KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. jaanuar 2025 Tsiviilasja number 2-23-16

) § 4 lg 2 järgi sõlmitakse töölepingud kirjalikult. Kostja kui tööandja jaoks ei saa olla olukorda, kus tal puuduvad kirjalikud dokumendid hageja küsitud teabe osas.

§ 5

lg 1 p 1 järgi peab olema kirjalikult fikseeritud töötaja nimi,

§ 5

lg 1 p 2 järgi töölepingu sõlmimise aeg,

§ 5

lg 1 p 3 järgi tööülesannete kirjeldus ning

§ 5lg 1 p 5 järgi töötasu suurus.

Kostja ei saa keelduda teabenõude täitmisest põhjusel et ta rikkus kohustust järgida töölepingu vorminõudeid. Kostja ei tuginenud sellele, et tal puudub hageja küsitud teave kirjalikus vormis. Hageja ei pidanud teabe kirjalikku olemasolu seega põhistama. Hageja palus teavet, millise juhatuse otsusega isiku töölevõtmine otsustati. Tegemist on teabe, mitte dokumendi väljanõudmisega. Maakohus ei saanud jätta hageja nõuet rahuldamata põhjendusega, et kostjal ei ole kirjalikul kujul sellist teavet. Kostja põhikirja p 56 kohaselt koostatakse juhatuse koosoleku kohta protokoll ja see allkirjastatakse. Maakohus leidis, et asjaolu, et

