Obsah (5)

§ 120§ 37§ 121§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2025, Tartu Kohtuasja number 3-25-1581 Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks vastata 15. mai

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. mail 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väljendab rahulolematust sellega, et vangla ei ole vastanud tema teabenõudele. Kaebaja märgib järgmist. Ta tegi vanglale teabenõude hiljemalt
3. mail 2025 ning nõudis selles vangiregistri andmete väljastamist alates
4. veebruarist 2020 kuni trükkimiseni. Viis tööpäeva on möödas ja Tartu Vangla ei ole teabenõudele vastanud. Tegemist ei ole esimese juhtumiga ning Andmekaitse Inspektsioon on varasemalt teinud Tartu Vanglale sarnastel asjaoludel ettekirjutushoiatuse. Kaebaja palub tunnistada Tartu Vangla tegevus õigusvastaseks ning kohustada Tartu Vanglat vastama tema teabenõudele. Samal päeval esitatud täiendavas avalduses palub kaebaja määrata endale riigi õigusabi korras esindaja. Kaebaja märgib, et ta ei saa ennast ise esindada, 3-25-1581 sest ei saa üksuse juhi peale tehtud kaebuse tõttu kasutada arvutit, et õigusaktide ja kohtupraktikaga tutvuda.
5. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla
6. mail 2025 kohtule kaebaja
7. mai
8. a pöördumise nr 2-25/2-2/6156 (registreeritud nr-ga 2-2/2-25/292-1), milles kaebaja soovis vangiregistrist enda kohta käivate sissekannete väljastamist. Vangla selgitas, et kaebaja pöördumise nr 2-25/2-2/6156 puhul ei ole tegemist teabenõudega, vaid taotlusega andmete väljastamiseks vangiregistrist. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 4 (eelduslikult mõeldud § 5 2 lg 5 – kohtu märkus) annab kinnipeetavale õiguse taotleda enda kohta käivaid andmeid (sh vangiregistrist). Erinevalt teabenõudest on isiku enda kohta käiva info väljastamiseks aega 30 päeva. Vangla märgib, et kaebaja taotluse vastamise tähtajaks on märgitud
9. juuni 2025 ning kaebaja taotlust lahendab inspektor-kontaktisik Laivi Õkva. Kaebajale on kohtule vastamise hetkel vastus veel koostamata. KOHTU SEISUKOHT Vaidluse ese 3.

§ 120

lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus selgitab asjas välja vaidluse eseme. Kaebaja palub tunnistada Tartu Vangla tegevus (s.o teabenõudele tähtaegselt vastamata jätmine) õigusvastaseks ning palub teha vanglale kohustav ettekirjutus vastata teabenõudele. Kuna kohustamisnõude lahendamisel tuleb võtta seisukoht vangla tegevuse õigusvastasuse osas, on vangla vastu esitatud tuvastamisnõue hõlmatud kohustamisnõudega ning tuvastamisnõude eraldiseisva nõudena täiendavalt esitamine pole eesmärgipärane. Kaebust tuleb seega käsitada kohustamiskaebusena (

§ 37lg 2 p 2).

Kaebuse tagastamine 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada, ning seda alljärgnevatel põhjustel. 5.

§ 121

lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 5.

