Obsah (7)

§ 76§ 121§ 74§ 184§ 68§ 751§ 75

1-20-7476 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. august 2021, Narva kohtumaja Toimiku number 1-20-7476 (20233000814) Täitmiskohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär

§ 76

lg 7 alusel Kriminaalhooldusalune Kohtuistungil osalenud isikud Maksim Kuznetsov isikukood 38702252221; Eesti elukoht XXX; töökoht XXX süüdimõistetu kaitsja kriminaalhooldusametnik Vabariigi kodanik; Maksim Kuznetsov Margus Viira Viktoria Semjonova RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 427 lg-st 1, kohtunik määras: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralise ettekande taotlus Maksim Kuznetsovile mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata täitmisele Maksim Kuznetsovile Viru Maakohtu 27.04.2021 otsusega nr 1-207476 mõistetud liitkaristuse kohtuotsuste kogumis, s.o Viru Maakohtu 07.12.2016 kohtuotsusega nr 1-15-8735 mõistetud ärakandmata vangistuse osa, s.o 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Maksim Kuznetsovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Maksim Kuznetsovi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Maksim Kuznetsov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust 1 1-20-7476 kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroo OÜ-le osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks Maksim Kuznetsovile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 259,92 eurot (kakssada viiskümmend üheksa eurot ja 92 senti), sh käibemaks 43,32 eurot. Mõista Maksim Kuznetsovilt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi eest makstava tasu osa 141,60 eurot (ükssada nelikümmend üks eurot ja 60 senti), mis tuleb tasuda 3 (kolm) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Jätta riigi kanda riigi õigusabi eest makstava tasu osa 118,32 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700019096 ning selgitus „Maksim Kuznetsov, 1-20-7476, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksim Kuznetsov tunnistati Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.04.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-7476 lühimenetluses

§ 121

lg 2 p 3 järgi süüdi ja teda karistati rahalise karistusega 489 päevamäära ulatuses, s.o summas 4890 eurot, mida vähendati kriminaalmenetluse seadustiku § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra. Kohus suurendas mõistetavat karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 07.12.2016 otsusega nr 1-15-8734 mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 kuud ja 17 päeva. Maksim Kuznetsovi ärakandmata karistus on rahaline karistus 5 päevamäära ulatuses, s.o summas 50 eurot ja vangistus1 aasta 7 kuud ja 23 päeva. Kohus määras viia rahaline karistus täide iseseisvalt ja jätta

§ 74

lg 6 alusel Maksim Kuznetsovile eelmise kuriteo eest mõistetud karistus, s.o 1 aasta 7 kuud ja 23 päeva vangistust täitmisele pööramata. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 05.05.2021 2. 22.07.2021 registreeris Viru Maakohus erakorraline ettekanne taotlusega pöörata Maksim Kuznetsovile mõistetud ja kandmata vangistus

§ 76lg 7 alusel täitmisele.

Erakorralise ettekande kohaselt Maksim Kuznetsov ei ilmunud 08.07.2021, 13.07.2021 ja 19.07.2021 registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta ja rikkus kohustust mitte tarvitada narkootikume.

1. Kohtuistungi eelselt edastas kriminaalhooldusametnik erakorralise materjalide juurde lisamiseks arstitõendi ja Maksim Kuznetsovi seletuse. ettekande Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 2 1-20-7476
2. Kohtuistungil jäi Viru Vangla esindaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde, taotledes Maksim Kuznetsovile mõistetud karistuse täitmisele pööramist.
3. Kohtuistungil Maksim Kuznetsov avaldas, et kriminaalhooldusametnik suhtub temasse ebapooletult. Narkootikume tarvitanud ei ole, kriminaalhooldusosakonda mitteilmumise põhjuseks on haigestumine, krooniline haigus angiin ning seetõttu üldse väljas ei käi, kõigile telefonikõnedele on vastanud. Ekspertiisi järgi on amfetamiin, metadoon, teises ekspertiisis on Alfa PVP. Amfetamiini ega metadooni tarvitanud ei ole. Kahe aasta jooksul on pingutanud, töötas ja olemas on pere ning abikaasa ootab last. Kolme viimase mitteilmumise põhjuseks on haigestumine, mille kohta on olemas tõendid. 2019 aastal pani toime huligaansuse.
4. Kaitsja toetas kaitsealuse seisukohta, tuues täiendavalt välja, et Maksim Kuznetsov on käinud pikaajaliselt kriminaalhooldusametniku juures kokkusaamistel, uue kuriteo toimepanemise riski protsendimäär on arusaamatu, kriminaalhooldus lõppeb kohe, tarvitatava narkootilise aine etteheide ei ole selge, kolm mitteilmumist kriminaalhooldusametniku juurde on põhjendatud haigestumisega. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära menetluse pooled ja kaitsja, leiab kohus, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande taotlus Maksim Kuznetsovile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on rahuldamisele kuuluv.
6. Maksim Kuznetsovile 27.04.2021 kohtuotsusega mõistetud karistus liideti kohtuotsuste kogumis Viru Maakohtu 07.12.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-
7. Liitkaristust kohtuotsuste kogumis mõistes jäeti