1. jaanuari
2. a teabenõudega seonduvalt ei tekkinud täiendavaid kohtueelseid kulusid, ei tähenda, et hagejal tekib automaatselt õigus nõuda varasema teabenõudega seonduvate kulude hüvitamist, tuginedes menetluses tuvastatule. Maakohus jättis siinjuures põhjusliku seose (VÕS § 127 lg 4) analüüsimata. Kostjale etteheidetav tegu seisnes selles, et kostja jättis vastamata hageja enda (korduvatele) pöördumistele ja palvetele saada kostjalt teavet. See oli põhjus, miks hageja pöördus õigusabi saamiseks advokaadi poole ning tekkis vastav kulu. Hagejal puuduvad õigusalased teadmised. Hageja ei ole kursis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse regulatsiooniga ega suuda eristada kohtumenetluses hagita menetluse eripärasid. Kui hagejal oleks õnnestunud saada kohtueelselt sisuline teave, ei oleks hageja kohtusse pöördunud. Arvestades, et kohtueelse teabenõude esitamine otse korteriühistule on kohtusse pöördumise vajalik eeldus ning hagejal puudusid eriteadmised teabenõude koostamiseks koos õigusliku motivatsiooniga, oli hageja poolt õigusabi kaasmaine mõistlik. Hageja oli õigustatud eeldama, et kui kostja saab hageja nimel teabenõude, milles on toodud advokaadi õiguslik käsitlus kostja kohustuse ja hageja õiguste osas, täidab kostja oma kohustuse. Maakohus jaotas menetluskulud valesti. Maakohus jättis hageja nõude ekslikult osaliselt rahuldamata. Hageja menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja täitis osa hageja nõudest kohtumenetluse ajal ning hageja loobus vastavas osas oma nõudest. Sellega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Kostja esitas apellatsioonimenetluses töölepingute koopiad sellisel kujul, mis ei võimalda neid lugeda. Teabenõuet ei tohi täita viisil, mis ei võimalda teabega sisuliselt tutvuda.
3. Kostja esitas koopiad kostja töötajatega sõlmitud töölepingutest. Kostja juhatuse liige märkis, et tema on saanud kostjalt töötasu. Ta on täitnud majahoidja ülesandeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt osaliselt tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kahju hüvitamiseks (maakohtu otsuse 7 resolutsiooni p 7). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab nimetatud nõude osaliselt, 420 euro ulatuses. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni vaidlustatud osas muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2²).
5. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus on asja ekslikult lahendanud hagimenetluses. Korteriomaniku avaldus kohustada korteriühistu juhatust teavet andma ja dokumentidega tutvumist võimaldama lahendatakse KrtS § 45 lg 3 järgi hagita menetluses (mida iseenesest on õigesti märkinud ka maakohus). Maakohtu hinnangul sai avaldust praegusel juhul hagimenetluses läbi vaadata TsMS § 613 lg 4 alusel. Maakohus leidis ilmselt, et avalduses esitanud kahjunõuet tuleb lahendada hagimenetluses, kuigi maakohus ei ole seda otsuses selgesõnaliselt märkinud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et korteriomaniku kahjunõuet korteriühistu vastu tuleb lahendada hagimenetluses, liiatigi on käesolevas asjas esitatud kahjunõue seotud korteriomaniku KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud õiguste realiseerimisega. Ringkonnakohtu arvates tuleb ka selline kahjunõue lahendada TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses. Eelmärgitut arvestades ei saa maakohtu tuginemist TsMS § 613 lg-le 4 pidada põhjendatuks. Samas ei ole alust arvata, et see ülalmärgitud maakohtu minetus mõjutanuks oluliselt asja lahendust, samuti ei ole pooled tuginenud asja ebaõigele lahendamisele hagimenetluses, mh ei sisalda selliseid väiteid apellatsioonkaebus. Kohtpraktikas ei ole sisulise vaidlusasja lahendamine hagimenetluses samuti vähemalt üldjuhul peetud selliseks rikkumiseks, mis annaks aluse üksnes sel põhjusel kohtulahend tühistada (RKTKm 17.05.2010, 3-2-1-42-10, p 20). Kõnealune minetus ei tingi maakohtu otsuse tühistamist ka praeguses asjas.
6. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustamaks kostjat esitama infot ühistu töötajate kohta (otsuse resolutsiooni p 6), rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude (resolutsiooni p 7) ning hageja menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p 8). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse põhjendatust seega üksnes nimetatud osas. Ülejäänud osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ning see on TsMS § 456 lg 2 p 1 alusel jõustunud.
7. Hageja on palunud kohustada kostjat esitama informatsiooni ühistu kõigi töötajate kohta: isik; ametinimetus; temaga töölepingu sõlmimise aeg; tööülesanded; töötasu suurus; millise juhatuse otsusega isiku töölevõtmine otsustati (hagiavalduse p 3.1.8). Maakohus on jätnud selle hageja taotluse rahuldamata. Maakohus on põhjendanud seda vaidlustatud otsuse p-des 25–27 kokkuvõtlikult sellega, et korteriühistut ei saa dokumentidega tutvumise nõude raames kohustada koostama korteriomaniku jaoks selliseid dokumente, mida korteriühistu muidu koostama ei peaks. Praeguses asjas ei ole hageja põhistanud, et kostjal on selline dokument olemas. Maakohus märkis samuti, et menetluse kestel on kostja korteriühistu töötajate kohta selgitusi andnud ning hageja saab vastava info üldkoosolekute protokollidest ja kontoväljavõttelt. Ringkonnakohus lõppjäreldustes iseenesest nõustub maakohtuga, et avaldust pole ühistu töötajaid puudutava info osa põhjust rahuldada. Samas on ekslik maakohtu lähtekoht, nagu oleks hageja kõnealuses osas esitanud dokumentidega tutvumise nõude. KrtS § 45 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus saada ühistu juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja ühistu töötajate osas soovinud üksnes teavet. Samas jäävad selles valguses arusaamatuks ka 8 apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt peavad kostjal olema kirjalikud dokumendid hageja küsitud teabe kohta. Iseenesest on hagejal kui korteriühistu liikmel õigus saada infot selle kohta, milliste (töö)ülesannete täitmiseks ning millal on ühingu juhatus töölepingud sõlminud ning milline on iga töölepingu alusel makstava töötasu suurus. Ringkonnakohus samas nõustub maakohtu märgituga, et kostja on menetluse käigus esitatud erinevates menetlusdokumentides ja nende lisades (nt tl 36 pöördel – 27 pöördel, tl 113–114) sellekohase vajaliku teabe hagejale andnud. Kostja selgituste kohaselt on töölepingud sõlmitud raamatupidaja, majahoidja ja sisekoristajaga, oma kohustuste täitmise eest saab tasu ka juhatuse esimees. Samuti saab hageja makstud töötasude suuruse ja tasu saajate kohta eelduslikult infot nendest dokumentidest (juhatuse koosolekute ja üldkoosolekute protokollid ning otsused ja pangakontode väljavõtted), millega maakohus kohustas kostjat võimaldama hagejal tutvuda (vt maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4.1–4.4). Kostja menetluses esitatud väidete põhjal jääb küll ebaselgeks, kas töölepingute sõlmimist on korteriühistu juhatuse või üldkoosoleku tasandil igakordselt eraldi otsustatud, kuid eelduslikult on sellised võimalikud otsused maakohtu otsuse resolutsiooni p-des 4.1–4.4 märgitud dokumentides kajastatud.
