Obsah (5)

§ 402§ 1§ 406§ 4034§ 4062

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 16. september 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-24-18418 Tsiviilasi Bondora A

§ 402lg 1 mõttes.

Hageja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (

§ 1lg 5).

Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (

§ 406

), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034p-d 1 ja 2 ning lg 2).

5.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulepingu nr BL2148120 kohaselt on krediidi kulukuse määr 28,59% aastas, lepingu nr BL2234931 kohaselt 29,28%, lepingu nr BL2444400 kohaselt 22,28%, lepingu nr BL2657932 kohaselt 31,51% ja lepingu nr BL2939287 kohaselt 36,66%. Lepingute sõlmimise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr vastavalt: lepingute nr BL2148120 ja BL2234931 osas 20,09%, lepingu nr BL2444400 osas 18,68%, lepingu nr BL2657932 osas 16,95% ja lepingu nr BL2939287 osas 16,30%. Seega ei ületa ühegi lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 6. Tarbijakrediidilepingu puhul peab kohus kontrollima ka seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). 3 Hageja on hagiavalduses märkinud, et lepingute sõlmimise ajal oli kostja sissetulek vahemikus 2437 eurot 27 senti – 32 730 eurot 44 senti ja kohustused vahemikus 600 eurot 1111 eurot, hageja arvestas kostja elamiskuludena ca 800 eurot (dtl 3, 60, 186). Laenutaotluste esitamise ajal avalikustatud maksehäireid puudusid. Kohtule esitatud kostja konto väljavõttest (dtl 53, 180, 237) nähtuvalt oli kostja sissetulek keskmiselt 2900 eurot – 3400 eurot kuus ning igakuised laenukohustused ca 900 eurot kuus. Arvestades kostja sissetulekut ja kohustusi ei ole hageja kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Kohus märgib, et kuigi kostja konto väljavõttest nähtub, et kostja on perioodil

1. veebruar 2020 –
2. juuni 2022 saanud erinevatelt krediidiandjatelt krediiti vähemalt 26-l korral, kogusummas 18 099 eurot 61 senti (sh käesoleva hagi esemeks olevate lepingute alusel saadu), siis kostja sissetulekud võimaldasid tal võetud kohustusi täita. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi.
3. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
4. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 1995 eurot. Hagihinnalt 22 212 eurolt 35 sendilt tuleb tasuda riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt riigilõiv 1260 eurot. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 1260 eurot (s.o riigilõiv). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 4