KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 23.09.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-2063 Haldusasi G.K kaebus AS Lääne-Tallinna Kesk
) § 49 lg 3 alusel korraldab tervishoiuteenuste osutamise kinnipeetavale Tervisekassa, kuid tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiuteenuse osutaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele (
§ 52lg 1).
Tervishoiutöötaja on pidevalt kohustatud kinnipeetava terviseseisundit jälgima, ravima vanglas olevate võimaluste piires ning suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (
§ 52
lg 3 ja § 53 lg 2) ning kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus (
§ 53lg 1).
Vastavalt
§ 49
lg-le 4 kehtestatud määruse „Vanglas ja arestimajas tervishoiuteenuste osutamise korraldamine“ § 1 lg-le 1 korraldab tervishoiuteenuste osutamise vanglas Tervisekassa, sõlmides ravi rahastamise lepingu ravikindlustuse seaduse tähenduses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lg 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud haiglaga. Tallinna Vanglas osutab tervishoiuteenust AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, kes omakorda vastutab vanglas teenust osutavate tervishoiutöötajate tegevuse eest
§ 52lg 2 mõistes.
Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et käesolevas haldusasjas tuleb pidada vastustajaks AS Lääne-Tallinna Keskhaiglat.
- Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse, mille kohaselt on kaebaja süvenevat terviseprobleemi ignoreeritud, tema pöördumistele seoses terviseprobleemiga ei vastata ning kaebajale ei võimaldata talle määratud uuringut. Kaebaja esitatud kaebusest saab kohus aru selliselt, et kaebaja soovib saada arstiabi tema süvenenud terviseprobleemiga seonduvalt. Kaebaja kaebuse põhiliseks eesmärgiks on saada talle määratud ultraheliuuringule. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada kohtu tõlgendusele omapoolsed seisukohad, kuid kaebaja ei ole kohtu tõlgenduse osas vastuväiteid esitanud. Seega tõlgendab kohus HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebust selliselt, et kaebaja on esitanud kaebuse AS Lääne-Tallinna Keskhaigla kohustamiseks tagama kaebajale määratud ultraheliuuring.
- Kohus peab käesolevas asjas vajalikuks täiendavalt märkida, et ka juhul kui kaebaja kohustamisnõuet tõlgendada selliselt, et kaebaja soovib esitada üldise kohustamiskaebuse talle arstiabi andmiseks kohustamiseks, võttes arvesse kaebusele lisatud erinevaid arvukaid 2
(4)pöördumisi, tuleks kaebus kaebajale tagastada. Kui isikul on õigus arstiabi saada ja ta ei ole seda saanud, on isikul õigus pöörduda kohtusse (RVastS § 6 lg-d 1 ja 2). Haiglalt ja vanglalt saadud seisukohtade alusel ei ole kohtul alust kahelda, et kaebajale on seni arstiabi kättesaadavus tagatud. Olukorras, kus kaebaja väidab, et ta ei ole saanud enda sapiprobleemile arstiabi, ent erinevate haldusorganite koostatud vastused kinnitavad vastupidist, saab kaebaja õiguste riivet pidada üksnes väheseks. Kaebaja õiguste riive väheintensiivsusele viitab ka kaebaja poolt talle pakutud tervishoiuteenustest keeldumine (vangla 16.07.2025 vastuse p 30, dtl 79). Sellest tulenevalt peab kohus tõenäoliseks, et kohustamiskaebus arstiabi andmise tagamiseks jääks rahuldamata, kuna kohtule esitatud asjaolude kohaselt on kaebajale arstiabi tagatud. Kohtule esitatud andmete pinnalt on kaebaja kaebuses kirjeldatud terviseprobleemiga uuringul käinud, samuti on kaebajale registreeritud perearsti vastuvõtt
- nädalal ning eriarsti vastuvõtt
- nädalal. Kaebaja saab oma terviseprobleemi, sellega seotud vaevusi ning raviplaani tervishoiutöötajaga täpsemalt arutada registreeritud visiitidel. Kuivõrd haiglal on vanglas tervishoiuteenuse pakkujana pädevus ja kohustus anda hinnanguid patsiendi terviseseisundi osas ja teha neist lähtuvaid raviotsuseid ning vanglal kohustus seda võimaldada ja tagada vanglas viibijate elutingimused ja heaolu, ei ole kohtul praegusel juhul kõiki asjaolusid arvesse võttes põhjust kahelda, et kaebaja õigused ja huvid jäävad kaitseta või et kaebaja talle registreeritud vastuvõttudele mistahes põhjustel ei jõua. Lisaks on kohtupraktikas leitud, et kinnipeetaval ei ole õigust nõuda konkreetset ravi, mistõttu ei oleks kaebajal võimalik kaebusega nõuda üksikasjalikult, millist ravi ta saada soovib. Kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisel valib tervishoiutöötaja tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja, koha ja viisi ning ravimi ja meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest (nt Riigikohtu 28.06.2021 määrus nr 3-21-30, p 24; Riigikohtu 22.03.2019 otsus nr 2-15-18182, p 10; Tallinna Halduskohtu 29.09.2023 otsus nr 3-22-2205, p 27; Tartu Halduskohtu 28.05.2025 määrus nr 3-25-1529, p 7). Neil põhjustel kuuluks kaebus kohustamisnõudes tagada kaebajale arstiabi HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 21 alusel tagastamisele.
- HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus haldusasja menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).
- Kohtule esitatud asjaolude kohaselt on kaebaja saanud talle määratud ultraheliuuringu vastuvõtule 08.09.2025, kaebajat on talle teostatud uuringu tulemusest nõustatud ning kaebajale on määratud edasise ravi määramiseks perearsti vastuvõtt
- nädalal ja eriarsti vastuvõtt
- nädalal. Seega nähtub kohtule, et kaebaja on kaebuse eesmärgi, st saada talle määratud ultraheliuuringule, saavutanud ning esineb alus menetluse lõpetamiseks. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada kohtu tõlgendusele omapoolsed seisukohad ning kohus selgitas kaebajale ka menetluse lõpetamise tagajärgi. Kaebaja sai kohtunõude kätte 10.09.2025, kuid kaebaja ei ole kohtu tõlgenduse ega menetluse lõpetamise osas vastuväiteid esitanud. Arvestades kohtu tõlgendatud nõuet ning kaebuse eesmärgi saavutamist, lõpetab kohus eeltoodust tulenevalt haldusasja nr 3-25-2063 menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 ja § 152 lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata.
- Kohus selgitab HKMS § 155 lg 6 alusel koostoimes § 43 lg 1 p-ga 2, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kuivõrd kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, ei tõusetu selle tagastamise küsimust ning menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
- Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 3
(4)kohtunik 4
(4)