← Eesti

2-24-16621/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Aleksandr Kondrašov, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-16621 Kohtuasi Z.B ja R.Y hagi Y.X-i vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 24.01.2025 otsus Kaebuse esitaja ja liik Z.B ja R.Y apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja I Z.B (isikukood XXX) Hageja II R.Y (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja R.H, lepinguline esindaja Indrek Repnau Kostja Y.X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Anastassia Rumjantseva Kohtuistungi toimumise aeg 28.10.2025 RESOLUTSIOON

  1. Tühistada Harju Maakohtu 24.01.2025 otsus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-24-16621 menetlus.
  2. Kinnitada alljärgnev kompromiss: 3.
  3. Y.X tasub Z.B-le igakuist elatist 375 eurot ning R.Y-le igakuist elatist 375 eurot, tasudes selle R.H arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX järgneva kalendrikuu eest ette jooksva kalendrikuu viimaseks kuupäevaks alates 01.09.
  4. 3.
  5. Kokkulepe sõlmimise ajaks on Y.X tasunud
  6. a septembri eest elatist 400 eurot Z.B ja R.Y peale kokku. Tasutud elatise osa arvestatakse septembri osas elatisest maha, s.o septembri eest kuulub tasumisele 350 eurot. Oktoobrikuu elatis Z.B-le ja R.Y-le on kokkuleppe sõlmimise seisuga tasumata ja tasutakse koos septembris tasumata elatise osaga hiljemalt oktoobri lõpuks koos novembri elatisega (kõik kokku 1850 eurot). 3.
  7. Z.B ja R.Y loobuvad tagasiulatuva elatise nõudest. 3.
  8. Z.B ja R.Y seaduslikud esindajad lepivad kokku, et üle 500 euro ulatuvad hariduse ja tervisega seonduvad (nt breketid, koolilõpetamise ja 2-24-16621 vahetusõpilasprogrammides osalemine) ühekordsed kulud kooskõlastavad seaduslikud esindajad omavahel eelnevalt ja kannavad võrdsetes osades.
  9. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  10. Menetlusosalised on loobunud määruse vaidlustamise õigusest. Määrus ei ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Z.B (hageja I) ja R.Y (hageja II) esitasid 01.11.2024 Harju Maakohtule oma ema R.H (ema) kaudu hagi Y.X-i (kostja, isa) vastu mõlema hageja kasuks november 2023 – oktoober 2024 elatise võla 1725 eurot ja igakuise elatise 500 eurot väljamõistmiseks. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt elavad hagejad emaga. Hagejate väitel on mõlema hageja igakuised keskmised kulud 1050 eurot (lisaks tavapärastele kuludele mõlemal klassirahad, kooli väljasõitude ja ühisüritustega seonduvad kulud, hagejal II kulud vahetusõpilasena Saksamaal, jalgratta kulu). Hagejal I on diagnoositud atoopiline dermatiit, mistõttu tarbib ta ainult ökoloogiliselt puhtaid tooteid nii toiduks kui hügieeniks, mis on kallimad. Alates vanemate lahkuminekust on kostja tasunud hagejatele elatist vähem kui seaduses sätestatud miinimumsumma ja maksed on laekunud ebaregulaarselt. Kostja esindaja kinnitas 01.08.2023 kostja nimel, et kostja maksab lastele seaduses sätestatud miinimumelatist ja tasub elatise võlast vähemalt 50 eurot kuus lapse kohta. Kostja elatise maksmise kokkuleppest kinni ei pidanud, tasudes vähem. Sotsiaalkindlustusametilt laekub hagejate ema kontole 128 eurot kuus. Hagejatele teadaolevalt saab kostja lastetoetust Soome Vabariigist. Kuna mõlemad vanemad saavad peretoetusi, ei arvestanud hagejad nõude esitamisel toetustega. Kostjal on Eesti keskmisest oluliselt suurem sissetulek. Vanemate vahel ei ole sõlmitud lastega suhtlemise korra lepingut ning suhtlemise korda ei ole määratud ka kohtulahendiga. Tagasiulatuva elatise osas oli kummalgi hagejal õigustatud ootus saada elatist ühes kuus 350 eurot.
  12. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, leides, et hagejate igakuised kulud on põhjendamatud, ülepaisutatud ega vasta tegelikkusele. Perekonnaseaduse alusel arvutatav elatise suurus hageja I osas on 244,56 eurot ja hageja II elatis on 287,72 eurot. Hagejate ema saab lapsetoetust. Tagasiulatuv elatisenõue on alusetu. Kostja on tasunud elatist vähem, kuna hagejad viibisid tema juures ja kostja kandis sel perioodil hagejatega seotud ülalpidamiskulud. Kostja on kandnud ka ühekordseid kulusid (koolilõpureis, riided).
  13. Maakohus rahuldas 24.01.2025 hagi osaliselt, jättes rahuldamata hagejate nõude tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks ja mõistes kostjalt välja hageja I kasuks elatise 147,97 eurot kuus alates 01.11.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni ja hageja II kasuks elatise 225,58 eurot kuus alates 01.11.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus luges hageja I põhjendatud kulutuste suuruseks vähemalt 810 eurot kuus ja hageja II põhjendatud kulutuste suuruseks vähemalt 910 eurot kuus, millest riikliku toetuse 128 eurot mahaarvamisel on kummagi vanema kohustuse suuruseks hageja I osas 373 eurot (746 / 2) ja hageja II osas 423 eurot (846 / 2). Maakohus ei tuvastanud kostja sissetulekut, kuna hagejad 2 2-24-16621 nõudsid hagis kulupõhist elatist ja kostja ei tuginenud väitele, et tal puudub majanduslik võimekus nõutavat elatist tasuda. Maakohus järeldas asjas esile toodu pinnalt, et hageja I on viibinud kostjaga keskmiselt 8 päeva kuus ja hageja II 7 päeva kuus.
  14. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hagejad heitsid kaebuses maakohtule ette elatise suuruse arvutamisel kostja elustandardiga mittearvestamist ja üldise hinnatõusu mittearvestamist. Maakohus ei arvestanud hageja I tervisliku seisundiga (atoopiline dermatiit). Samuti tuvastas maakohus ebaõigesti laste isa juures viibimise aja ning jättis tähelepanuta isa varasema võlatunnistuse elatise tasumise kohta, milles olid kajastatud suuremad summad kui maakohtu väljamõistetu. Hagejad vaidlesid vastu ka menetluskulude poolte endi kanda jätmisele.
  15. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
  16. Pooled jõudsid 28.10.2025 toiminud kohtuistungil kompromissile käesoleva määruse resolutsioonis märgitud tingimustel ning esitasid kompromissi ringkonnakohtule kinnitamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  17. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 ja § 659 alusel tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga.
  18. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja TsMS §-des 430 ja 432 sätestatust.
  19. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kolleegium peab poolte menetluskuludega seotud taotlust põhjendatuks.
  20. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd pooled loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest, ei saa kohtumääruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.