veebruari 2017. a otsus Apellandid Süüdistatava Kristjan Pressi kaitsja Rünno Roosmaa, süüdistatava KP kaitsja Ants Nõmmik ja süüdistatava C.K kaitsja Vahur Krinal Prokurör Gardi Anderson Krisjan Press isikukood: 39209284933; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel eesti keel; XXX; kriminaalkorras karistatud 3 korral, viimati Pärnu Maakohtu 10.02.2016 otsusega
Kahtlustatava kinni peetud 12.06.2016-13.06.2016, alates 13.06.2016 elukohast lahkumise keeld. Süüdistatavad C.K Isikukood: XXX ; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel eesti keel; XXX; kriminaalkorras karistatud 2 korral, viimati Pärnu Maakohtu 01.10.2015 otsusega
lg 2 p 2, 3 järgi tingimisi vangistusega 1 aasta 11 kuu d 28 päeva 3-aastase katseajaga; kannab vangistust. 1 1-16-7675 KP Isikukood XXX; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; XXX; XXX; kriminaalkorras karistatud ühel korral: Pärnu Maakohtu 07.04.2016 otsusega
Kahtlustatavana kinni peetud 11.06.2016, viibis vahi all 13.06.2016-26.08.2016, alates 26.08.2016 elukohast lahkumise keeld. Kaitsjad vandeadvokaat Rünno Roosmaa (Kristjan Pressi kaitsja), vandeadvokaat Vahur Krinal (C.K kaitsja), vandeadvokaat Ants Nõmmik (KP kaitsja) Kannatanu AV RESOLUTSIOON 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 28.02.2017 otsus KP-le
lg 1 p 1 järgi mõistetud karistuse ja
Mõista KP- le
lg 1 p 1 alusel karistuseks 5 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 07.04.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu ja 28 päeva võrra. Mõista liitkaristuseks 5 aastat, 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks KP eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud ja 15 päeva. Ära kandmata vangistus on seega 5 aastat, 1 kuu ja 13 päeva. 2. Ülejäänud osas jätta Pärnu Maakohtu 28.02.2017 otsus muutmata. 3.1 KP kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. 3.2 Kristjan Pressi ja C.K kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata. 4.1 Määrata Advokaadibüroo Roosmaale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Kristjan Pressile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 96 eurot. Mõista talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulud välja Kristjan Pressilt. 4.2 Määrata Rüütli Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks C.K C.K-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 eurot. Mõista talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulud välja C.K-lt. 2 1-16-7675 EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kannatanu ringkonnakohtu otsust vaidlustada ei saa. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.le KP- , C.K-le ja Kristjan Pressile esitati süüdistus
Süüdistuse kohaselt tungisid süüdistatavad koos alaealise KP-ga ajavahemikus 04.06.2016 kell 23.30 kuni 05.06.2016 kell 02:00 Pärnumaal Tõstamaa vallas XXX külas XXX talus kallale AV-le. Alguses lõid KP, C.K ja K. Press koos KP-ga AV talumaja köögis rusikatega ning seejärel talumaja välisukse ees õues rusikate ja jalgadega kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata arvul kordi, kuid vähemalt kümnel korral, keha ja näo piirkonda. Löömise tagajärjel kukkus AV korduvalt maha, misjärel tõstsid süüdistatavad ta uuesti püsti ja jätkasid löömist. Seejärel sõitis KP mopeediga AV-le vähemalt kolmel korral pihta ning ühel korral üle. Kirjeldatud tegevusega tekitati AV-le nahamarrastused keha piirkonnas ja eluohtlik tervisekahjustus: koljusisene peaaju verevalandus. 2. Harju Maakohus mõistis 28. veebruari 2017. a otsusega KP, C.K ja Kritjan Pressi
2.1. Alaealisele KP-le mõistis maakohus karistuseks 6 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendas kohus karistust Pärnu Maakohtu 07.04.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu ja 28 päeva võrra ning mõistis liitkaristuseks 6 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud ja 15 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 6 aastat 1 kuu ja 13 päeva vangistust. KP-le mõistetud karistuse puhul arvestas maakohus tema süü suurust hinnates asjaolu, et KP oli kuriteo toimepanemisel n.ö põhitegija. Samuti võttis kohus arvesse kannatanule vigastuste tekitamise vahendeid, vigastuste ulatust ja iseloomu ning seda, et süüdistatavad püüdsid enda tegu varjata. Karistust raskendavateks asjaoludeks luges kohus
p 10 ja § 57 lg 2 järgi teo toimepanemist isikute grupis ning kuriteo toimepanemist erilise julmusega ja kannatanut alandades. Karistust kergendavaks asjaoluks oli kohtu hinnangul KP kahetsus. Maakohus asus seisukohale, et KP karistus peab olema teistest mõnevõrra suurem, sest tema käitumine oli kõige intensiivsem. Kannatanu suhtes vägivalla toimepanemisel kasutas KP nii rusikalööke kui rollerit. KP-le karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse nii seda, et tegemist on alaealisega kui asjaolu, et KP on varem kriminaalkorras karistatud ja pani kuriteo toime katseajal. Arvestades KP süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, 3 1-16-7675 eripreventsiooni kui õiguskorra kaitsmise huvisid, on reaalse vangistuse mõistmine kohtu hinnangul seaduslik ja vältimatu. Kohus leidis, et KP-le on põhjendatud kohaldada karistust, mis jääb ühekolmandikulise sanktsioonimäärani ning mis on, arvestades
lg-st 2 tulenevat piirangut, kohane ka suure süü ja raskendavate asjaolude korral. 2.2. Kristjan Pressi karistas maakohus 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.
