← Eesti

2-25-108938/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 15.09.2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-108938 Tsiviilasi A ja B hagi Y vastu el

) § 101 alusel arvutatavas määras alates 24.03.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad väljamõistetud elatise kanda X arvelduskontole nr XXXXXXXX iga jooksva kuu

  1. kuupäevaks ette järgneva kuu eest.
  2. Seoses kostja vastuväidetega märgivad hagejad järgmist. Üldreegli kohaselt on vanemad kohustatud andma lapsele (lastele) ülalpidamist võrdsetes osades. Vanemate võrdsusest kõrvale kaldumine ei ole üldreegli kohaselt õigustatud. Kuivõrd kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta panustab hagejate emaga laste ülalpidamisse võrdes ulatuses, ei ole vanemate võrdsusest kõrvale kaldumine või hagejate ema poolt suurema ülalpidamiskohustuse koormise kandmine põhjendatud.
  3. Kostja on varakas, töövõimeline ning temal ei ole teisi ülalpeetavaid kellele ta elatist tasub.
  4. Igal inimesel on vaja ennast ja riideid pesta, milleks kulub seepi, šampooni ja pesupulbrit, ning reeglina käivad ka inimesed vähemalt paari kuu tagant juuksuris ja on vahel ka haiged või vajavad tervise turgutuseks lisaks väljakirjutatud ravimitele ka vitamiine ning hageja vanuses lapse jaoks on väga oluline ka kooliväline suhtlus eakaaslastega. Samuti vajab inimene elamiseks ka toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning et nende ostmiseks on vaja raha.
  5. Elatis on lapse (laste) ülalpidamiseks makstav raha. Hagejate seaduslik esindaja on nõus edaspidi kõik hagejatega kaasnevate kulutuste arveid tasuma miinimummäära ulatuses. Hagejad ei soovi, et kostja edaspidi tasuks hagejate eest arveid. Hagejad soovivad, et kostja tasuks elatist rahas. KOSTJA VASTUS
  6. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja ei ole oma laste (so hagejate) ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja on tasunud igakuiselt laste elatisena laste ema pangakontole 500 eurot kuus. Lisaks sellele tasub kostja igakuiselt täiendavalt lastega seotud kulusid summas min 235 eurot kuus, samuti tasub kostja lisaks veel laste telefonide 3

(6)2-25-108938 kulud, laste elukoha interneti kulud, laste transpordi kulud (so laste ema sõiduki kütuse kulu), laste ema sõiduki rehvide vahetuse ja hoiustamise kulud. Kokku on kostja igakuised minimaalsed kulud hagejate elatisele ja hagejatega seotud kuludele min 850 eurot kuus.
  1. Kostjapoolsed igakuised maksed ületavad seega oluliselt hagejate elatise nõuet (so kokku 575,44 eurot kuus), mistõttu tuleb hagejate hagi jätta rahuldamata.
  2. Lapsed (so hagejad) viibivad äärmiselt tihti kostja juures, so keskmiselt enam kui seitse ööpäeva kuus, millisel ajaperioodil kannab kostja kõik lastega seotud kulud. Seega tuleb

§ 101lg 6 kohaselt elatise summat vastavas osas vähendada.

Elatiskalkulaatori põhjal kujuneb elatise summaks eelnevat silmas pidades kahe lapse osas kokku 321,84 eurot kuus (so 160,92 eurot ühe lapse kohta).

  1. Hagis esile toodud laste igakuiste kulutuste summad, so hageja I osas väidetavalt 750 eurot kuus ja hageja II osas väidetavalt 885 eurot kuus on selgelt ülepaisutatud, ei vasta tegelikkusele ning on tõendamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 15. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad;  hagejad elavad koos emaga;  hagejate eest tasutakse lapsetoetust laste emale. 4

(6)2-25-108938 16. Hagejad palusid mõista kostjalt elatise välja perekonnaseaduse (

) § 101 alusel arvutatavas määras alates 24.03.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 17. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (

  1. i)ta täidab ülalpidamiskohustust piisaval määral (tasudes elatist ja mõningaid kulusid); (
  2. ii)hagejad viibivad kostja juures olulise osa ajast, mille võrra tuleks elatist vähendada. 18.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev:  Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma (

§ 101lg 3).

Alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassumma 282,31 eurot.  Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101lg 3).

Alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli 1832 eurot ning alates 01.04.2025 on 1981 eurot.  Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust. Alates 01.02.2023 kehtima hakanud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt saab hagejate eest nimetatud lapsetoetust hagejate seaduslik esindaja. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Võttes aluseks tsiviilasjas esitatud asjaolud ning praegu kehtivad elatise arvutamise alused, kujuneb kummagi hageja seadusjärgseks miinimumelatiseks (vt siit: https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025 summas 287,72 eurot kuus ning alates 01.04.2025 summas 301,74 eurot kuus.

  1. Kostja leiab, et hagejate igakuised ülalpidamiskulud on ülepaisutatud või ei vasta tegelikkusele. Kohus on selgitanud, et kostjal on kohustus oma vastuväidet tõendada. Kostja ei ole seda teinud, mistõttu on vastuväide alusetu.
  2. Kostja on märkinud, et tasub elatist piisavalt. Kohus leiab, et kostja vastuväide on alusetu. Kostja poolt tasutav elatis ei ole laste kulude suurust arvestades piisav. Liiati on kostja tasunud elatist erinevatel kuupäevadel ja erinevates summades – selliselt ei ole võimalik lugeda elatise kohustust kohaselt täidetuks.
  3. Kostja on märkinud, et hagejad on kostja juures viibinud olulise osa ajast, mistõttu tuleks vähendada temale väljamõistetavat elatist proportsionaalselt. Kohus on kostjale selgitanud, et kostjal tuleb vastuväidet tõendada, kuid kostja ei ole seda teinud. Kohus leiab, et

§ 101lg 6 ei tule käesoleval juhul elatise suuruse arvutamisel arvesse võtta.

22. Kõigele eeltoodule tuginedes mõistab kohus kostjalt elatise välja perekonnaseaduse (

) § 101 alusel arvutatavas määras alates 24.03.2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 23. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele. 5

(6)2-25-108938
  1. Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest.
  2. Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  5. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.