Obsah (6)

§ 121§ 65§ 68§ 76§ 184§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 23. september 2021, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-20-7476 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud

§ 121lg 2 p 3 järgi süüdi. Teda karistati rahalise karistusega 489 päevamäära ulatuses, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra, s.o kuni 326 euro suuruse päevamäärani.

§ 65lg 2 ja § 74 lg 6 alusel liideti rahalisele karistusele Viru Maakohtu 7.

detsembri 2016 kohtuotsusega nr 1-15-8735 mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 7 kuud ja 23 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel mõisteti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 28.06.

kuni

1. oktoobri 2020, s.o 3 kuud ja 17 päeva (107 päeva), millele vastab rahalise karistuse 321 päevamäära. M. Kuznetsovile mõisteti lõplikuks karistuseks rahaline karistus 5 päevamäära, s.o 50 eurot. M. Kuznetsovile eelmise kuriteo eest mõistetud karistus, s.o 1 aasta 7 kuud ja 23 päeva vangistust jäeti täitmisele pööramata. Rahaline karistus määrati täideviimisele iseseisvalt.
2. Viru Maakohtu
3. aprilli 2021 määrusega nr 1-15-8734 jäeti rahuldamata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne, milles taotleti M. Kuznetsovile mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist. M. Kuznetsovi katseaega pikendati kahe kuu võrra, s.o kuni
4. augustini
7. juulil 2021 registreeriti Viru Maakohus taas erakorraline, milles taotleti pöörata M. Kuznetsovile mõistetud ärakandmata karistus

§ 76lg 7 alusel täitmisele, sest M.

Kuznetsov jättis 8.,

1. ja
2. juulil 2021 registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta ilmumata ja rikkus kohustust mitte tarvitada narkootikume.
3. Viru Maakohtu
4. augusti
5. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja M. Kuznetsovile mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 aasta 7 kuud ja 23 päeva vangistust pöörati täitmisele.
6. M. Kuznetsovile eelmise kuriteo eest mõistetud karistus – 1 aasta 7 kuud ja 23 päeva vangistust jäeti Viru Maakohtu
7. aprilli 2021 otsusega täitmisele pööramata otsuses määratud tingimustel. Kriminaalasjas nr 1-15-8734 tunnistati M. Kuznetsov süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1,2; § 202 lg 2 p 2; § 215 lg 1; § 415 lg 1; § 423 1 ja § 424 järgi ja teda karistati vangistusega 5 aastat 8 kuud 3 päeva.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat 7 kuud ja 29 päeva vangistust. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus

1. veebruaril
2. M. Kuznetsov vabastati tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega Viru Maakohtu
3. septembri
4. a määrusega ning allutati käitumiskontrollile. Elektroonilise valve tähtajaks määrati 5 kuud. Katseajaks, mis pidi kestma kuni
5. juunini 2021, allutati M. Kuznetsov käitumiskontrollile. M. Kuznetsov pidi järgima

§ 75

lg 1 p-s 1-6 nimetatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 ja 9 sätestatud lisakohustusi.