Pressi karistust Pärnu Maakohtu 10.02.2016 otsusega mõistetud karistuse ja 01.12.2016 määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandamata osa, s.o maakohtu otsuse kuulutamise päeva seisuga 10 päeva ja 22 päeva võrra. Liitkaristuseks mõistis kohus K. Pressile 5 aastat 4 kuud ja 22 päeva vangistust.
Pressi eelvangistustes viibitud aja 12-13.06.2016, s.o 2 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 5 aastat 4 kuud ja 20 päeva vanigistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 28.02.2017. Lisaks kuriteo toimepanemise vahendite, kannatanu vigastuste ulatuse ja iseloomu ning kuriteo varjamisele, arvestas maakohus K. Pressi süü suuruse juures, et tal oli eesmärk ja motiiv minna kannatanut peksma ning ta kaasas sellesse ka teised süüdistatavad. Karistust raskendavateks asjaoludeks luges kohus
p 10 ja § 57 lg 2 järgi teo toimepanemist isikute grupis ning kuriteo toimepanemist erilise julmusega ja kannatanut alandades. Karistust kergendavaks asjaoluks oli kohtu hinnangul K. Pressi kahetsus. K. Press on varasemalt kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning antud kuriteo pani K. Press toime pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist. Kohtu hinnangul ei ole K. Press seega varasematest karistustest järeldusi teinud ning on jätkanud kuritegelikku teed. 2.3. C.K-d karistas maakohus 4-aastase vangistusega.
lg 2 alusel suurendas kohus tema karistust Pärnu Maakohtu 01.10.2015 otsusega mõistetud ja 16.06.2016 määrusega täiutmisele pööratud ärakandmata osa, s.o maakohtu otsuse kuulutamise päeva seisuga 1 aasta 4 kuu ja 2 päeva võrra. Liitkaristuseks mõistis kohus C.K-le 5 aastat 4 kuud ja 2 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka C.K eelvangistuses viibitud aja 11.0601.07.2016, s.o 21 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 5 aastat 3 kuud ja 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 28.02.
Pressi tegevuse ümberkvalifitseerimist
lg 1 järgi.
Pressile karistuseks rahaline karistus või võimalikult lühiajaline reaalne vangistus. Kaitsja peab K. Pressi süüdimõistmist
Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt ei oma tähtsust süüdistavate individuaalne tegevus kuriteo toimepanemisel, vaid tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teiste tehtu eest, mistõttu ei oma tähtsust, kes kannatanule eluohtliku vigastuse tekitas. Kaitsja leiab, et kui on võimalik tuvastada süüdistatava konkreetne tegevus, on võimalik ka selle eraldiseisev hindamine. Kaitsja hinnangul on tõendatud, et K. Press lõi kannatanut ühel korral, mispeale kannatanu küll kukkus rohuplatsile, aga koheselt tõusis. Sellega K. Pressi tegevus piirdus. Vaidluse objektiks ei ole see, nagu K. Press tekitanuks kannatanule eluohtliku vigastuse. K. Press sai oma tegevusega tekitada kannatanule vaid valu. Isegi kui möönda KP ja C.K poolt K. Pressile omistatud rohkemaid lööke, tuleb arvestada, et kannatanu tõusis alati püsti ning raskeim kehavigastus oli veel tekitamata. Kaitsja hinnangul näitavad seda ka kriminaalasjas kogutud meditsiinidokumendid, ekspertiisiakt ning tunnistaja CV ja süüdistatava KP ütlused. Kokkuvõttes on kaitsja hinnangul tõendatud, kes kannatanule eluohtliku vigastuse tekitas. Eluohtlik tervisekahjustus tekitati rolleriga ning rollerit kasutas vaid KP. Puuduvad igasugused tõendid, et teistel süüdistatavatel oleks olnud soovi kannatanu vigastamiseks rolleriga. Kaitsja leiab, et kohtuotsusest pole selgelt arusaadav, miks on kohus lähtunud õigusliku hinnangu andmisel kaastäideviimisest , mitte süüpõhimõttest. Selliselt on maakohus ebaõigelt kohaldanud materiaalõigust ning selge põhjenduse puudumisega rikkunud menetlusõigust. Samuti juhib kaitsja tähelepanu, et kuigi kohus on nõustunud prokuröri karistusettepanekuga, milleks oli kohtuistungi protokolli kohaselt 4 aastat vangistust, mõistis kohus K. Pressile karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. 5 1-16-7675 4.2. KP kaitsja Ants Nõmmik taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning palub teha uus otsus, millega KP süüdistus kvalifitseerida ümber
