← Eesti

2-24-1118/13

Obsah (9)§ 661§ 430§ 4§ 428§ 432§ 173§ 168§ 174§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Tsiviilasja number 2-24-1118 Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2025, Pärnu Tsiviilasi I.W hagi R.X vastu seltsingu likvideerimise ja hüvitist

§ 661

lg 4 alusel saab menetluse lõpetamise määruse peale edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul kohtumääruse Tsiviilasi nr 2-24-1118 kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on I.W hagi R.X vastu seltsingu likvideerimise, hüvitise 185 500 euro väljamõistmiseks, alternatiivselt tasuta kinnistu ja hooneühistu liikmelisuse üleandmiseks, hüvitise 97 500 euro väljamõistmiseks ning hüvitise 1080 euro väljamõistmiseks.
  2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ja kostja vahel puudus mistahes seltsing, hageja nõuded on ebaselged ja osa nõuete lubatavust ei ole kontrollitud. Kostja esitas ka taotluse kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks.
  3. Hageja esitas 17.1.2025 kohtule poolte vahel 17.1.2025 Pärnu notar Kaia Krügeri büroos sõlmitud kinnistu tasuta üleandmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse, hooneühistu liikmelisuse tasuta üleandmise lepingu ja kompromissilepingu.
  4. Kostja ei vaidle menetluse lõpetamisele vastu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg 2 sätestab, et hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

§ 4

lg 3 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). 6. Kohus on seisukohal, et 17.1.2025 sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused, milleks on punktid 6.1.

  1. kuni 6.1.
  2. Ülejäänud notariaalses kompromissilepingus märgitud punktid on taotlused ja kinnitused, mida kohus määrusega kinnitama ei pea, kuid võtab menetluse lõpetamisel arvesse.
  3. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Pooled avaldasid notariaalses kompromissilepingu punktis 6.1.4., et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest. 8.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Notariaalse kompromissilepingu punktist 6.1.6. ei nähtu seaduses sätestatud erinevat kokkulepet menetluskulude jaotuse osas. Kohus jätab poolte menetluskulud

168 lg 3 alusel poolte endi kanda. 9.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks 2 Tsiviilasi nr 2-24-1118 menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 10. Kohus 10.10.2024 määrusega rahuldas I.W menetlusabi taotluse ja vabastada I.W hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest.

§ 190

lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus vabastab hageja seoses kompromissi sõlmimisega riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. 11.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku notariaalses kompromissilepingu punktis 6.1.5., et lühendavad kompromissi kinnitamise vaidlustamise õigust 3 tööpäevani. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.