Obsah (5)

§ 120§ 123§ 87§ 29§ 30

4-25-3211 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2025, Paide kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-3211 (2630,25,002885) Kohtuni

§ 120lg 1, § 132 p 1 kohus otsustas: 1.

Jätta Urmet Türneri kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 6.8.2025 otsus väärteoasjas nr 2630,25,002885 muutmata.

1. 2-kuulise juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt LS § 127 peab U. Türner 5 tööpäeva jooksul peale kohtuotsuse jõusutmist loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
2. Edastada kohtuotsus Urmet Türnerile ja kohtuvälisele menetlejale. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 6.8.2025 otsusega väärteoasjas nr 2630,25,002885 karistati Urmet Türnerit selle eest, et tema 11.7.2025 kella 16.09 ajal x x Järva maakonnas x x. km juhtis mootorsõidukit x reg.nr x asulavälisel teel kiirusega 116km/h +- 4km/h teel, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 22 km/h. Rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg
3. Väärteo 1 4-25-3211 toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud U. Türnerit LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kaebus Urmet Türner esitas Pärnu Maakohtule kaebuse PPA 6.8.2025 otsusele (kohtutoimik, edaspidi KT, tl 11-12). U. Türner avaldab, et kahetseb juhtunut ja üritab oma liikluskäitumist veelgi enam kontrollida. Kaebuses leiab U. Türner, et kohtuväline menetleja on määranud ebaõiglase karistuse, palub kohtul määrata rikkumisele ja isikule vastav õiglane karistus. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis (KT tl 22), et alused kaebuse rahuldamiseks puuduvad, U. Türneril on kolm kehtivat väärteokaristust LS § 227 lg 2 järgi, mis on tasutud 14.7.
4. Määratud karistus vastab üleastumise raskusele ja on põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus leiab, et kaebuse saab

§ 120

lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 22, 24-25).

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärtootsuses olevad teokirjeldused kattuvad.

1. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas U. Türner on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (VTT lk 3-4) kinnitab, et 11.7.2025 kell 16.09 mõõdeti U. Türneri juhtud sõiduki reg.nr x kiirust x x x. km; sõiduk liikus üksi ja lähenes mõõtjale; kiirusmõõturi lugem oli 116, laiendmääramatus +/-4, lõplik mõõtetulemus 112 km/h, juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit; lubatud sõidukiirus 90 km/h, ületatud sõidukiirus 22 km/h; U. Türneril avaldused puudusid, on protokolli allkirjastanud. VTT tl 5 olev taatlustunnistus kinnitab, et kiirusmõõtur Stalker DSR 2X nr DB014041 oli taadeldud. Kohus leiab, et kiirusmõõturi kasutamise protokoll tõendab, et U. Türner juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit asulavälisel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 90 km/h, kiirusega 112 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, rikkudes LS § 15 lg 1 p
2. Kohus leiab, et U. Türneri poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud objektiivse teokoosseisu.
3. Kohus leiab, et U. Türner pani talle süüks arvatud väärteo toime kavatsetult. U. Türner on avaldanud (KT tl 7), et kiirustas x seoses tööasjadega, oli hiljaks jäämas. Seega U. Türner seadis eesmärgiks jõuda Tx õigeaegselt ja teadis, et peab selleks lubatud sõidukiirust ületama ja seda ka tegi.
4. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
5. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et U. Türner on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi. 2 4-25-3211
6. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et U. Türneri poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.
7. Kohus ei ole tuvastanud

§ 29loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

8.

§ 30

sätestab alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel, muuhulgas annab võimaluse lõpetada menetlus kui tegemist on vähetähtsa väärteoga. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoht on, et kiiruse ületamiste puhul ei ole tegemist vähetähtsa süüteoga ja liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa (Riigikohtu otsus 3-1-1-6-17 p-d 18-19). Seega ei esine aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30alusel.

1. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
2. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on U. Türnerit karistanud juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.
3. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki.
4. U. Türner ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, mis on LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo alumises määras (lg 2 näeb ette vastutuse suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis), ta rikkus ühte liiklusseaduse normi, see näitab tema süüd väiksena. U. Türner on teo toime pannud kavatsetult, mis suurendab süüd. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist ja kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et U. Türneri süü on keskmisest väiksem.
5. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Karistusregistri teade (VTT tl 9) näitab, et U. Türneril on kolm kehtivat karistust LS § 227 lg 2 järgi: 1) 17.12.2022 toime pandud teo eest on teda karistatud 17.12.2022 otsusega rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot; 2) 2.4.2024 toime pandud teo eest on teda karistatud 2.4.2024 otsusega rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot; 3) 28.5.2024 toime pandud teo eest on teda karistatud 28.5.2024 otsusega rahatrahviga 63 trahviühikut, s.o 252 eurot. Kõik trahvid on tasutud 14.7.2025 s.o peale käesolevas asjas arutusel oleva teo toimepanemist. U. Türner on leidnud, et sõidab aastass 50-60 tuhat kilomeetrit ja leiab, et antud läbisõitu arvestades ei ole eriline liiklushuligaan. Kohus leiab, et U. Türneri eelnevad karistused näitavad, et tegu ei ole juhusüüteoga, neljas samalaadne rikkumine kinnitab, et tegu on harjumussüüteoga. Ka U. Türneri poolt välja toodu, et tegude vahel on pikad vahed, ei muuda seda seisukohta. Tegemist on kehtivate, ühesuguste tegude eest mõistetud karistustega. Eelmiste tegude toimepanemise kuupäevad ja väärteootsuste kuupäevad näitavad, et eelmisel kolmel 3 4-25-3211 korral on politsei U. Türnerile teinud kohapeal kiirmenetluse otsuse. U. Türner jättis määratud trahvid tasumata ja jätkas sõidukit juhtides kiiruse ületamist. See näitab, et määratud trahvid ei muutnud U. Türneri käitumismustrit. U. Türner palub mõistvat suhtumist trahviotsuse tegemisel, sest auto on peamine töövahend. Kohus leiab, et U. Türneri suhtes on juba eelnevatel kordadel politsei näidanud „mõistvat“ suhtumist. U. Türneril oli korduvalt võimalus oma käitumismutrit muuta, järgida liiklusnõudeid, mis oleks taganud, et juhtimisõigus säiliks, mitte aga lootma, et rikkumisi ei märgata või neile reageeritakse jätkuvalt leebelt. U. Türner on põhjendanud kiiruse ületamist sellega, et kiirustas x, sest oli seoses tööasjadega hiljaks jäämas. Kohus leiab, et U. Türneri kaebusest tuleb, et tema poolt välja toodud asjaolu teeb tema rikkumise vähem olulisemaks. Kohus leiab, et see näitab, et U. Türner seadis oma isiklikud huvid ettepoole teiste liiklejate turvalisusest. Liiklusseadus ei näe ette, et U. Türneri poolt välja toodud asjaoludel oleks kiiruse ületamine lubatud. Kui on ettenägematud asjaolud, siis tuleb oma plaanid ümber teha, et ei peaks kiirust ületama. U. Türner avaldas, et auto on tema peamine töövahend ja üksinda alaealise lapse kasvatamine eeldab vajadust tihti liigelda. Kohus leiab, et U. Türner oleks saanud ja pidanud eelmistest karistustest järeldused tegema ja oma käitumist muutma, seeläbi oleks ta saanud vältida juhtimisõigusest ilma jäämist. Kohus märgib, et kohtuväline menetleja on asjakohaselt viidanud kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale (Riigikohtu otsus 3-1-16-17 p-d 16-19), mille kohaselt isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teisele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Kokkuvõtvalt karistuse eripreventiivne kaalutlus tingib U. Turneri karistamist juhtimisõiguse äravõtmisega. Karistuse üldpreventiivne eesmärk tingib karistuse karmistamist, sest liiklusnormid on kehtestatud kõikide liiklejate turvalisuse tagamiseks.
6. Kohtuväline menetleja on U. Türnerit karistanud LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega sanktsiooni keskmisest määrast madalama karistusega, s.o juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks (sanktsioonis ette nähtud karistusena juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuni). Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on U. Türnerile määranud karistuse vastavalt karistuse mõistmise alustele.
7. Lähtudes eeltoodust jätab kohus U. Türneri kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja väärteootsuse muutmata (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4