1. Kohus leiab, et kaebusega kaitsta soovitava õiguse riivet ei saa praegusel juhul pidada intensiivseks. Kaebaja soovib enda kohta vangiregistrisse kantud andmete väljastamist. Ta esitas vastava taotluse vanglale
2. mail 2025 ning Tartu Vangla
3. mai
4. a vastusest kohtunõudele nähtub, et vangla on kaebaja pöördumise registreerinud ning taotluse vastamise tähtajaks on määratud
5. juuni
6. Kohus nõustub vanglaga selles, et kaebaja
7. mai
8. a pöördumise nr 2-25/22/6156 puhul ei ole tegemist teabenõudega, millele tuleks vastata viie tööpäeva jooksul (vt avaliku teabe seaduse § 18 lg 1). Seega on vangla planeerinud lahendada taotluse 30 päeva jooksul selle esitamisest ning taotlust ei ole jäetud tähelepanuta. Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei riiva intensiivselt see, kui ta saab oma pöördumisele nr 2-25/22/6156 vastuse hiljemalt
9. juunil 2025, st kuu aja möödumisel taotluse esitamisest. Kaebaja ei ole väitnud, et kohtule kaebuse esitamise ajaks oleks pöördumisele nr 2-25/22/6156 vastamata jätmine tema õigusi juba kuidagi eriliselt mõjutanud. 2 3-25-1581 Samuti ei selgu kaebusest, millised tagajärjed saabuksid kaebajale, kui vangla lahendab taotluse hiljemalt
10. juunil
11. Kaebajal on õigus saada oma pöördumistele vastused õigusaktides sätestatud tähtaegadel, kuid praeguses asjas ei ole kohtu hinnangul tema õigusi intensiivselt riivatud. 5.
12. Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kohus esitatud kaebuse rahuldaks. Üldjuhul on vangiregistrisse kantud andmed ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks ning andmeid väljastatakse üksnes seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses nimetatud isikutele või andmekogudele (VangS § 52 lg-d 1 ja 2). Kinnipeetavale väljastatakse tema kohta andmekogusse kantud andmeid kirjaliku taotluse alusel (VangS § 52 lg 5). Sellise taotluse võib jätta rahuldamata VangS § 52 lg-s 7 sätestatud alustel. Nagu eelpool märgitud, ei ole tegemist teabenõudega, mille vangla pidanuks lahendama viie tööpäeva jooksul. Lisaks vangistusseaduse sätetele tuleb lähtuda järgnevast. Vangla tegevuse suhtes vangistuse täideviimisel kohaldub üldjuhul isikuandmete kaitse seadus (IKS), mille aluseks on õiguskaitseasutuste direktiiv
13. See on nii aga vaid juhul, kui vangla tegutseb konkreetses õigussuhtes isikuandmete töötlemisel õiguskaitseasutusena (vt IKS § 16 lg 3, õiguskaitseasutuste direktiivi art 9 lg-d 1 ja 2). Kui vangla töötleb isikuandmeid väljaspool karistuse täideviimise ülesande täitmist, tuleb järgida IKÜM2-s sätestatut (vt Riigikohtu
14. juuni
15. a otsus asjas nr 3-22-2022, p 17). Praegusel juhul ei ole kohtul võimalik eristada, kas kaebaja soovitud andmete suhtes rakendub IKÜM või õiguskaitseasutuste direktiiv või ka mõlemad lähtuvalt õigussuhte iseloomust (nt teabe talletamine samaaegselt nii karistuse täideviimise kui isiku ravimise eesmärgil – terviseandmed), sest kohtule ei ole praegusel juhul taotlusega hõlmatud vangiregistri kannete sisu ning sellega seonduva kaebaja ja vangla vahelise õigussuhte täpne iseloom teada. Samas ei ole eeltoodud vahetegu ka määrava tähtsusega. IKÜM art 12 lg-st 2 tulenevalt tuleb andmed väljastada üldjuhul ühe kuu jooksul. Õiguskaitseasutuste direktiivi ja IKS-i rakendumisel kohaldub IKS § 24 lg 3, mille kohaselt vastutav töötleja teavitab andmesubjekti viivitamata kirjalikult sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabega tutvumise piiramisest või sellise teabega tutvumisest keeldumisest ja selle põhjustest. Samast ei tulene aga tähtaega taotletud andmete väljastamiseks. Arvestades, et vangla peab vangiregistris olevate andmete kaebajale väljastamisel sisuliselt hindama IKS § 24 lg-s 2 ja VangS § 5 2 lg-s 7 nimetatud asjaolude esinemist (s.o milliseid kandeid võib väljastada ja milliseid mitte), ei riku vangla kohtu hinnangul andmete viivitamata väljastamise kohustust, kui kaebaja saab soovitud andmed kuu aja jooksul. Kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine seega ebatõenäoline.
16. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad

§ 121

lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 21 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebaja on taotlenud endale ka riigi õigusabi korras esindaja määramist. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu
2. aprilli
3. a direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu
4. aprilli
5. a määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. 3 3-25-1581 Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Võttes arvesse, et kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, on kaebuse tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata. 8. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4