KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2025. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-9427 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Olevi tn 27 korteriühistu avaldus

§ 46lg 1).

Arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta oma kohustus täitmata. Korterile nr 69 väljastatakse arveid ainult maja hoolduse ja soojusenergia eest, mille arvestus toimub tariifi põhiselt sõltuvalt korteriomandi ruutmeetritest. Muud teenused on tühjana seisvates korterites välja lülitatud. Tõendamaks kulude arvestust terve maja peale esitab avaldaja majandusaasta aruanded 2022 - 2024 kohta, kus korteriomandite majandamiskulud aasta peale on välja toodud igas aruandes lk 10-

1. Erinevate teenuste tarnijatega majandavad korteriomandi omanikud suures ulatuses ise. Üldiste teenuste lepingud avaldusele. Avalduse esitamise seisuga moodustab puudutatud isiku võlgnevus perioodi 01.04.2022 30.04.2025 eest 1457,28 eurot (põhiosa), millele lisandub viivis 6,99 eurot. Korteriühistu palub A. G.lt välja mõista: võlg 1457,28 eurot; seisuga 16.06.2025.a sissenõutavaks muutunud viivis 6,99 eurot, viivis alates 17.06.2025.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses; menetluskulud 310 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 260 eurot õigusabikulu ning viivis menetluskuludelt.
2. Kohus saatis puudutatud isikule materjalid e-posti aadressil XXX, puudutatud isik esitas oma kirjalikud seisukohad. 2 A. G. kinnitab, et materjalid sai kätte 15.07.
3. A. G. teatab, et ta üritab alates
4. aastast tulla Kohtla-Järvele, kuid ei saa seda teha temast sõltumatutel põhjustel. A. G. pöördus konsulaadi poole viisa saamiseks, kuid talle keelduti viisa väljastamisest. Pärast sündmuste algust Venemaa ja Ukraina vahel on piir suletud ja viisasid ei väljastata, pangaülekandeid teostada ei ole võimalik, ning puudutatud isik ei saa maksta arvete eest pangaülekande kaudu. Puudutatud isikul ei ole sugulasi, sõpru ega teisi isikuid, kes saaksid teostada kommunaalkulude makseid puudututatud isiku eest. A. G. palub mitte arvestada talle viiviseid ja muid trahve võla mittetasumise eest. Puudutatud isik palub leida küsimuse lahendamiseks mõistlikud ja soodsad variandid. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus rahuldab avalduse.
6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
7. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et A. G. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on A. G. Kohtla-Järvel, Olevi tn 27 korteri nr X (registriosa nr XXX) omanik (dtl 11-13). Olevi 27 korteriühistu põhikirja p 3.1 kohaselt on korteriühistu liikmed kõik korteriomanikud (dtl 114). Seega on A. G. Kohtla-Järve linn, Olevi tn 27 korteriühistu liige ja kohustatud järgima liikmetele seaduses ja ühistu põhikirjas sätestatud kohustusi.
8. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (

) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi

-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

§ 40

lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (

§ 40lg 2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (

§ 42lg 1).

