18.06.2025 saabus Viru Maakohtule R Re kaebus tema suhtes 03.06.2025 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,25,000674. KAEBUS 18.06.2025 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 03.06.2025 otsus nr 2440,25,000674 tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 või 5 alusel. Kaebuses märgitakse, et kohtuvälise menetleja otsuses puudub täielikult analüüs/teo sisustus selle kohta, kuidas menetlusvälise isiku poolt foto postitusest muuseumis, II maailmasõja aegse punase viisnurgaga pilotkaga 2018 aastal, so. 4 aastat enne Vene Föderatsiooni sõda Ukraina vastu, sai keskmine mõistlik inimene (informeeritud kõrvalvaataja) järeldada, et menetlusalune isik toetab või õigustab sellist Vene Föderatsiooni tegevust. Lihtsalt avalikust foto postitusest 2018 aastal, ilma igasuguste kommentaarideta, kui polnud isegi viidet võimalikust Vene Föderatsiooni sõjast ja sõjakuritegudest Ukraina vastu, ei saa järeldada, et menetlusalune isik toetaks või õigustaks kuidagi Vene Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu. Menetlusaluse isiku ütlused tõendavad seda, et isik ei toeta või õigusta kuidagi agressiooni, sõjakuritegusid jms. Menetlusalune isik on andnud ütlusi selle kohta, et ta on ajaloohuviline ja eemaldab lubamatu sümboolikaga fotod koheselt. Järelikult ei vasta menetlusaluse isiku tegu süüteokoosseisu kirjeldusele. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt tuleb väärteomenetlus lõpetada, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Menetlusalune isik leiab, et väärtegu on aegunud ja ei nõustu otsuses märgitud väärteo toimepanemise ajaga, so. 27.01.2024, kuna postitus on Facebooki menetlusaluse isiku poolt üles pandud 2018 aastal. Väärteo toimepanemise ajaks ei saa lugeda aega, millal kohtuväline menetleja postituse avastab. Väärteo toimepanemise ajaks tuleb seega lugeda postituse avaldamise aeg, so. 2018.
lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe ette kolmeaastast aegumistähtaega. VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaselt tuleb väärteomenetlus aegumistähtaja möödumisel lõpetada. Kui tegu on toime pandud 2018 ja
ca 4 aastat hiljem, siis on menetlusaluse isiku karistamisel rikutud karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keelu põhimõtet (karistusseaduse tagasiulatuva jõu puudumise põhimõte). Süüküsimuse lahendamisel tuleb lähtuda täpselt määratletud ja teo toimepanemise ajal jõus olnud seadusega kehtestatud karistusnormist (põhiseaduse § 23,
lg 1 ja § 5 kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 7 lg 1 ja EL-i põhiõiguste harta art 49 lg 1) (RKKKo 4-23-742 p 16). Menetlusaluse isiku poolt foto postitamise ajal ei saanud isik kuidagi eeldada, et 4 aasta pärast on tegu karistatav. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2440,25,000674. Kohtuvälise menetleja seisukohast menetlusaluse isiku R R poolt esitatud kaebus otsuse tühistamise osas rahuldamisele ei kuulu. Kaebuses puudub igasugune viide, et menetlusalune isik oleks postitanud foto 2018.aastal. Kui menetlusalune väidabki, et postitas 2018 aastal, siis kohtuväline menetleja seda süüks menetlusalusele isikule ei panegi, vaid kohtuvälise menetleja poolt koostatud kiirmenetluse otsus oli koostatud selle kohta, et menetlusalune isik 27.01.2024 kella 19:56 ajal sotsiaalvõrgustikus "Facebook" kasutajanimega "R R" eksponeeris ja jagas avalikult pilte endast, kus kandis mütsi "Pilotka", millel oli näha punane viisnurga kujuline märk, millel sirbi ja vasara kujutis. R R postitas avalikult sotsiaalmeedias "Facebook" oma profiilil foto, millel oli kujutatud agressiooniakti toimepanemisega seotud sümboleid, seega antud foto avaliku postitamisega avaldas ta toetust rahvusvahelisele kuriteole ning agressorriigi sõjaväe ideoloogiale ja selle eesmärkidele ning meetoditele. Postituse tegemise aega kinnitavad tunnistaja ütlused ja tunnistaja ülekuulamise lisana olev foto, millelt on näha ekraanitõmmis koos postituse tegemise ajaga „laupäev, 27.jaanuar 2024 kell 19:56“, samuti on daatumi kohal maakera märk, mis näitab, et tegemist on avaliku postitusega. Seega kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud väärteo
lg 1 järgi, mille eest oli 2024.aastal põhikaristusena ettenähtud rahatrahv kuni 1200 eurot (300 trahviühikut) või arest kuni 30 päeva. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Väärtegu on kvalifitseeritud
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kogutud tõendid nende kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.
lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10). Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud R Rele
lg 1 järgi selles, et tema 27.01.2024 kell 19:56 xxx postitas avalikult sotsiaalmeedias "Facebook" oma profiilil „R R“ foto endast, kus kandis mütsi "Pilotka" millel oli näha punane viisnurga kujuline märk, millel sirbi ja vasara kujutis. R R postitas avalikult ja jagas fotot, millel oli kujutatud agressiooniakti toimepanemisega seotud sümboleid, seega antud foto avaliku postitamisega avaldas ta toetust rahvusvahelisele kuriteole ning agressorriigi sõjaväe ideoloogiale ja selle eesmärkidele ning meetoditele. Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid: Menetlusaluse isiku ütlused kiirmenetluse otsuses (dtl 11), mille kohaselt R R selgitas, et postitas 27.01.2024 Facebooki enda profiilil „R R“ profiilipildiks foto iseendast Saaremaa muuseumis. Tal on seal peas pilotka, millel punast värvi viisnurk sirbi ja vasaraga. Taustal on ENSV lipp sirbi ja vasaraga. Eemaldab enda kontolt fotod keelatud sümboolikaga. Tunnistaja M G ülekuulamise protokoll koos fototabelitega (dtl 19-22), mille kohaselt nägi ta internetiportaalis Facebook 13.02.2025 R R profiili, kus oli postitatud 27.01.2024 profiilipildil isiku foto, kus tal on peas pilotka punast värvi viisnurgaga, millel sirp ja vasar. Samuti oli kontol muid keelatud sümboolikaga fotosid. Protokollile on lisatud ekraanitõmmised R R avalikest postitustest, sh. 27.01.2024 avalikult postitatud profiilipilt. Karistusregistri väljavõte (dtl 25), mille kohaselt R Rel puuduvad kehtivad karistused. R R tunnistas kiirmenetluse otsuse koostamisel, et postitas avalikult Facebookis 27.01.2024 foto iseendast Saaremaa muuseumis, kus tal on peas pilotka punase viisnurgaga, millel on sirp ja vasar. Samuti on taustal ENSV lipp sirbi ja vasaraga. Ta on ajaloohuviline. Kaebuses aga märgib R R, et ta postitas nimetatud foto Facebooki juba 2018.a. Seega ei nõustu ta väärteo toimepanemise ajaga ning leiab, et kuna
lg 1 jõustus 29.04.2022, siis on rikutud karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keeldu. Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad kokku omavahel ja annavad kohtule väärteo toimepanemise pildi. Menetlusaluse isiku ütlused on kohtu hinnangul osaliselt usaldusväärsed, sest tema ütlustes esinevad vastuolud (kiirmenetluse protokolli koostamisel antud ütlustes ja kaebuses märgitud vastuväites), kuid ei vaidlusta kaebuse esitaja fakti, et 27.01.2024 sotsiaalmeedias Facebooki tema profiili pildiks oli süüdistuses märgitud foto. Kohus leiab, et tunnistaja M G ütlustega ning nendele lisatud ekraanitõmmistega on tõendatud, et R R postitas avalikult Facebookis enda profiilipildiks foto, kus tal on peas militaarmüts pilotka punase viisnurgaga ja sirbi ja vasaraga. Tunnistaja avastas nimetatud foto Facebookis juhuslikult 13.02.2025, kui läks vaatama R R profiili. Ekraanitõmmisel on foto juures märgitud, et see on avalikult postitatud (maakera märk) 27.01.2024. Juurde on märgitud, et tegu on profiilipildiga. Seega ei oma tähtsust, millal see pilt esmakordselt oli isiku profiilile laetud, vaid see, millal on seda avalikult jagatud. Antud juhul oli see foto 27.01.2024 märgitud isiku avalikuks profiilipildiks. Seega peab kohus tõendatuks väärteo toimepanemise aega 27.01.2024 kell 19.56ning r R tegu ei ole aegunud kohtuotsuse tegemise ajal.