M. Kuznetsov vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega alates kohtumääruse jõustumisest. Määrus jõustus

1. oktoobril
3. Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a määrusega ei rahuldatud Viru Vangla erakorralise ettekande taotlust pöörata täitmisele M. Kuznetsovile mõistetud karistuse ärakandmata osa. Katseaega pikendati kuni
6. augustini
8. M. Kuznetsovile heidetakse ette registreerimiskohustuse rikkumist korduvalt, s.o 8., 13 ja
9. juulil
10. Erakorralisest ettekandest ja kaitsja esitatud materjalidest nähtuvalt käis M. Kuznetsov perearsti vastuvõtul
11. juulil
12. Perearsti hinnangul oli M. Kuznetsov haige
13. juunist kuni
14. juulini 2021, ent tema tervislik seisund ei takistanud ilmumist registreerimisele
15. ega
16. juulil. Kohus leidis, et kuna M. Kuznetsov oli võimeline
17. juulil perearsti vastuvõtule minema ja perearsti hinnangul võimaldas süüdimõistetu tervislik seisund samal päeval ka kriminaalhooldusosakonda vastuvõtule minemist, on
18. ja
19. juuli
20. a vastuvõtule -2- mitteilmumised tuvastatud.
21. juuli
22. a seisuga ei olnud M. Kuznetsov talle ordineeritud raviga alustanud – seega ei pidanud ta oma tervislikku seisundit kriitiliseks. Ta ei järginud ravirežiimi, ei ilmunud perearsti vastuvõtule ega helistanud. Seejärel ilmus M. Kuznetsov perearsti vastuvõtule
23. juulil 2021 tõendi väljastamiseks. Perearsti tõendist ei selgu, mis oli raviarstile pöördumise põhjuseks. Tõendi kohaselt pöörduti tõendi väljastamiseks. Kirjalikus selgituses põhjendab M. Kuznetsov 8.,
24. ja
25. juulil
26. a ilmumata jätmist haigestumisega ühes vajadusega operatsiooniks. Kohtus ei pidanud M. Kuznetsovi meditsiiniliste eriteadmistega inimeseks ning märkis, et perearsti tõendis viited M. Kuznetsovi tervise operatiivse sekkumise vajadusele puuduvad. Soovitatakse hoopis antibakteriaalset ravi. Seetõttu puudusid vabandavad asjaolud registreerimiskohustuse mittetäitmiseks. Rikkumine oli tahtlik ning korduv. M. Kuznetsov ei pidanud ka telefoni teel kohaseks kriminaalhooldusametnikku registreerimiskohustuse täitmist takistavast asjaolust teavitada. Arvestades ka M. Kuznetsovi varasemat kriminaalhooldusperioodi, on registreerimiskohustuse täitmata jätmine kujunemas talle harjumuseks. Registreerimiskohustuse kohane täitmine on olulisim kohustuse täitmise nõue, kuna selle eesmärk on järelevalve kindlustamine süüdlase käitumise üle. Registreerimiskohustuse rikkumine takistab ka teiste käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmise kontrolli.
27. M. Kuznetsovile tehti
28. aprillil 2021 narkootilise aine tarvitamise kontroll. Indikaatorvahend andis positiivse tulemi AMP, MET tarvitamisele. Terviseseisundi kirjelduse protokollis on kriminaalhooldusametnik kirjeldanud M. Kuznetsovil esinenud narkootikumide tarvitamisele viitavaid tunnuseid. Indikaatorvahendi näiduga mittenõustunud M. Kuznetsovi bioloogilist vedelikku uuriti ka EKEI-s. Proovmaterjalis tuvastati narkootiline aine α-PVP. Seega on M. Kuznetsov rikkunud kohtulahendist tulenevat kohustust.
29. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine on isikule mõistetud karistuse osaks. Sellega reageeritakse sellega toime pandud teole, teisalt taotleb see resotsialiseerivat eesmärki. M. Kuznetsovi erakorralise ettekande aluseks olevad rikkumised annavad aluse pöörata temale mõistetud karistus täitmisele. Nimelt otsib M. Kuznetsov vabandusi rikkumiste toimepanemiseks ning süüdistab kriminaalhooldusametnikku ebaobjektiivsuses. M. Kuznetsoviga on tegelenud viis erinevat kriminaalhooldajat. Tõendatud ei ole ametnike ebaobjektiivne suhtumine M. Kuznetsovi, pigem on asi temas endas, sest ta leiab enda rikkumiste toimepanemisele viinud õigustavaid põhjusi.
