← Eesti

1-25-4709/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2025, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-25-4709 (25740000053) Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekr

§ 3

lg 1 sätteid, omandas kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses, s.o 10 kuni 25 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Omandatud amfetamiini valdas ja hoidis Kaspar Paks enda juures ja andis selle 2024. aasta septembrist kuni 30.11.2024. a LääneVirumaal, täpselt tuvastamata kohas, edasi K V .

§ 3

lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

§ 2

p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Amfetamiin kuulub

§ 31lg 1 ja § 4 lg 15 alusel sotsiaalministri 18.mai 2005.

a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende alusel meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisaga 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja.

§ 31

lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe 2 tekitamiseks 1,3 grammist. Seega pani Kaspar Paks toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise (st valdamise ja hoidmise). II KOKKULEPPE SISU KARISTUSE MENETLUSKULUDE TASUMISE OSAS LIIGI JA MÄÄRA NING Süüdistatava Kaspar Paksu, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Kaspar Paksu süüdimõistmist ja karistamist vangistusega 1 aasta 4 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Kaspar Paks ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulud: Süüdimõistmisel kuulub Kaspar Paksult väljamõistmisele KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on I astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2215,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel kohustub Kaspar Paks hüvitama temalt väljamõistetud menetluskulud summas 2215 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust üksteist kuud 184,58 eurot ja viimasel ehk kaheteistkümnendal kuul 184,62 eurot. Asitõendid: - 2 tk CD-R plaati (protokollide lisad) – jätta arhiveerimiseks kriminaalasja materjalide juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Kaspar Paks ning tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuste sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning menetluskulude tasumise osas. III KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav Kaspar Paks avaldas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Kaspar Paks on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja asja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kaspar Paks tuleb süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtu hinnangul vastab taotletud karistus süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Kokkulepe hõlmab ka otsustusi asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete osas. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. 3 KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on nende osas ka kokkulepe saavutatud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama sätte lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi ning osa neist võib kohus jätta riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Kaspar Paksult tuleb menetluskulud välja mõista täies ulatuses, kuid võimaldada need tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse resolutsioonis märgitud maksegraafiku kohaselt. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.