Alternatiivselt taotleb kaitsja KP
Apellandi hinnangul on ekslik maakohtu seisukoht, et KP oli kuriteo toimepanemisel nö põhitegija. Tõendid, mis kinnitaksid KP tegevust kui kõige intensiivsemat, puuduvad. Kuna kohus on ühtlasi leidnud, KPet , K. Press ja C.K panid kuriteo toime kaastäideviimise vormis, on kaitsjale arusaamatu kohtu arvamus, et KP rünnak oli kõige intensiivsem. Kaitsja on seisukohal, et KP pole toime pannud
Nimelt pole KP oma tegevusega tekitanud kannatanu AV-le tervisekahjustust, millega oleks tekkinud oht kannatanu elule. Seadusandja hinnangul peab
lg 1 p-s 1 sätestatud oht elule tulenema kannatanule otseselt tekitatud terviskahjustuse iseloomust. Seda sätet ei saa kohaldada juhul, kui oht elule on küll süüdlase teoga põhjuslikus seoses, ent otseselt tingitud muudest asjaoludest. Kaitsja hinnangul ei ole tuvastatud, e t KP oleks tekitanud AV-le sellise iseloomuga tervisekahjustuse, millest lähtuvalt oli kannatanu elu ohtu seatud. Seetõttu on alusetu ka maakohtu seisukoht, et kriminaalasja tehioludest tulenevalt oli süüdistatavatel kujunenud ühine plaan põhjustada oht kannatanu AV elule. Karistuse mõistmisel on kohus küll leidnud, et KP karistus peab teiste süüdistatavate omadest olema mõnevõrra suurem, kuid jätnud karistuse mõistmisel arvestamata süüdistatava alaealisuse kui ka kergendava asjaoluna KP kahetsuse, mida eelnevalt aktsepteeris. Kaitsja märgib veel, et väljamõistmisega. KP nõustub kannatanule hüvitatava mittevaralise kahju 4.3. C.K kaitsja V. Krinal taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning C.K süüdistuse ümberkvalifitseerimist
Samuti palub kaitsja lugeda C.K karistuse kandmise alguseks 11.06.
C.K ei ole oma tegevusega AV-le tekitanud tervisekahjustust, millega oleks tekkinud oht kannatanu elule. Oht elule peab aga tulenema kannatanule otseselt tekitatud tervisekahjustuse iseloomust. Seetõttu on alusetu ka maakohtu seisukoht, et kriminaalasja tehioludest tulenevalt oli süüdistatavatel kujunenud ühine plaan põhjustada oht kannatanu AV elule. C.K kaitsja märgib veel, et samas kriminaalasjas on eraldatud ja lõpetatud kriminaalasi kahe isiku puhul, kes viibisid sündmuse juures ja olid süüdistatavatega koos. Kui kõik 6 1-16-7675 süüdistatavad oli grupis, peaks ka nende isikute tegevuse ümberhindamine olema põhjendatav. Kaitsja leiab, et praegu on grupi moodustamine toimunud subjektiivsete hinnangute alusel ning C.K tegevus ei ületanud
§-s 121 sätestatud tegevusraami. 5. Ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul esitas oma seisukoha Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Gardi Anderson. Prokurör leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonides märgitud asjaolud ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, süüdistatavate tegevuse ümberkvalifitseerimiseks ega karistuste vähendamiseks. KP tegevuse kvalifitseerimist
lg 1 järgi ei ole kaitsja sisuliselt põhjendanud ja tõendid selleks alust ei anna. Samuti vastab KP-le mõistetud karistus prokuröri hinnangul tema süüle. Vaatamata, et tegemist on alaealisega, pole KP elukäik olnud seaduskuulekas ning isiku tegevus kuriteosündmusele eelnevalt, selle ajal kui ka järgneval ajal näitab tema suhtumist toimepandud teosse ja saabunud tagajärge. KP kahetsust on kohus arvesse võtnud. Ka K. Pressi osalust kaastäideviijana ja mõistetud karistust on kohus jälgitavalt põhistanud. Kohtuistungi protokollis on prokuröri taotletud karistuse pikkusega eksitud – prokurör taotles K. Pressile 4 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust, millega kohus ka nõustus. Samuti leiab prokurör, et maakohus on argumenteeritult ümber lükanud kaitsja versiooni sellest nagu saaks Kristjan Pressile omistada üksnes seda ühte lööki, mille isik ka omaks võtab. Prokurör leiab, et ka C.K panust AV peksmises on kohus veenvalt ning selgelt käsitlenud ning vähemaks kui kaastäideviijaks ei saa seda tõenditest tulenevalt hinnata. prokurör ei nõustu ka kaitsja seisukohaga, mille kohaselt tuleks karistuse kandmise alguseks lugeda 11.06.2016. C.K peeti küll nimetatud kuupäeval kinni, kuid alates 01.07.2016 kandis ta Pärnu Maakohtu 01.10.2015 otsusega mõistetud ja täitmisele pööratud karistust. Karistuse kandmine on ülimuslik tõkendi ees. Vastavalt
