta oma nõuet, sh selle alust maksekäsu- ja hagimenetluse vahel. Hageja esitas rahalise nõude kostja vastu. Nõude summa on selge ja hageja on esile toonud teatava asjaolude kogumi. Riigilõivu on tasutud ettenähtud ulatuses ja seega puudub alus menetlusse võtmisest keeldumiseks või täiendava riigilõivu tasumise nõudmiseks. Maakohtu määrus 7. Maakohus keeldus 06.08.2025 määrusega maksekäsuosakonnale esitatud avalduses ja hagiavalduses esitatud nõuete menetlusse võtmisest

§ 487

lg 3,

§ 371

lg 1 p 10 ja

§ 3401

lg 2 alusel ning jättis menetluskulud

§ 168lg 1 alusel avaldaja kanda.

7.

  1. Maakohtu määruse tegemise ajaks ei olnud hageja esitanud hagiavaldust seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud järelmaksulepinguga (1000144347, 21.11.2022, krediidi kulukuse määr 48,0%). Riigilõiv 35 eurot oli tasutud seoses hagiga, mille nõue tuleneb 10.08.2022 sõlmitud teenuselepingust ja 10.08.2022 sõlmitud seadmete kasutuslepingust. Seega oli maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse saadetud nõudelt tasumata täiendav riigilõiv. 7.
  2. Hageja jättis maakohtu osundatud puudused kõrvaldamata. Hageja ei esitanud kohtu määratud tähtpäevaks järelmaksulepingust (1000144347, 21.11.2022, krediidi kulukuse määr 48,0%) tuleneva nõude põhjendust hagile ettenähtud vormis. Samuti ei tasunud hageja piisavalt riigilõivu seoses järelmaksulepingu alusel esitatud nõudega. 7.
  3. Hageja esitas 08.05.2025 (täpsustatud 02.07.2025) hagiavalduse, mille kohaselt tuleneb hageja nõue 10.08.2022 sõlmitud teenuselepingust ja 10.08.2022 sõlmitud seadmete kasutuslepingust. Arvestades, et tegemist on erineva nõude alusega maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitust (järelmaksuleping), ei olnud hagejal õigust arvestada maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu (65 eurot) teise asja riigilõivu osana. Eelnimetatut selgitati hagejale 03.06.2025 puuduste kõrvaldamise määruses, kuid hageja täiendavat riigilõivu ei tasunud (

§ 371lg 1 p 10).

7.

  1. Arvestades, et hageja ei esitanud hagiavaldust seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud nõude avaldusega, keeldus maakohus maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse saadetud nõude menetlusse võtmisest. Kohtul ei ole võimalik siinsest tsiviilasjast eraldada ning alustada uut menetlust ka teenuselepingust ning seadmete kasutuslepingust tuleneva nõude osas, kuivõrd tasumata on riigilõiv. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  2. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja palub määruskaebuse rahuldamise korral tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Maakohus keeldus põhjendamatult hagi menetlusse võtmisest, kuna hageja on maakohtu osundatud puudused kõrvaldanud. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel ei saa kohus hinnata 3 2-25-105077 tõendeid ega lahendada asja sisuliselt. Hageja selgitas, et maksekäsu avalduses oli viidatud kliendi numbrile ja tegemist on sama nõudega. Seetõttu on maakohtu etteheited kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse erisuse osas asjakohatud.
  3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhjendustega ega korda neid

§ 654lg 6 ja § 659 alusel.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 10.1.

§ 482

lg 1 p-de 4 ja 5 kohaselt peab maksekäsu kiirmenetluse avaldus sisaldama mh nõude aluseks olevate asjaolude ja tõendite lühikirjeldust. Asjaolude lühikirjeldusest peab olema võlgnikule arusaadav, millest võlg tekkis. Nõude kirjeldus peab võimaldama nõude identifitseerimist. 10.2. Eelduslikult jätkub maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud hagimenetlus samadel faktilistel asjaoludel (alus) sama nõude (eseme) menetlemine. Siinsel juhul ei ole hageja hagiavalduses täpsustanud üksnes rahalise nõude suurust, vaid on esitanud kostja vastu nõude täiesti uutel asjaoludel, st kattuvaid asjaolusid ei ole. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kirjelduses on asjaoludena esile toodud 21.11.2022 tarbijakrediidileping, kuid hagiavalduses 10.08.2022 teenuseleping ja 10.08.2022 seadmete kasutusleping. Olukorras, kus nõude aluses ei ole kattuvaid asjaolusid, ei saa rääkida nõude muutmisest, lisamisest või ärajätmisest, vaid tegemist on teise tsiviilasjaga. Erialakirjanduses on leitud, et nõude põhjendamine

§ 487

lg 1 esimeses lauses ette nähtud korras ei välista, et hageja muudab hagimenetluses oma nõuet, mh vähendab või suurendab seda või lisab täiendavaid nõudeid või jätab osa nõudeid ära. Siinses vaidluses ei ole sellise olukorraga tegemist, kuivõrd maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudel ei ole identifitseeritavat seost nõuetega, mida hageja soovib esitada hagimenetluses. 10.

  1. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist oli maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitust erineva nõude alusega, on maakohus põhjendatult leidnud, et hagejal ei olnud õigust arvestada maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu teise asja riigilõivu osana ja seega oli hagi esitamisel tasutud nõutust vähem riigilõivu.
  2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.