Obsah (5)

§ 121§ 4§ 46§ 104§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Mait Laaring Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-3132 Haldusasi B.T kaebus Riigiprokuratuuri tegevusele Mene

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja ja kaebaja esindaja nimed tähemärgiga. ASJAOLUD

1. Q.C (kaebaja esindaja) esitas 23.09.2025 oma alaealise lapse B.T (kaebaja) nimel Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigiprokuratuuri tegevuse peale. Kaebusest nähtuvalt on Q.C pöördunud Riigiprokuratuuri poole kaebusega Tallinna Linnavalitsuse ametnike peale, kes jätsid täitmata lubaduse tema lapsele hõbelusika üleandmiseks ning lapse auks puu istutamiseks. Riigiprokuratuuri vanemprokurör jättis 22.09.2025 kirjaga nr RP-6-5/25/428-3 kaebaja esindaja pöördumise lahendamata, selgitades talle, et prokuratuuri ülesannete hulka ei kuulu haldusasjade lahendamine ja kaebaja esindaja peaks pöörduma oma murega kohaliku omavalituse poole ning kui sealt abi ei saa, siis halduskohtusse. Kaebaja esindaja on seisukohal, et Riigiprokuratuur jättis kaebuse õigusvastaselt läbi vaatamata ning oleks pidanud otsustama süüteomenetluse alustamine varguse süüteokoosseisu alusel. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebajale

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastada.

Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 3-25-3132 3. Kaebaja esindaja leiab, et tema kaebust Riigiprokuratuurile tuli käsitleda kuriteoteatena, mille alusel oleks tulnud otsustada kriminaalmenetluse alustamine. Kohus selgitab, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamise menetluskord on ette nähtud kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS). KrMS § 208 lg 1 kohaselt võib kuriteokaebuse esitanud isik vaidlustada Riigiprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise määruse advokaadi vahendusel ringkonnakohtus ühe kuu jooksul alates määruse koopia saamisest. Seega on kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks ette nähtud teistsugune menetluskord

§ 4lg 1 mõttes ning selliste vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Kui kaebaja leiab jätkuvalt, et tema pöördumist Riigiprokuratuuri poole tuleb käsitleda kuriteoteatena, siis tuleb tal kriminaalmenetluse alustamata jätmine vaidlustada KrMS-is ette nähtud korras. 4. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. Kaebaja esindaja tegelikuks probleemiks võib olla see, et kohaliku omavalitsuse üksus ei ole andnud tema vastsündinud lapsele kingitusena hõbelusikat ja istutanud lapse auks puud, millele kaebaja esindaja arvab oma lapsel õiguse olevat. Kui kaebaja esindaja leiab, et tema lapsel on seadusest või määrusest tulenev õigus saada omavalitsusüksuselt hõbelusikas ja austusavaldusena puu istutamine, tuleb tal pöörduda esmalt oma lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse linna- või vallavalitsuse (eelduslikult Tallinna Linnavalitsuse) poole ja nõuda vastava toimingu tegemist (hõbelusika andmist ja puu istutamist). Kui linna- või vallavalitsus on toimingu tegemisest keeldunud ja see keeldumine on kaebajale teatavaks tehtud, on tal võimalik pöörduda 30 päeva jooksul halduskohtusse kohaliku omavalitsuse üksuse kohustamiseks nõutut tegema (

§ 46lg 2).

Kaebusele tuleb lisada tõendid, millest nähtub, et omavalitsusüksus on toimingu tegemisest keeldunud. Kohtule ei nähtu käesolevast kaebusest või sellele lisatud materjalidest, et kaebaja esindaja oleks kohaliku omavalitsuse üksuselt hõbelusika saamist ja puu istutamist taotlenud või et sellest oleks keeldutud. Seega on halduskohtusse pöördumine olnud ennatlik. Ka Riigiprokuratuur on kaebajale oma 22.09.2025 kirjas selgitanud, et kaebaja esindaja peab pöörduma esmalt kohaliku omavalituse poole ja saab alles seejärel pöörduda halduskohtusse. 5. Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebuse kaebajale läbivaatamatult. 6. Kaebaja esindaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel, seetõttu tuleb tasutud riigilõiv 20 eurot tagastada (

§ 104lg 5 p 2).

7. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik 2