lg-le 2 tuli moodustada liitkaristus eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga ning lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
lg 1 p 1 järgi ei ole põhjendatud, sest tõendatud ei ole, et just tema kaitsealune põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjutuse. 7.1 Nende väidete osas peab ringkonnakohus apellatsioone ilmselgelt põhjendamatuteks. Sellise väite esitamisel ignoreerivad kaitsjad kaastäideviimise olemust. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et
lg 2 teine lause toob eraldi välja, et kaastäideviimine on ka see, kui süüteokoosseisu tunnustele vastab mitte iga üksiku kaastäideviija tegevus, vaid kui nende teopanused koostoimes täidavad süütekoosseisu tunnused. Kaastäideviimise korral omistatakse 7 1-16-7675 ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud isikutele kogu tegu ja selle tagajärg. See tähendab, et ühise vägivalla kasutamise käigus põhjustatud raske tervisekahjustuse eest vastutavad kõik osalenud, sõltumata sellest, kes konkreetselt raske tervisekahjustuse põhjustas (analoogsete olukordade kohta vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.04.2001 otsuse nr 3-1-1-29-01 p 5.1 ja 18.01.2005 otsuse nr 3-1-1-97-04 p 19–21). Kuna kaastäideviimise puhul annab iga kaastäideviija oma tegu valitseva panuse ühise teoplaani realiseerimisse, on alusetu K. Pressi kaitsja apellatsioonis esitatud väide, nagu oleks sellises olukorras kõigi vägivalda tarvitanute karistamine raske tervisekahjustuse põhjustamise kaastäideviijatena vastuolus süüpõhimõttega. Maakohus luges tõendatuks selle, et kõik süüdistatavad osalesid kannatanu suhtes vägivalla tarvitamises algusest lõpuni. Süüdistatavad hakkasid kannatanut peksma kohe, kui nad olid tallu saabunud ning kannatanu suhtes tarvitati vägivalda senikaua, et lõpuks ei läinud ta majja tagasi omil jalul, vaid ta lohistati majja. Kohus tuvastas, et kannatanu suhtes tarvitati intensiivselt vägivalda: teda peksti nii käte kui jalgadega nii kehasse kui näkku ning sõideti mopeediga kolmel korral otsa ning ühel korral üle pea; kui kannatanu kukkus maha, tõsteti ta uuesti püsti, et saaks peksmist jätkata. Seejuures tarvitati kannatanu suhtes vägivalda mitme tunni vältel. Tunnistaja CV ütlustele tuginedes luges kohus tõendatuks, et süüdistatavad olid piiranud kannatanu sisse ning tunnistaja hinnangul peksid teda kõik. Sellise teopildi puhul on selgelt põhjendatud tarvitatud vägivalla käsitamine süüdistatavate ühise teona. See, et vägivalda tarvitati pikema aja jooksul ning kukkunud kannatanu suhtes vägivalla tarvitamist jätkati tema püstitõstmise järel, näitab, et süüdistatavad aktsepteerisid võimalust, et kannatanu saab vägivalla toimel raskeid vigastusi. Seda, et kohus oleks teinud tõendite hindamisel vea, apellatsioonides ära näidatud ei ole. Mis puutub C.K kaitsja apellatsioonis märgitusse, et maakohtu otsusest jääb arusaamatuks C.K rolli intensiivsus, siis sellist väidet maakohus ringkonnakohtu hinnangul esitanud ei olegi. Maakohus on küll tuvastanud selle, et C.K osales algusest lõpuni kannatanu suhtes vägivalla tarvitamises, mis tervikuna oli intensiivne. Kohus ei ole aga väitnud, et kõigi süüdistatavate rolle võrreldes oleks C.K panus olnud intensiivne. Vastupidi: C.K-le mõistetud karistust põhjendades märkis kohus, et C.K tegevuse „intensiivsus kannatanu kahjustamisel oli teistest süüdimõistetutest väiksem“. 7.2 C.K kaitsja viitab ka sellele, et kahe süüdistatavatega koos olnud isiku suhtes kriminaalasi eraldati ja lõpetati, ning leiab ka sellele asjaolule tuginedes, et C.K tegevus „ei ületanud
