Obsah (5)

§ 56§ 2§ 17§ 47§ 66

4-25-3276 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2025, Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-32763 (2570,25,000894) Koh

§ 56lg 1, § 66 lg 2, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2 kohus otsustas: 1.

Rahuldada Aksel Rati kaebus.

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 18.8.2025 otsus väärteoasjas nr 2570,25,000894 osaliselt määratud karistuse ja selle täitmise osas.
2. Teha karistuse osas uus otsus ja karistada Aksel Ratti LS § 224-2 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 120 eurot.
3. Määrata rahatrahvi 120 eurot tasumine ositi igakuiste maksetena 4 kuu jooksul, tasudes osamakse iga kuu
4. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Osamakse suurus 30 eurot.
5. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220255058839). Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui Riho Meister järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt VTMS §-le 202 lg 3 kohtuväline menetleja kohtuotsuse täitmiseks kohtutäiturile, tasumata summadele lisandub täituritasu.
6. Edastada kohtuotsus Aksel Ratile ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord 1 4-25-3276 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaevatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 18.8.2025 otsusega väärteoasjas nr 2570,25,000894 karistati Aksel Ratti selle eest, et tema 19.7.2025 kella 3.19 ajal XXX maakonnas juhtis kergliikurit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,40 mg. Tõendusliku alkomeetri tulemus 0,45+-0,05 mg/l. Rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 3-1 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon LS § 224-
7. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud A. Ratti LS § 224-2 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kaebus Aksel Ratt esitas Pärnu Maakohtule kaebuse PPA 18.8.2025 otsusele (kohtutoimik, edaspidi KT, tl 2-3). Kaebuses A. Ratt tunnistab rikkumist, kuid taotleb rahatrahvi vähendamist, kuna on olnud seadusekuulekas kodanik, on töötu ja elab abirahast. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis (KT tl 12), et otsus väärteoasjas on tehtud kogutud tõendite pinnalt, teo ohtlikust arvestades, arvestati süüd kergendavate asjaoludega. Otsuse koostaja on põhistanud, miks määrati just selline karistus, määratud karistus tuleneb seadusest, karistuse tühistamiseks põhjust ei ole. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 11, 14-15). VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad. 2.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas A.Ratt on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. A. Ratt kohapeal ütlusi anda ei soovinud (väärteotoimik, edaspidi VTT tl 7), kaebuses avaldab, et alkoholijoobes kergliikuriga sõitmist ei õigusta. VTT tl 2 olev indikaatorvahendi kasutamise protokoll näitab, et 19.7.2025 kell 3.19 kasutati A. Rati suhtes indikaatorvahendit, näit oli positiivne. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis (VTT tl 3) on kirjas, et liiklemine/sõidustiil ebakindel, kergliikuriga sõites kaldus; koordinatsioonis kerged häired, kergelt taaruv; alkoholi lõhn. Tl 4 on tõendusliku alkomeetri väljatrükk – 19.7.2025 kell 3.31-3.35 kasutatud Aksel Rati suhtes tõenduslikku alkomeetrit, lõplik lugem 0,45, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,40 mg/l. Tunnistaja M. T rääkis (VTT tl 8), et olles 19.7.2025 patrullis, teostasid xxx tänaval liiklusjärelevalvet; kell 3.16 märkas XXX juures tõukerattaga XXX suunas liikumas isikut, keda oli eelnevalt näinud alkoholijoobetunnustega. Peatas isiku ja isik kinnitas, et oli lähiajal alkoholi tarvitanud; kontrollis indikaatorvahendiga, mis reageeris alkoholile. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt, et A. Ratt juhtis väärteootsuses 2 4-25-3276 näidatud ajal ja kohas kergliikurit kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,4 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 3-1, mille kohaselt kergliikurijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et A. Rati poolt toime pandud tegu täidab LS § 224-2 sätestatud objektiivse teokoosseisu. 3. Kohus leiab, et A. Ratt pani talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega. A. Ratt tunnistas politseile kohapeal, et oli lähiajal enne kergliikuri juhtima hakkamist alkoholi tarvitanud. Kaebuses avaldas, et tarbis küll alkoholi, kuid sellest oli palju aega möödas, ei teadnud, et on veel joobes. Seega A. Rati selgitused alkoholi tarvitamise aja kohta on erinevad. Kohus leiab, et tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus (mitte väiksem kui 0,4 mg/l) koos joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis välja toodud asjaoludega (liiklemine/sõidustiil ebakindel, kergliikuriga sõites kaldus; koordinatsioonis kerged häired, kergelt taaruv) kinnitavad, et A. Ratt pidas võimalikuks, et ta peale alkoholi tarvitamist ei ole kainenenud. Kaebuses avaldatu, et ei saanud aru, et on veel joobes, ei vasta tuvastatud asjaoludele. Kaebuses selgitab, et ei teadnud, et kergliikuriga sõitmine joobes on keelatud.

