Obsah (5)

§ 32§ 41§ 28§ 29§ 35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-12062 Kohtuasi K.R kaebus Tallinna k

) § 32 lg 5, RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-20-17, p 13.2). Kohtul on kohtuasja lahendamisel kohustus seadust tõlgendada ning õiguskorras esinevate lünkade korral võimalusel need tõlgendusega ületada (RKTKm 01.06.2022, 2-21-327, p 14.2). Maakohus viitas

§ 32

lg-tele 1, 2 ja 5 ja § 41 lg 1 teisele lausele ning märkis, et viidatud sätteid põhiseaduspäraselt nende koosmõjus tõlgendades tuleb avaldajal kohtutäituri tulemuspõhise tasuna tasuda pool põhitasust arvestatuna summalt, mis laekus täitetoimingute tulemusel (

§ 32

lg-d 4 ja 5) ning menetluse alustamise tasu, praegusel juhul 30 eurot, millele lisandub käibemaks. 10 807,35 euro tasumine ei toimunud avaldaja poolt kohtutäituri tegevuse tulemusena. Täitetoimingute abil, s.o täituri tegevuse tulemusena, tasus avaldaja nõudesumma jäägi 490,60 eurot ning just sellelt summalt saab kohtutäitur arvestada põhitasu lõpliku suuruse. 4.

1. Kohtul on kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri kaebuse kohta tehtud otsus kui ka põhitasu otsus. Küll ei saa kohus põhitasu otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha (RKTKm 01.06.2016, 3-2-1-36-16, p 23). Kohtutäituril tuleb avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata ja teha põhitasu kohta uus otsus. 4.
2. Kohus pidas kaebuse osalist rahuldamist ja vaidluse asjaolusid arvestades õiglaseks jätta avaldaja ja sissenõudja menetluskuludest 50% kohtutäituri ja 50% nende endi kanda. Ülejäänud menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, v.a kaebuse esitamisel avaldaja tasutud riigilõiv, mis jäi kohtutäituri kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 172 lg-d 1 ja 10). Määruskaebus
3. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus avaldaja kaebuse rahuldas ning jättis menetluskulud kohtutäituri kanda. Kohtutäitur palub teha asjas uue määruse, millega jätta kaebus kohtutäituri 17.07.2025 otsusele rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud

§ 32

lg 5, § 35 lg 1 ja § 41 lg 1 ning jätnud kohaldamata TMS § 24 lg 2 ja

§ 32lg 4.

Põhitasu sissenõutavaks muutumise aeg

§ 32lg 2 järgi ei oma tähtsust põhitasu suuruse arvestamisel.

Lisaks ei ole

§ 41lg 1 kohaldamine põhitasu suurusele asjakohane.

Kuna täitmisavalduses oli sissenõutavaks summaks märgitud 11 264,85 eurot ning see nõuti täies ulatuses pärast täitmisteate esitamist sisse, tuleb kohtutäituri põhitasu arvestada 11 264,85 eurolt. Põhitasu osas tuleb täitemenetluse alguseks lähtuvalt TMS § 24 lg 2 teisest lausest lugeda sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, s.o 27.05.

1. Vaidlust ei ole, et avaldaja on tasunud täitmisavalduses esitatud nõude pärast seda, kui täitmisavaldus jõudis kohtutäiturini. Kohtutäitur vähendas oma põhitasu poole võrra seaduses ettenähtust. Seega on kohtutäituril õigus nõuda põhitasu ja täitemenetluse alustamise tasu kokku 632,40 eurot (sh käibemaks). Menetlusosaliste seisukohad
2. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldaja vastuväidete kohaselt reguleerib TMS § 24 lg 2 „tekkinud“ täitekulude arvestamise aega. Kuna siinses asjas oli võlgnevus 10 807,36 euro ulatuses tasutud 27.05.2025 ja kohtutäitur tegi täitemenetluse algatamise otsuse 28.05.2025, siis ei saanud 28.05.2025 4 2-25-12062 tekkida kulusid nõude täitmisega seoses, mis on tasutud väljaspool täitemenetlust. Kohtutäituril puudub õigus saada tasu enne täitemenetlust tasutud võlgnevuste eest. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
5. Asja materjalidest nähtub, et sissenõudja esitas 27.05.2025 täitmisavalduse 11 264,85 euro sissenõudmiseks, millest avaldaja tasus samal kuupäeval (enne täitmisteate kättesaamist) otse sissenõudja arvelduskontole 10 807,35 eurot ning 490,60 eurot tasus avaldaja pärast täitmisteate kättesaamist vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Asja materjalide kohaselt on täitmisteade avaldajale saadetud 06.06.
6. Avaldaja väidab, et ta on täitmisteate kätte saanud 09.06.
7. Puudub vaidlus, et avaldaja võlgnevus sissenõudja ees on tasutud. Samuti on täitemenetlus täiteasjas nr 008/2025/866 lõpetatud.
8. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et täitemenetlus on lõpetatud, ei takista praegusel juhul asja lahendamist, kuna täitemenetluse osalistel peab olema võimalus vaidlustada kohtutäituri võimalikke eksimusi täitemenetluse korraldamisel TMS §-des 217 ja 218 sätestatud korras ka pärast täitemenetluse lõpetamist, et tagada nende õiguste tõhus kaitse.
9. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas kohtutäituril on õigus arvestada põhitasu ka 10 807,35 eurolt, millise summa tasus avaldaja sissenõudjale enne kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamist ja täitmisteate kättesaamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul on kohtutäituril õigus arvestada põhitasu vaid 490,60 eurolt. 12.