Esitatud väidet kaitsja põhjendanud ega ühelegi selle väite aluseks olevale õigusnormile viidanud ei ole. Ringkonnakohus ei näe mingisugust õiguslikku alust, millest tulenevalt teiste isikute suhtes tehtud menetlusotsustused mõjutaksid C.K tegevuse kvalifikatsiooni. 7.3 K. Pressi kaitsja leiab apellatsioonis, et K. Pressi vastutus
lg 1 p 1 järgi on välistatud põhjusel, et raske tervisekahjustuse põhjustas kannatanule KP. See väide põhineb nii valedel faktiväidetel kui ka ebaõigetel õiguslikel seisukohtadel. 7.3.1 Kristjan Pressi kaitsja väidab apellatsioonis: „On vaieldamatult tõendatud, et K. Press lõi kannatanut ühel korral, mispeale kannatanu küll kukkus rohuplatsile, aga koheselt tõusis / 8 1-16-7675 näit. 16.01.17.a.ist.prot. lk 28 või otsuse lehel 15 jt / Ning sellega K. Pressi’i kannatanuvaenulik tegevus ka piirdus. Ei ole vaidluse objektiks, nagu tekitanuks K. Press kannatanule eluohtliku kehavigastuse.“ See kaitsja väide on täiesti paikapidamatu. Apellatsioonimenetluses tähendab väide, et mingi asjaolu on vaieldamatult tõendatud, kinnitust, et kõik kohtumenetluse pooled nõustuvad konkreetse asjaolu osas maakohtu järeldustega. Praegusel juhul see ilmselgelt nii ei ole. Esiteks möönab K. Pressi kaitsja apellatsioonis, et kaassüüdistatavate väitel lõi K. Press kannatanut rohkem kui ühel korral. Veelgi enam: kaitsja möönab apellatsioonis sedagi, et maakohus ei ole lugenud tõendatuks, et K. Press lõi kannatanut vaid ühel korral. Maakohus luges tõendatuks, et süüdistatavad lõid ühiselt ja kooskõlastatult kannatanu AV rusikate ja jalgadega vähemalt kümnel korral keha ja näo piirkonda. Lisaks sõideti kannatanule rolleriga pihta vähemalt kolmel korral ning ühel korral üle pea. 7.3.2 Ülaltoodud maakohtu järeldust vaidlustades heidab K. Pressi kaitsja maakohtule ette, et kohus tugines sündmuse käigu tuvastamisel suures osas tunnistaja CV ütlustele. Kaitsja väitel olid tunnistaja ütlused kannatanu peksmise kohta ebamäärased. Kohtukolleegium sellega ei nõustu. Esiteks ei pea paika väide, nagu oleks maakohus tuginenud ainult CV ütlustele. Lisaks CV ütlustele on maakohus toonud välja süüdistatavate ütluste omavahel kattuva osa. Maakohus on tuginenud CV ütlustele, et saabunud seltskond oli kannatanu ümber ja kõik kannatanu ümber olnud peksid teda. Lisaks sõideti kannatanule mopeediga otsa ja ühel korral üle pea. Kaitsja toob näitena CV ütluste ebakonkreetsuse näitena välja järgmise maakohtu otsuses oleva lause: „ CV ütluste kohaselt kõik lõid ja see tajumine on ka loogiline ning kooskõlas asjaolude kogumiga ning kannatanu meditsiinidokumentides ja ekspertiisiaktiga tuvastamist leidnud vigastustega.“ Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et see lause ei ole mõeldud edasi andma CV ütluste sisu, vaid kohtu põhjendusi, miks kohus loeb neid ütlusi usaldusväärseks. See tähendab, et viidatud lause ei näita, et CV ütlused oleks olnud ebakonkreetsed ja ebaselged. Küll peab ringkonnakohus nentima, et osundatud lause on kohmakas ja halvasti sõnastatud. Siiski on võimalik aru saada, miks pidas maakohus CV ütlusi usaldusväärseks. Maakohtu hinnangul on mõistetav, et kui ründajad on kannatanu ümber, on põhjendatud pealtnägija hinnang, et kõik lõid kannatanut. Ka kinnitavad seda versiooni maakohtu hinnangul kannatanu meditsiinidokumentides ja ekspertiisiaktis kajastatud vigastused. Eelnevast tulenevalt ei lükka see apellatsioonis toodud etteheide ümber maakohtu järeldusi, et süüdistatavad peksid AV ühiselt ja kooskõlastatult rusikate ja jalgadega keha ja näo piirkonda ning K. Pressi roll ei piirdunud ühe löögiga. 