30. M. Kuznetsovi ennetähtaegselt vabastades tõi kohus positiivsete asjaoludena välja vabanemisjärgsed elutingimused – kindla elukoha, toetava pere, kuritegude tagajärgede teadvustamise ja suutlikkuse alluda reeglitele. M. Kuznetsov on usaldust kuritarvitanud. Kriminaalhooldaja on talle teinud korduvalt kirjalikke hoiatusi ning esitanud rikkumiste tõttu kohtule erakorralisi ettekandeid. Rikkumised algasid juba kriminaalhoolduse algusajal – M. Kuznetsov ei ilmunud mõjuva põhjuseta registreerimisele, vahetas elukohta kriminaalhooldaja loata, pani katseajal toime uue kuriteo ja rikkus kohustust mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Lisaks rikkus ta erinevaid kohustusi pika katseaja kestel. M. Kuznetsovile ei meenutanud ka vahepealne vahi all viibimise periood karistuse kandmise ebamugavust. Seega on nii rikkumise olemust, arvukust, järjepidevust ja kestust põhjendatud karistuse täitmisele pööramine. Kriminaalhooldusalune on väljendanud soovimatust täita nõuetekohaselt määrust, millega ta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastati.
31. M. Kuznetsovi ei motiveerinud seaduskuulekusele pere toetus, sündiv laps ega garanteeritud töökoht. Viimase osas märkis kohus sedagi, et tegi töötamise registrisse -3- päringu. Maksu- ja Tolliameti töötamise registri kohaselt ei tööta M. Kuznetsov praegusel ajal ega ole töötanud ka kogu kriminaalhoolduse aja. Vaid erakorralise ettekande arutamise ajal esitati kohtule andmed, et Dieselexpert OÜ lubab M. Kuznetsovi tööle vormistada.
32. augusti 2021 seisuga töötamise register siiski töötamise andmeid ei kajasta. Seega püüab M. Kuznetsov esitada tõendeid välistamaks karistuste täitmisele pööramist. Aega, et täita nõuetekohaselt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, oli M. Kuznetsovil küllaga, ent sisemist motivatsiooni ta selleks ei leidnud. Ka erakorralise ettekande korduv esitamine ei motiveerinud M. Kuznetsovi õiguskuulekale käitumisele – rikkumiste toimepanemine jätkus.
33. M. Kuznetsovi rikkumistele täiendavate kohustuste määramise või katseaja pikendamisega kohus võimalikuks ei pidanud, sest nendega ei ole võimalik saavutada kohustuste täitmist. M. Kuznetsov on juba varasema karistuse kandmise ja kriminaalhoolduse käigus asjakohased programmid läbinud. Varasem katseaja pikendamine ei ole samuti M. Kuznetsovi käitumisele mõju avaldanud. Ka peatne katseaja lõpu saabumine ei ole aluseks jätta karistus täitmisele pööramata. Kuna M. Kuznetsov kohustus alluma kogu käitumiskontrolli kestel nõuetele ja kohustustele, tuli tal kohtumäärust täita. MÄÄRUSKAEBUSED
34. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu
35. augusti 2021 määruse ja jätta erakorraline ettekanne rahuldamata.
36. Kohus jättis hindamata süüdimõistetu ja kaitsja argumendid. Puudub vajadus karistuse reaalseks täitmisele pööramiseks. M. Kuznetsov on võimeline katseaja kontrollnõudeid täites läbima – lõviosa katseajast suutis ta kontrollnõudeid ka täita. Rikkumine tulenes sellest, et M. Kuznetsov arvas, et haiguslehe olemasolu korral ei pea ta kriminaalhooldaja juurde ilmuma, kuigi tervislik seisund seda võimaldas. Kolm mitteilmumist olid seega seotud arusaamatusega. Pika perioodi vältel on M. Kuznetsov korralikult kümneid kordi registreerimiskohustust täitnud, mis näitab, et rikkumised ei olnud tahtlikud. Kohus pidanuks arvestama, et M. Kuznetsov täitis pikka aega kriminaalhooldusreegleid korrektselt.
37. M. Kuznetsov kinnitas kohtus, et ei tarvita narkootikume ja on sõltuvusest vaba. Väidetav narkojuhtum leidis aset
38. aprillil 2021, s.o 4 kuud tagasi. Edaspidi ei ole narkootikumide tarvitamist registreeritud.
39. M. Kuznetsov on viibinud vabaduses alates
40. oktoobrist 2019, s.o ligi kaks aastat. Ta on eluga ühiskonnas kohanenud. Tal on lapseootel abikaasa ja töökoht. Need olulised aspektid jättis kohus arvestamata. M. Kuznetsov on peaaegu kogu katseaja läbinud rikkumisteta, vaid ühel korral pikendati katseaega erakorralise ettekande alusel kahe kuu võrra. M. Kuznetsovi väärtushinnangute muutmine ja karistuse eesmärkide saavutamine ei ole võimalik üksnes reaalse vangistusega. M. Kuznetsovi väärtushinnangud on juba muutunud – ta on edukalt ühiskonnas kohanenud, tal on töö ja pere ning vastutustunne. Sellise inimese pikaajalisse vangistusse suunamine ei ole otstarbekas. M. Kuznetsovi on võimalik mõjutada muude