3

1. Korteriühistu põhikirja p 3.1 (dtl 114-121) kohaselt on korteriühistu liikmed kõik korteriomanikud. Korteriühistu liikmete kohustused sätestab põhikirja p 4.
2. Punkti 4.2.6 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud regulaarselt üks kord kuus tasuma majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku kehtestatud korras ja suuruses. Punkti 4.2.8 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud maksetega viivitamise korral tasuma viivist üldkoosoleku kehtestatud korra ja määra järgi. Avaldaja märgib, et ei nõua korteriühistu arvetel kajastatud viiviseid ja võlga varasema perioodi eest ning on arvestuse aluseks võtnud ainult iga kuu tasumata põhikohustused (maja hooldusega seotud kulud + soojusenergia kütteperioodil). Avaldusele on lisatud kinnistusraamatu väljavõte (dtl 11-13), mille kohaselt on A. G. kantud kinnistusraamatusse XXX (registriosa nrXXX) korteri omanikuna. Perioodil 30.04.2022-30.04.2025 on korteriomanik jätnud tasumata talle esitatud arvete eest 1457,28 eurot (dtl 4; esitatud arved dtl 14-50; viidatud perioodil korteriomanik makseid ei teinud). Korteriühistu 24.04.2022 üldkoosoleku protokolli kohaselt (dtl 51-52) oli maja haldamise kulu alates 1.04.2022 0,60 EUR/m2 , alates 1.05.2022 0,75 EUR/m2 . Vastavalt 29.04.2023 üldkoosoleku protokollile (dtl 53-54) oli alates 1.04.2023 maja haldamise tasu 0,60 EUR/m2, alates 1.05.2023-30.09.2023 0,75 EUR/m2 . 12.05.2024.a üldkoosolekul otsustati, et alates 1.04.2024 on maja haldamise kulu 0,60 EUR/m 2 (dtl 55-56) ja 21.05.2025.a. üldkoosolekul võeti vastu otsus, et alates 1.05.2025 on maja haldamise kulu 0,60 EUR/m2 ja alates 1.06.2025-30.09.2025 0,85 EUR/m2 (dtl 57-58). Tõendamaks kulude arvestust terve maja peale esitas avaldaja majandusaasta aruanded 2022 2024 kohta, kus korteriomandite majandamiskulud aasta peale on välja toodud aruandes lk 1011 (dtl 67-101) ja üldteenuste lepingud (Enefit AS-ga nr EL2403044036023 EE dtl 59; OÜ-ga Ekovir sõlmitud jäätmeveoteenuse osutamise leping nr KJL0857 dtl 60-66; VKG Soojus AS-ga sõlmitud soojusenergia ostu müügileping nr 30064207 ja lisa dtl 103 ja 106-108; OÜ-ga Järve Biopuhastus sõlmitud veevarustus- ja reovee ärajuhtimise müügileping nr TL-008625 dtl 111112). Korteriühistu palub A. G.lt välja mõista: kommunaalteenuste võlg perioodi eest 2.04.2022-30.04.2025 1457,28 eurot; seisuga 16.06.2025.a sissenõutavaks muutunud viivis 6,99 eurot (arvestatud perioodi eest 1.06.2025-16.06.2025 0,03% põhinõudest päevas ; dtl 6), viivis alates 17.06.2025.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses (ehk seadusjärgses määras); menetluskulud 310 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 260 eurot õigusabikulu (arvestusega 2 töötundi x 130 eurot töötunni hind).
3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja viivist p 6). Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine. Avaldaja nõuab A. G.lt kommunaalteenuste eest tekkinud võlgnevust. Korteriomanik on jätnud talle esitatud arved tasumata. Arvete tasumata jätmine, samuti tasumisega viivitamine on kohustuse rikkumine. 4 Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus tasuda. Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud korteriomaniku vastu. A. G. on kirjalikus vastuses selgitanud, et temast mitteolenevatel põhjustel ei ole võimalik kommunaalteenuste eest ülekandeid teha - Venemaalt ei saa teha pangaülekandeid ning viisat ei ole võimalik saada, Eestis ei ole tal lähedasi kes saaksid makseid teha korteriomaniku eest (dtl 313-314; kirjavahetus korteriühistu ja ühistu lepingulise esindajaga dtl 317-329). Samas ei ole A. G. vaielnud vastu nõudele ega selle suurusele. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus pangatehinguid Venemaalt Eestisse teha ei saa, tuleb leida Eestis kinnisvara omaval isikul muud võimalused, et kanda hoolt oma kinnisvara eest (sh tasuda maksed) aja, mil ise viibib eemal või siis vara müüa. Ei ole mõeldav olukord, kus korteriühistu võlausaldajana peab ootama maksete laekumist teadmata kaua, samal ajal kui korterelamule üldteenuste eest tuleb korteriomanikel (ja omakorda korteriühistul teenuseosutajatele) tasuda iga kuu regulaarselt. Kahjustada saavad korterelamus püsivalt elavate korteriomanike huvid. Avaldaja nõuab lisaks kohustuse täitmisele ja sissenõutavaks muutunud viivisele viivist TsMS § 367 alusel alates 17.06.2025.a. VÕS § 113 lg 1
4. lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
5. Kohus rahuldab avaldaja nõude, mõistab A. G.lt välja 1457, 28 eurot (põhinõue ajavahemiku
6. aprill 2022 –
7. aprill 2025 eest), sissenõutavaks muutunud viivise 6,99 eurot (arvestatud perioodi eest 1.06.2025-16.06.2025) ning lisanduva viivise alates 17.06.2025 ja jätab korteriomaniku kanda menetluskulud. Menetluskulude jaotus
8. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 260 eurot (arvestusega 2 h x 130 EUR/h) Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 310 eurot.
9. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
10. 5 TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 6