7.3.3 Paika ei pea ka kaitsja väide, nagu oleks üheselt tõendatud, et kannatanule tekitas raske tervisekahjustuse just KP, kes sõitis mopeediga kannatanul üle pea. Kaitsja põhjendab oma väidet asjaoluga, et pärast seda, kui KP oli sõitnud mopeediga üle kannatanu pea, kannatanu enam püsti ei tõusnud, ta veeti kööki ja pesti puhtaks. Kaitsja väide, et just mopeediga üle kannatanu pea sõitmine põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse, ei tugine ühelegi tõendile. Küsimus vigastuste tekkemehhanismi kohta on esitatud kohtuarst-eksperdile. Isiku ekspertiisiaktis ei ole märgitud, et kõvakelmealuse verevalumi oleks põhjustanud AV peast mopeediga ülesõitmine. Vastupidi, eksperdiarvamuse 9 1-16-7675 kohaselt põhjustas muuhulgas kõva - ja ämblikuvõrkkestaaluse verevalumi tömp vägivald, st löögid kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks rusikate, kängitsetud jala või muu sarnase esemega). Eraldi on ekspert märkinud, et osad rindkere piirkonna vigastused võisid olla saadud rolleri otsasõidust seisvale kannatanule ning nahamarrastused näol ja nahaalune verevalum-marrastus vasakul kõrvalestal ja nahamarrastused vasakul pool selja alaosas võisid olla tingitud otsasõitudest lamavale kannatanule. Seega ei ole ekspert pidanud kannatanu peast mopeediga ülesõitmist kõvakelmealuse verevalumiga põhjuslikus seoses olevaks. Ainuüksi see, et AV pärast tast mopeediga üle sõitmist enam püsti ei tõusnud, ei näita, et kõvakelmealuse verevalumi pidi tekitama just temast üle sõitmine. Maakohus on tuvastanud, et ka eelnevalt tõsteti AV pärast kukkumist püsti ja jätkati peksmist. Teiseks tuleb arvestada, et kui AV peast mopeediga üle sõideti, pidi ta juba maas lamama. Ka ei ole tõendeid selle kohta, et kõvakelmealune verevalum tekib koheselt pärast vägivalda või et sellise verevalumi teke toob koheselt kaasa teadvusekao. Teisisõnu ei ole tõendeid, mis kinnitaks, et just viimasena tarvitatud vägivald pidi põhjustama kõvakelmealuse verevalumi. 7.3.4 Lõpuks tuleb märkida, et isegi kui kannatanule oleks põhjustanud kõvakelmealuse verevalumi just tema peast mopeediga ülesõitmine, ei välista see K. Pressi vastutust kaastäideviijana. Ekslik on kaitsja seisukoht, et kuna ainult KP sõitis kannatanule mopeediga otsa, ei saa ses osas rääkida kaastäideviimisest. Nagu eespool selgitatud, vastutavad juhul, kui ühisele teoplaanile vastava vägivalla tarvitamise raames tekitatakse raske tervisekahjustus, selle eest kõik vägivalla tarvitamises osalenud. Kaastäideviijad ei vastuta üksnes ekstsessi ehk ühe kaastäideviija sellise käitumise eest, mis väljub ühise teoplaani piirest. Maakohus on ära näidanud, et KP tegu ei väljunud ühise teoplaani piirest. Kohtu hinnangul hõlmas süüdistatavate ühine teoplaan erinevat vägivalda AV suhtes: seda näitas see, et kannatanut peksti nii käte kui jalgadega kui sõideti rolleriga otsa. Seejuures pidas kohus oluliseks, et maha kukkunud kannatanu tõsteti taas püsti – kohtu hinnangul selleks, et saaks jätkata tema suhtes vägivalla tarvitamist. Ringkonnakohus peab oluliseks sedagi, et maakohus on lugenud tõendatuks, et KP sõitis kannatanule mopeediga otsa korduvalt. See näitab, et teised süüdistatavad aktsepteerisid sellist vägivalda kannatanu suhtes. Kaitsja ei ole esitanud ühtegi argumenti selle kohta, miks ta leiab, et KP väljus ühise teoplaani piirest. 7.4 Eelnevast tulenevalt on maakohus põhjendatult kvalifitseerinud kõigi süüdistatavate teod
7.5 KP kaitsja on taotlenud KP teo ümberkvalifitseerimist
Seda taotlust ei ole kaitsja sisuliselt põhjendanud. Apellatsioonis puuduvad täielikult põhjendused, miks kaitsja leiab, et tegu on pandud toime ettevaatamatusest. 8. Kõik kaitsjad on apellatsioonides vaidlustatud ka süüdistatavatele mõistetud karistusi. 10 1-16-7675 8.1 K. Pressi kaitsja ei ole apellatsiooni taotluste osas taotlenud K. Pressi kvalifikatsiooni muutmata jätmisel tema karistuse kergendamist, kuid on apellatsioonis käsitlenud K. Pressile mõistetud karistuse põhjendusi. Apellatsiooni kohaselt on maakohus K. Pressile mõistetud karistust põhjendades märkinud, et nõustub prokuröri taotlusega karistuse osas, kuid on mõistnud prokuröri taotletust 6 kuu võrra pikema vangistuse. Seega on kaitsja taotlenud sisuliselt ka K. Pressi karistuse kergendamist. Maakohus on tõepoolest märkinud otsuses: „Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga, milleks on neli aastat ja kuus kuud vangistust.