§ 28

lg-te 1 ja 2 järgi on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning täituril on õigus saada tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult

-s sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras.

§ 29

lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust.

§ 35

lg 1 sätestab, et kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma, arvutatakse kohtutäituri põhitasu ja kohtutäituri tasu ettemaks

§ 35

lg-s 1 välja toodud tabelis toodud nõude summa järgi.

§ 32

lg 4 järgi, kui rahalise nõude täitmisel täidetakse täitedokument enne selle vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, maksab võlgnik kohtutäituri põhitasu üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust ja täitemenetluse alustamise tasu.

§ 32

lg 5 järgi kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga.

§ 32

lg 2 esimese lause järgi muutub rahalise nõude täitmisel täituri põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. 13. Riigikohus on selgitanud, et kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või n-ö väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale vms). Kui sundtäitmisele esitatud 5 2-25-12062 rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada

§ 32

lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 11). 14.

§-s 41 on sätestatud erisused kohtutäituri tasu arvestamisel nõude varasema lõppemise tõttu.

§ 41

lg 1 järgi, kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu. Kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast avalduse kohtutäiturile esitamist, kuid enne täitmisteate saamist, maksab võlgnik 15 eurot. Kui nõude täitmine toimus samal päeval kui täitmisteate kättetoimetamine, loetakse täitmine toimunuks pärast täitmisteate kättetoimetamist ning võlgnik maksab menetluse alustamise tasu. 15.

§ 41

lg 1 ei tee aga erandit olukordades, kus sissenõudja nõue tasutakse ositi, seejuures osa pärast sissenõudja poolt täitmisavalduse esitamist, kuid enne kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamist ja võlgnikule täitmisteate kättetoimetamist, ning osa pärast võlgniku poolt täitmisteate kättesaamist.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorras, kus seadus ei reguleeri üheselt kohtutäituri tasu suuruse arvestamist olukorras, kus võlgnik on osa võlgnevusest tasunud pärast sissenõudja poolt täitmisavalduse esitamist, kuid enne täituri poolt täitemenetluse algatamist ja võlgnikule täitmisteate kättetoimetamist, ning teine osa võlgnevusest tasutud vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul, on võimalik õiguskorras esinev lünk ületada seadust tõlgendades (RKTKm 01.06.2022, 2-21-327, p 14.2; RKTKm 28.05.2025, 2-23-607, p 11).
2. Ringkonnakohus leiab, et

§ 41

lg-t 1, § 32 lg -t 2, § 32 lg-t 4, § 32 lg-t 5 ja § 35 lg-t 1 koosmõjus tõlgendades ning kohtupraktikat arvestades, ei ole võlgnikul kohustust maksta kohtutäituri tasu siis, kui ta on nõude täitnud enne kohtutäituri poolt võlgniku suhtes esimese täitetoimingu tegemist, st esmase täitmisteate üleandmist. Kohtutäituril tekib õigus saada tasu neil juhtudel, mil kohtutäiturile on esitatud täitmisavaldus ja ta on alustanud täitemenetlust, milles on kätte toimetatud täitmisteade. Võla tasumisel või sissenõudmisel enne täitmisteate saamist ei ole võlgnikule teatavaks tehtud, et tema suhtes võidakse teha täitetoimingud, mistõttu ei pea ta kandma ka põhjendamatutest täitetoimingutest tulenevat makseriski (vt ka RKTKm 07.06.2007, 3-2-1-68-07, p 11; 10.06.2003, 3-2-1-78-03, p 16; (RKTKo 13.10.2009, 3-2-1-88-09, p 9). 18. Riigikohus on samuti selgitanud, et kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada

§ 32

lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kui sundtäitmisele esitatud nõue täidetakse n-ö väljaspool täitemenetlust, arvutatakse kohtutäituri tasu

§ 41lg-s 2 sätestatud alusel ja tingimustel.

Vajaduse korral tuleb kohaldada mõlemat sätet, määrates kohtutäituri tegevuse tulemusel sissenõutud nõude osalt tasu

§ 32

lg 5 järgi ning väljaspool täitemenetlust tasutud osalt

§ 41lg 2 alusel.