8. Hageja kohtueelselt tekkinud õigusabikulude hüvitamise nõude jättis maakohus rahuldamata, kuna hageja ei olnud maakohtu hinnangul tõendanud, et õigusabiteenuse kasutamine oli vajalik. Korteriühistuga suhtlemiseks õigusabiteenuse kasutamine on maakohtu hinnangul põhjendatud üksnes erandlikel asjaoludel, mil isikul puudub võimalus muul viisil oma õigusi kaitsta, kuid praegusel juhul sellised asjaolusid ei esine. KrtS § 45 tagab korteriomanikule selge korra ühistult kohtuväliselt teabe saamiseks ning sellest keeldumise korral võimaluse oma õigused võimalikult lihtsalt ja soodsalt kohtumenetluses maksma panna.
9. Kõnealuse nõude tervikuna rahuldamata jätmine ei olnud ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (vt nt RKTKo 09.02.2011, 3-2-1138-10, p 29). Korteriühistu ja selle liikmeks oleva korteriomaniku vahelistes suhtes võiks kohtueelne õigusabikulu hüvitamisele kuuluda VÕS § 115 lg 1 alusel, täiendav tuginemine VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 sätetele ei ole ringkonnakohtu hinnangul vajalik. Maakohus tuvastas menetlusõiguse norme rikkumata, et kuigi õigusabikulud, mille hüvitamist hageja nõuab, kandis esmalt OÜ Karita, on kokkvõttes tõendatud kulude kandmine hageja poolt, seega ka kulude tekkimine hagejal (vt maakohtu otsuse põhjenduste p 36). Kostja ei ole seda maakohtu järeldust apellatsioonimenetluses ka kahtluse alla seadnud.
10. Maakohus on kohtupraktikale tuginedes iseenesest põhjendatult leidnud, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise üle otsustamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus järgnevalt hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega.
11. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et õigusabiteenuse kasutamine kohtueelselt ei olnud vajalik. Nii korteriomaniku õigused ühistu juhatuselt teabe saamiseks kui ka kohtu poole pöördumise eeldused on KrtS §-s 45 küll võrdlemisi lihtsalt ja selgelt reguleeritud, kuid asja materjalidest nähtuvalt on hagejal varasemalt olnud siiski raskusi küsitud info saamisel ühistu juhatuselt. Maakohtu enda järelduste kohaselt on kostja selgitused hageja kohtueelsetele teabenõuetele vastamise osas vastuolulised ega ole 9 mõistlikult usutavad. Raskusi ühistu tegevuse kohta teabe saamisel ja dokumentidega tutvumisel kinnitab mh see, et osade soovitud dokumentidega ei ole hagejal õnnestunud tutvuda isegi kohtumenetluse ajal. Füüsilisest isikust korteriomaniku puhul on professionaalse õigusabi kasutamine sellises olukorras ringkonnakohtu arvates mõistlikult vajalik. Ilma õigusabita ei oleks hagejal pruukinud olla võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta.
12. Kulu õigusabile ei ole asjaolusid arvestades siiski mõistliku suurusega, mistõttu ei saa hageja kõnealust nõuet ringkonnakohtu hinnangul täies ulatuses rahuldada. Arvestades
13. novembri
14. a teabenõude mahtu ja keerukust (tl 21 ja 81–82), ei saanud vandeadvokaadist esindajal kuluda selle ettevalmistamisele (sh suhtlus kliendiga ja materjalidega tutvumine), koostamisele ja edastamisele kuluda rohkem kui 2,5 tundi. Esindaja arvel näidatud tunnitasu 140 eurot (tl 24), millele lisandub käibemaks 20%, ei ületa oluliselt turu keskmist sarnase õigusteenuse osutamisel ning seega mõistliku suurusega.
15. Kokkuvõttes on hageja mõistlikud kulud kohtueelsele õigusabile 420 eurot (2,5 × 140 × 20%). Vastavas osas tuleb hageja nõue rahuldada. Ringkonnakohtu arvates ei välista nõude rahuldamist asjaolu, et
16. novembri 2022 teabenõudele vastamiseks kohustamiseks ei ole hageja kohtusse pöördunud, vaid esitas
17. jaanuaril 2023 samasisulise nõude korteriühistule uuesti (tl 23), millega seoses kohtueelseid lisakulusid õigusabile hagejal ei tekkinud. Kuna korteriühistule esitatud teabenõuded on samasisulised ning esitatud üksnes ligikaudu 2-kuulise vahega, võib ka
18. novembri 2022 teabenõude koostamise kulu pidada kohtueelse õigusabikuluna hüvitatavaks. Samuti märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole nõutavate kulude suurusele (593 eurot 59 senti) küll eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud ega näidanud, et sarnast õigusteenust saanuks hageja odavamalt, kuid kuna hageja rahalisele nõudele tuleb kohaldada hagita menetluse sätteid, ei ole ringkonnakohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ning peab § 477 lg 7 esimese lause järgi kontrollima avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
19. Hagi osalise rahuldamise korral tuleneb TsMS § 163 lg-st 1 maakohtule ulatuslik kaalutlus- ehk diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui maakohus on kulude jaotamisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on kulude poolte endi kanda jätmist otsuses põhjendanud ning ringkonnakohtu arvates ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu sellesse kaalutlusotsustusse sekkuda. Kulude jaotamisel tuleb arvestada ka asja olemusega. Hageja on ise kostja kui korteriühistu üks liige. Menetluse esemeks oleva teabenõude rahuldamine kannab eelkõige nõude esitanud korteriomaniku huve. Ringkonnakohus rahuldab küll hageja esitatud kahjunõude, kuid seda üksnes osaliselt. Kuna asi tulnuks tervikuna lahendada hagita menetluses, tuleb kulude jaotamisel arvestada ka TsMS § 172 lg-ga 1, millest tuleneb kohtule kulude jaotamisel võrreldes TsMS § 163 lg-ga 1 veelgi suurem kaalutlusõigus, mh avalduse rahuldamisel.
20. TsMS § 163 lg-st 1 lähtudes ja § 172 lg-s 1 sätestatut arvestades peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta apellatsiooniastme menetluskulud samuti poolte endi kanda. Kokkuvõttes jäävad poolte menetluskulud mõlemas kohtuastmes poolte endi kanda. Sellist kulude jaotust arvestades puudub vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 10