“ Maakohtu istungi protokolli kohaselt prokurör taotlenud K. Pressile 4-aastast vangistust (kd II; tl 73). Istungiprotokollile lisatud prokuröri teesides on aga märgitud, et prokurör taotleb K. Pressi karistamist 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega (kd II; tl 58). Kohtukolleegium on seisukohal, et lähtuda tuleb kohtuistungi protokollist, mille õigsust on kohtunik ja sekretär KrMS § 155 lg 3 kohaselt sellele alla kirjutades kinnitanud ja mida ei ole vaidlustatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda eelnev, et maakohus on karistuse mõistmisel teinud vea ega oleks tohtinud mõista K. Pressile 4 aastat ületavat vangistust. Kohus ei ole üldmenetluses karistuse mõistmisel kohtumenetluse poolte taotlustega seotud ning võib mõista süüdistatavale ka prokuröri taotletust raskema karistuse. Kohus peab aga mõistetavat karistust põhjendama. Seda on maakohus ka teinud, viidates muuhulgas ka asjaoludele, mida ta peab K. Pressi süüd suurendavaks ja karistust raskendavateks ( AV juurde mindi just tema initsiatiivil; kuritegu pandi toime grupis; tegu pandi toime oli julmal ja kannatanut alandaval viisil). Kaitsja nendele kohtu argumentidele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Samas on neljaaastane vangistus
lg -s 1 ettenähtud sanktsiooni alammäär ning 4 aastat 6 kuud vangistust seega sanktsiooni alammäära lähedane karistus. 8.2 Ringkonnakohus peab põhjendamatult raskeks KP- le mõistetud karistust. Kohtukolleegium peab alusetuks maakohtu põhjendust, mille kohaselt oli KP-l vägivalla tarvitamisel peamine roll. Nimelt on kohus süüteokoosseisule vastavaid asjaolusid tuvastades asunud seisukohale, et kõigil süüdistatavatel oli sarnane roll kannatanu suhtes vägivalla tarvitamisel. Nagu ringkonnakohus eespool märkis, ei ole tuvastatud ka see, et just KP tegu (mopeediga üle kannatanu pea sõitmine) põhjustas kannatanule raske tervisekahjustuse. Küll tuleb maakohtuga nõustuda selles, et KP valitud vägivalla tarvitamise viis oli jõhker ning näitas samas, et ta tundis kannatanu suhtes vägivalla tarvitamisest lõbu. Samuti oli see kannatanu jaoks kõige alandavam. Kohus on seega tuvastanud, et KP puhul esinesid karistust raskendava nii asjaoluna süüteo toimepanemine erilise julmusega, kui kannatanut alandades, s.o
p-s 2 toodud karistust raskendavad asjaolud (kohus on ekslikult viidanud hoopis
See annab alust KP-le teistest süüdistatavatest raskema karistuse mõistmiseks, kuid maakohtu mõistetud karistust peab ringkonnakohus ebaproportsionaalselt raskeks, eriti arvestades, et alaealise puhul on maksimaalse vangistuse oluliselt madalam
Ringkonnakohus peab põhjendatuks KP karistamist viieaastase vangistusega. Mõistetud vangistust tuleb
lg 2 alusel suurendada Pärnu Maakohtu 07.04.2016.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu ja 28 päeva võrra. Liitkaristuseks tuleb seega mõista 5 aastat, 3 kuud ja 28 päeva vangistust. 11 1-16-7675
lg 1 alusel tuleb lugeda karistusest kantuks KP eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud ja 15 päeva. Ära kandmata vangistus on seega 5 aastat, 1 kuu ja 13 päeva. 8.3 C.K kaitsja väitel on maakohus meelevaldselt lugenud C.K karistuse kandmise alguseks 28.02.2017 (maakohtu otsuse kuulutamise päeva). Apellatsiooni kohaselt on kohus jätnud arvestamata, et C.K oli vahi all alates 11.06.2016. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu mõistetud liitkaristus tehniliselt korrektne. C.K pani kuriteo, milles maakohus ta süüdi mõistis, toime pärast eelmise süüdimõistvat kohtuotsust, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist. Seega pidi maakohus mõistma C.K-le liitkaristuse
lg 2 alusel, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra.