lg 1 kohaselt agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. Riigikohus on lahendis 4-22-3610 selgitanud, et avalikult toimepanduks tuleb lugeda tegu, kui eksponeeritav sümbol tehakse nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramata arvule isikutele või konkretiseerimata isikutele. Nii seda, kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on toetav või õigustav, tuleb aga sisustada nn keskmise mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse sümboli enese tähendust, sümboli eksponeerimise aega (nt teatud tähendusega kuupäev või ajaline distants mõnest sündmusest), kohta (nt etendus/lavastus või poliitiline demonstratsioon) ja viisi (nt svastika käesidemel või kujutis svastika viskamisest prügikasti). Seos sümboli eksponeerimise ja koosseisus nimetatud kuriteo toetamise/õigustamise vahel ei pea olema sõnaselgelt esile toodud, vaid piisab sellest, kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal (nt viisnurga ning sirbi ja vasara üheselt arusaadav seos Vene Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu). R R postitas sotsiaalmeedias Facebook avalikult enda profiilipildi, millel on näha keelatud sümboolika (viisnurk koos sirbi ja vasaraga) ning see oli näha piiramata arvule isikutele, ehk sihipärane avalikkusele suunatud eksponeerimine. Veel on Riigikohus lahendis 4-22-3610 selgitanud, et Venemaa Föderatsiooni sõjategevust Ukrainas tuleb vaieldamatult käsitada
Eesti Vabariik on ühemõtteliselt mõistnud hukka Venemaa Föderatsiooni sõjalise sissetungi Ukrainasse ja tunnistanud selle rahvusvaheliseks kuriteoks, nimetades seda korduvate poliitiliste avaldustega agressiooniks ja selle käigus Ukraina rahva vastu toimepandud julmusi sõjakuritegudeks ning genotsiidiks (nt Riigikogu
lg 1 järgi.
Kohus leiab, et R R täitis objektiivse koosseisu
lg 1 järgi ettevaatamatusest läbi hooletuse.
lg 3 kohaselt paneb isik teo time hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Alates 24. veebruarist 2022 on kõigile Eesti Vabariigis elavatele isikutele ühemõtteliselt selge, milline tähendus on siinses õigusruumis viisnurgal koos sirbi ja vasaraga ning mida tähendab nende avalik eksponeerimine. R R märkis kaebuses, et tal puudus tahtlus avaldada toetust rahvusvahelisele kuriteole. Samas pidas R R võimalikuks postitada avalikult muuseumis tehtud foto, millel ta kannab pilotkat viisnurga, sirbi ja vasaraga. Seega avaldas ta hooletusest oma teoga toetust Venemaa Föderatsioonile, tema poolt toime pandavatele rahvusvahelistele kuritegudele ning sellisena mõistab seda ka keskmine kõrvaltvaataja. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Karistusseadustiku § 1511 lg 1 järgi. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et R R pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS Kohtuväline menetleja tegi 03.06.2025 kiirmenetluse otsuse, millega R Rt karistati
Kohus märgib järgmist: karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda
Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistusseadustik näeb ette karistusena
1 lg 1 järgi süüteo toimepanemise eest rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut, või aresti. Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. R R pani toime kaks väärtegu ühe teona, mis on toime pandud hooletusest. R R on varem väärteokorras karistamata. Kohus leiab, et R Re süü antud väärteos on keskmisest viksem ning talle määratud rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras (100 trahviühikut) vastab isiku süü suurusele. Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 400 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. KOHTU MEETMED Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.