§ 76lg-s 7 sätestatud vahenditega, nt täiendavate kohustuste määramisega.

M. Kuznetsov ei ole ühiskonnale ohtlik.

1. M. Kuznetsov palub maakohtu määruse tühistada. Alternatiivselt aga panna täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või panna elektrooniline valve. -4-
2. M. Kuznetsov täitis kriminaalhoolduse vältel registreerimiskohustust korrektselt, v.a haiguse korral.
3. Esimest korda on M. Kuznetsovil pere (naine ja tütar) ning armastavad suhted.
4. Kriminaalhoolduse ajal ei pannud M. Kuznetsov toime ühtki kuritegu, töötas ja aitas oma pere ning ajal kui naisel oli jalaluumurd, viis tütart kooli ja aitas koolitöid teha.
5. M. Kuznetsovil on elu- ja töökoht.
6. Kriminaalhoolduse ajal ei tarvitanud M. Kuznetsov alkoholi ega narkootikume ega nõustu temalt võetud analüüside vastusega. Ilmselt aeti proovid segamini. Kriminaalhooldaja tehtud testi M. Kuznetsov ei usalda, sest seda ei tehtud tema juuresolekul. Kuna M. Kuznetsov testi tulemusega ei nõustunud, saatis kriminaalhooldaja ta laborisse. Analüüs viidi läbi M. Kuznetsovi äraolekul ja tulemuseks oli PVP. Seega näitasid kaks testi erinevat tulemust. Ilmselt kasutati kellegi teise laboratoorset materjali. Eksperti kohtusse ei kutsutud.
7. M. Kuznetsov nõustub kaitsja kaebuses tooduga ja palub mitte pöörata karistust täitmisele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Kohtukolleegiumi arvates tuvastas I astme kohus veatult M. Kuznetsovile etteheidetavad rikkumised, s.o registreerimiskohustuse täitmata jätmine kolmel korral (vt määruse p 7) ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise keelu rikkumise (vt määruse p 8). Millest M. Kuznetsov arvas, et haiguslehe olemasolu korral ei pea ta kriminaalhooldaja juurde ilmuma, kuigi tervislik seisund seda võimaldas, kaitsja määruskaebus vaikib.
9. Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. juuni
11. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Muude alternatiivsete meetmetena võimaldab

§ 76

lg 7 kohtul süüdlase rikkumistele reageerida veel kas katseaja pikendamise kuni katseaja lõpuni või

§ 75lg-s 2 loetletud täiendavate kohustuste määramise läbi.