§ 17lg 3 kohaselt seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust.

See tähendab, et juriidiline eksimus ei välista ühelgi juhul tahtlust ja kohus leiab, et selline õigusnormi mittetundmine ei olnud A. Rati jaoks vältimatu. Enne kui isik osaleb juhina (sh kergliikuri juhina) liikluses, on tal kerge vaevaga võimalik endale liiklusnormid selgeks teha.

1. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
2. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et A. Ratt on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.
3. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et A. Ratt poolt toime pandud tegu vastab LS § 224-2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.
4. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.
5. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
6. LS § 224-2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on A. Ratti karistanud rahatrahviga 25 trahviühikut (

§ 47lg 1 kohaselt trahviühiku suurus alates 1.1.2025 on 8 eurot), s.o.

200 eurot.

1. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki.
2. LS § 224-2 sanktsioonis ette nähtud rahatrahvi keskmine määr on 25 trahviühikut. A. Ratt juhtis kerliikurit kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,4 mg/l, so 3 4-25-3276 oluliselt suurem kui kergliikuri juhile lubatud piirmäär, politsei tuvastas kohapeal ka joobe tunnused; A. Ratt rikkus ühte liiklusseaduse normi, see näitab tema süüd keskmisena. A. Ratt on teo toime pannud kaudse tahtlusega mis süüd ei muuda. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et A. Rati süü on keskmisest väiksem.
3. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. A. Ratt on kaebuses rõhutanud, et on seadusekuulekas kodanik. VTT tl 11 olev karistusregistri väljatrükk näitab, et A. Ratt on karistamata, seega karistuse eripreventiivne kaalutlus tingib süü suurusele vastava karistuse leevendamist, sest tegemist on juhusüüteoga. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et keeld juhtida kergliikurit kui alkoholisisaldus juhi väljahingatavas õhus on suurem kui seaduses ette nähtud, on kehtestatud ka teiste liiklejate kaitseks. Samas on ilmselgelt selle normi eesmärk kaitsta ka kergliikuri juhtide elu ja tervist, sest on üldteada asjaolu, et õnnetuste puhul saavad kõige rohkem viga kergliikuri juhid ise. Seega karistuse üldpreventiivse eesmärgi saavutamiseks ei ole vaja karistust suurendada, selliste rikkumiste fikseerimine ja karistuse määramine politsei poolt annab selge signaali, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav.
4. Kohtuväline menetleja on A. Ratti karistanud LS § 224-2 järgi põhikaristusena rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on A. Ratti karistanud liiga rangelt, sest A. Rati süü on keskmisest väiksem, s.h esineb karistust kergendav asjaolu, A. Ratt on karistamata. Seetõttu tühistab kohus politsei väärteootsuse määratud karistuse osas ja teeb karistuse osas uue otsuse, mis ei raskenda A. Rati olukorda. Kohus mõistab A. Ratile LS § 224-2 järgi karistuseks rahatrahvi sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, s.o 15 trahviühikut, m.o 120 eurot.
5. A. Ratt on kaebuses märkinud, et ta on töötu ja elab abirahast. Kohus märgib, et väärtegude eest määratavate/mõistetavate karistuste puhul ei sõltu trahvi suurus isiku sissetulekust,

§ 47lg 1 kohaselt trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 8 eurot.

Küll aga võimaldab

§ 66lg 2 määrata mõjuvate põhjuste olemasolul rahatrahvi tasumise ositi.

Kohus määrab rahatrahvi 120 eurot tasumise ositi igakuiste maksetena 4 kuu jooksul, A. Ratt peab rahatrahvi osamakse tasuma iga kuu

1. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Osamakse suurus 30 eurot.
2. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus A. Rati kaebuse, tühistab kohtuvälise menetleja väärteootsuse osaliselt, määratud karistuse osas ning teeb karistuse ja selle täitmise osas uue otsuse. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4