lg 2 järgi tulebki liitkaristust mõistes tuleb olukorras, kus süüdlane on teise kohtuotsuseni viinud kriminaalmenetluses viibinud vahi all, arvata see aeg
Pikamäe: § 65, komm. 6.2 –
. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. v.a. Tallinn 2015). Just nõnda on maakohus toiminud: kohus mõistis liitkaristuse otsuse tegemise seisuga ning luges seejärel
lg 1 alusel karistusest kantuks C.K vahi all viibitud aja, milleks kohtuotsuse kohaselt oli 11.06.-01.07.2016, s.o 21 päeva. Küll peab ringkonnakohus nentima, et maakohtu otsusest jääb ebaselgeks, millel põhineb kohtu väide, et C.K on olnud vahi all 11.06.–01.07.
lg 1 p 1 järgi mõistetud karistuse ja
Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus rahuldab osaliselt KP kaitsja apellatsiooni. K. Pressi ja C.K kaitsjate apellatsioonid jätab ringkonnakohus rahuldamata. 12 1-16-7675 10.1 K. Pressi kaitsja on taotlenud, et kohus määraks tema poolt apellatsioonimenetluses esitatud riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 168 eurot. Taotluse kohaselt seisnes osutatud õigusabi apellatsiooni koostamises (2,5 tundi) ning vestluses kaitsealusega (1 tund). Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Nimelt ei pea ringkonnakohus põhjendatuks apellatsiooni koostamise ajalist mahtu. Esitatud apellatsioon on vaevalt kaks lehekülge. Lisaks peab ringkonnakohus oluliseks, et apellatsioonis on esitatud väiteid põhjendatud minimaalselt ning maakohtu seisukohtade ümberlükkamise asemel on esitatud väide, et vaidlus puudub faktilistes asjaoludes, mida kohus pole tõendatuks lugenud. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus ka apellatsiooni koostamise põhjendatud ajakuluks ühte tundi. Sellest tulenevalt tuleb apellatsioonimenetluses K. Pressile osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga määrata 2x40+16=96 eurot. Kuna ringkonnakohus ei rahuldanud K. Pressi kaitsja apellatsiooni, jääb vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 apellatsioonimenetluse õigusabikulu K. Pressi kanda. 10.2 C.K kaitsja on taotlenud, et kohus määraks tema poolt apellatsioonimenetluses esitatud riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 120 eurot. Taotluse kohaselt seisnes osutatud õigusabi maakohtu otsuse analüüsis ja apellatsiooni koostamises (2,5 tundi). Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks apellatsiooni koostamise ajalist mahtu. Esitatud apellatsiooni maht on sisuliselt poolteist lehekülge. Apellatsiooni argumendid on napisõnalised ning esitatud väidetele lisatud põhjendused on minimaalsed. Kaitsja ei ole sisuliselt lahti selgitanud, millistele õigusnormidele ja millistele õiguslikele konstruktsioonidele tema väited tuginevad. Apellatsioonis ei ole viidatud kohtupraktikale ega õiguskirjandusele. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus ka apellatsiooni koostamise põhjendatud ajakuluks ühte tundi. Sellest tulenevalt tuleb apellatsioonimenetluses C.K-le osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga määrata 48 eurot. Kuna ringkonnakohus ei rahuldanud K. C.K kaitsja apellatsiooni, jääb vastavalt KrMS § 185 - lg le 2 apellatsioonimenetluse õigusabikulu C.K kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.