1. Ringkonnakohtu arvates rahuldas maakohus erakorralise ettekande põhjendatult. Kohtukolleegium leiab, et M. Kuznetsovi rikkumistel puuduvad mõjuvad põhjused. Mõjuvaks ei saa pidada seda, et M. Kuznetsov ise arvas, et ta ei pea arstitõendi olemasolul kriminaalhooldaja juurde ilmuma, sest tegelikkuses tal selleks takistusi ei olnud.
2. M. Kuznetsovi vabanemisjärgne periood on algusest peale olnud problemaatiline. Nimelt nähtub Viru Maakohtu
3. aprilli
4. a otsusest, et juba mõned päevad pärast ennetähtaegset vabanemist (määrus jõustus
5. oktoobril 2019) pani M. Kuznetsov -5- toime kuriteo, s.o ründasid koos teise isikuga
6. oktoobril 2019 kannatanut rusikatega ja kägistasid, millega tekitasid kannatanule valu ja tervisekahjustuse. Esmakohtumine M. Kuznetsoviga kriminaalhoolduses toimus
7. oktoobril 2019, mil talle selgitati katseaja kontrollnõudeid ja kohustusi ja nende mittejärgimise tagajärgi. Vaatamata kriminaalhooldusel olemisele, pani M. Kuznetsov kuriteo toime ka
8. juunil 2020 kui tõukas kannatanut, millest viimane kukkus. Seejärel lõi M. Kuznetsov kannatanut käte ja jalgadega, tekitades talle valu. Viru Maakohtu
9. aprilli 2021 otsusest nähtuvalt viibis M. Kuznetsov seetõttu eelvangistuses alates
10. juunist kuni
11. oktoobrini
13. Edasi nähtub erakorralisest ettekandest, et pärast vahi alt vabanemist ei ilmunud M. Kuznetsov mõjuva põhjuseta registreerimisele ja vahetas elukohta kriminaalhooldusametnikult luba taotlemata (KoTo I kd, tl 163). Talle tehti kaks kirjalikku hoiatust. Kuna M. Kuznetsov jätkas registreerimiskohustuse rikkumist, tegi kriminaalhooldusosakond kohtule erakorralise ettekande. Viru Maakohtu
14. aprilli
15. a määrusega jäeti taotlus karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja katseaega pikendati kahe kuu võrra, rikkumised loeti tuvastatuks osaliselt. Nagu nähtub, pani seejärel M. Kuznetsov toime kohe uue rikkumise – s.o
16. aprilli
17. a, kui rikkus keeldu tarvitada narkootikume ja psühhotroopseid aineid ning siis rikkus juba juulikuus mitmel korral registreerimiskohustust. Isegi kui isik on kümneid kordi korralikult registreerimiskohustust täitnud, ei välista see rikkumise tahtlikkust. Niisamuti ei ole veenvad M. Kuznetsovi selgitused, mille kohaselt tema narkootikume ei tarvita, sest narkootikumide tarvitamine on välja selgitatud ekspertiisiga. Erinevalt määruskaebuste esitajatest ei leia kohtukolleegium, et M. Kuznetsovile oleks tulnud anda võimalus kanda karistust edasi vabaduses. Erakorralisest ettekandest nähtub, et väga kõrge kohtlemistasemega M. Kuznetsovi puhul nägi kriminaalhooldus ette vähemalt kahel korral kuus elukohta kontrolli teostamise. Kodukülastus elukohta teostati viimati
18. a mais, peale seda ei olnud see enam võimalik, sest püüded juunikuu jooksul M. Kuznetsoviga ja ka tema elukaaslasega telefoni teel ühendust võtta ei õnnestunud, sest kumbki telefonikõnedele ei vastanud. Ka juulis ei õnnestunud ei vastatud telefonikõnedele. Samuti ei õnnestunud etteplaneerimata kodukülastust teha
19. juulil 2021, sest keegi fonolukule ja telefonile ei vastanud ning ust ei avatud.
20. Riigikohus on märkinud, et vangistusest tingimisi vabastamine tähendab isikule soodustusena tingimusliku vabaduse andmist, mille eest ootab avalik võim temalt kindlate nõuete ja kohustuste täitmist. Nende üldisemaks eesmärgiks on saavutada isiku õiguskuulekas käitumine (KrHS § 1 lõige 1). Tingimisi vangistusest vabastamise korraldus eeldab isiku aktiivset osalust enda käitumise kontrollimisel ja parandamisel koostöös kriminaalhooldajaga.

§ 75

lõike 1 punkt 3 sätestab kriminaalhooldusalusele laieneva kontrollnõudena ka koostöökohustuse ehk kohustuse esitada kriminaalhooldajale andmeid kohustuste täitmise kohta. (RKPJKm asjas nr 520-11). Ringkonnakohtu arvates ei ole M. Kuznetsov aktiivset osalust enda käitumise kontrollimisel ja parandamisel üles näidanud, mida kinnitab ka see, et ta on sisuliselt teinud võimatuks enda kontrollimise elukohas, kuna ei vasta ametnike kõnedele. 30. M. Kuznetsovi ei ole võimalik mõjutada muude

§ 76lg-s 7 sätestatud vahenditega, nt täiendavate kohustuste määramisega.

Kuivõrd tema katseaeg on tänaseks lõppenud, ei ole võimalik seda pikendada ega määrata isikule täiendavaid kontrollnõudeid. Ringkonnakohus leiab, et kohus pööras õigesti M. Kuznetsovi karistuse täitmisele. Ehkki ta on tõesti pikalt vabaduses olnud ning ilmselt ka eluga kohanenud, ei jätnud kohus midagi olulist arvestamata. Vaatamata talle antud uuele võimalusele ja katseaja pikendamisele jätkas M. Kuznetsov uute rikkumiste toimepanemist. Maakohtu tuvastatu pinnalt võib öelda, et M. Kuznetsovi rikkumised -6- olid tahtlikud ja takistavad järelevalve teostamist tema üle. Mõjuvaid põhjusi rikkumiste toimepanemiseks M. Kuznetsovil ei ole. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsustus M. Kuznetsovi vangistuse täitmisele pööramise osas oli põhjendatud.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebused rahuldamata.
2. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja kaitsealusega konsultatsiooniks 60 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 70 minutit. Kaitsja palub määrata OÜ-le Viira& Partnerid Advokaadibüroo riigi õigusabi tasu 140,40 eurot (sh käibemaks 23,40 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
3. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel M. Kuznetsovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -7-