Seega tuleb nõude osalisel või väljaspool täitemenetlust rahuldamise korral kohtutäituril teha uus põhitasu otsus (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 11). 19. Arvestades eeltoodut, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kohtutäituril ei ole õigus arvestada põhitasu summalt (10 807,35 eurot), mis on avaldaja poolt tasutud pärast sissenõudja poolt täitmisavalduse esitamist, kuid enne kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamist ja avaldajale täitmisteate kättetoimetamist. Kohtutäituril on võimalik arvestada 6 2-25-12062 põhitasu üksnes 490,60 eurolt ning seda pooles ulatuses seaduses ettenähtust (

§ 32

lg 4), kuna asjaomase summa tasus avaldaja vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul (sellist seisukohta toetab ka kohtupraktika, vt TlnRnKm 21.09.2020, 2-20-7086, p 16; TlnRnKm 11.06.2012, 2-12-7535, põhjenduste lõigud 7 ja 8; TrtRnKm 08.01.2009, 2-08-22041, põhjenduste 7 lõik; TlnRnKm 14.12.2009, 2-07-5459, põhjenduste lõigud 7 ja 8). Kohtutäituril tuleb seega teha põhitasu kohta uus otsus.

1. Kohtutäituri viited TMS § 24 lg-le 2 ei anna alust jõuda eelnevast erinevale seisukohale. TMS § 24 lg 2 teise lause järgi loetakse tekkinud täitekulude osas täitemenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte. 10 807,36 eurot tasuti avaldaja poolt sissenõudjale enne täitemenetluse algatamist. Seega ei olnud selleks hetkeks täituril täitekulusid tekkinud.
2. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
4. Maakohus jättis vaidlustatud määrusega TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel maakohtus kantud avaldaja ning sissenõudja menetluskulud 50% ulatuses kohtutäituri kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, mis jäi kohtutäituri kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määrust vastavas osas muuta.
5. TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 172 lg 1 sätestab kohtu laia kaalutlusõiguse jaotada mitme menetlusosalisega hagita menetluses menetluskulud üldreeglist erinevalt, lähtudes õigluse põhimõttest, arvestades mh kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve, nt kohtusse pöördumise põhjendatust (RKTKm 23.10.2024, 2-20-19179, p 13.1).
6. Ringkonnakohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid ning seda, et maakohus rahuldas avaldaja kaebuse osaliselt, siis saab põhjendatuks pidada maakohtu otsustust jätta avaldaja ja sissenõudja menetluskuludest 50% kohtutäituri ja 50% nende endi kanda. Praegusel juhul ei esitanud avaldaja põhjendamatut avaldust (avaldus rahuldati osaliselt) ning avaldaja poolt kohtusse pöördumise põhjustas kohtutäitur.
7. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebusemenetluse kulud kohtutäituri kanda (TsMS § 171 lg 1).
8. Maakohus määras TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks ka avaldaja ja sissenõudja menetluskulude rahalise suuruse. Kohtutäitur on palunud jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuid ei ole määruskaebuses menetluskulude rahalise suuruse kohta sõnaselgeid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
9. Kuna maakohus määras vaidlustatud määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, teeb ringkonnakohus seda ka määruskaebemenetluses kantud kulude osas (TsMS § 174 lg 3). 7 2-25-12062
10. Avaldaja palub 08.09.2025 taotluses mõista kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja määruskaebemenetluses kantud lepingulise esindaja kulu kokku 781,20 eurot (sh käibemaks). Avaldaja lepingulise esindaja tasu koosneb järgmistest tegevustest: määruskaebuse analüüs (1 tund) ja vastuse koostamine määruskaebusele (2,5 tundi). Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 180 eurot ilma käibemaksuta. Avaldaja palub menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga ning taotleb TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt mõistetaks välja ka viivis. Kohtutäitur avaldaja menetluskulude nimekirja osas seisukohta ei esitanud.
11. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja kulu on põhjendatud. Arvestades avaldaja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaadi abi) ja teostatud toiminguid, saab lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks pidada 180 eurot ilma käibemaksuta. Avaldaja esindaja poolt määruskaebemenetluses teostatud toiminguid kokku mahus 3,5 tundi peab ringkonnakohus põhjendatuks. Avaldaja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 630 eurot (3,5 h × 180 eurot/h), koos käibemaksuga 781,20 eurot. Nimetatud summa kuulub kohtutäiturilt avaldaja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. Avaldaja taotlusel mõistab ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskuludelt välja ka viivise.
12. Käesolev määrus ei ole resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas TMS § 218 lg 3 alusel Riigikohtule edasikaevatav, kuivõrd täitemenetluses täidetav nõue (kohtutäituri tasu) on alla 2000 euro. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuivõrd käesolev määrus ei ole edasikaevatav osas, milles ringkonnakohus vaatas läbi kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse, ei saa ringkonnakohtu määrust vaidlustada ka menetluskulude jaotuse osas (ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 3). Praegune määrus on TsMS § 178 lg 2 järgi vaidlustatav osas, milles ringkonnakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse (resolutsiooni p-d 4 ja 5). (allkirjastatud digitaalselt) 8