§ 74

lg 6 alusel Maksim Kuznetsovile eelmise kuriteo eest mõistetud karistus, s.o 1 aasta 7 kuud ja 23 päeva vangistust täitmisele pööramata. Maksim Kuznetsovile liitkaristuseks mõistetud kandmata karistuse osa vangistus 1 aasta 7 kuud ja 23 päeva kuulus kandmisele kriminaalasjas nr 1-15-8734 määratud tingimustel. Kriminaalasjas nr 1-15-8734 tunnistati Maksim Kuznetsov süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2; § 202 lg 2 p 2; § 215 lg 1; § 415 lg 1; § 4231 ja § 424 järgi ja teda karistati vangistusega 5 aastat 8 kuud 3 päeva.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat 7 kuud ja 29 päeva vangistust. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 13.02.2017. Viru Maakohtu 25.09.2019 määrusega vabastati Maksim Kuznetsov 07.12.2016 otsusega nr 1-15-8734 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt

§ 751

lg 3 määrati elektroonilise valve tähtajaks 5 kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 alusel määrati Maksim Kuznetsovile katseaeg alates kohtumääruse jõustumisest kuni 03.06.2021 ning katseajaks allutati Maksim Kuznetsov kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Maksim Kuznetsovi kohustati käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 ja 9 sätestatud lisakohustusi.

Maksim Kuznetsov vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega alates kohtumääruse jõustumisest. Viru Maakohtu 25.09.2019 kohtumäärus jõustus 11.10.

1. Viru Maakohtu 05.04.2021 määrusega nr 1-15-8734 jäeti Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralise ettekande taotlus Maksim Kuznetsovile mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks rahuldamata. Maksim Kuznetsovile määratud katseaega pikendati kahe kuu võrra, s.o kuni 03.08.
2. Kohtumäärus on jõustunud.
3. Vaadeldaval juhul nähtub kohtule adresseeritud erakorralisest ettekandest, et Maksim Kuznetsovile heidetakse ette tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud kohustuse, 3 1-20-7476 täpsemalt registreerimisnõude rikkumist 08.07.2021, 13.07.2021 ja 19.07.2021 ning 13.04.2021 narkootilise aine tarvitamise keelu rikkumist. 10.

§ 76

lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

1. Väljaspool vaidlust on asjaolu, et Maksim Kuznetsov on kätte saanud tema suhtes koostatud kohtumääruse, millega ta vabastati ennetähtaegselt talle mõistetud karistuse kandmiselt. Materjalidest nähtuvalt jõustus kõnealune määrus 11.10.
2. Maksim Kuznetsov on tutvunud ennetähtaegse vangistusest vabanemisega kaasnevate õiguse ja kohustusega. Sellest järeldub, et Maksim Kuznetsov oli ja on kõikidest tema suhtes kohalduvatest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevatest nõuetest ja kohustustest teadlik. Maksim Kuznetsov ka ei vastusta teadmise puudumist kohalduvatest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevatest nõuetest ja kohustustest. Vaatamata sellele, et Maksim Kuznetsov on kinnitanud talle kohalduvatest nõuetest arusaamist, on Viru Vangla kriminaalhooldusosakond edastanud kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata Maksim Kuznetsovile mõistetud ja ärakandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
3. Kohtule adresseeritud taotlusest nähtuvalt toimus erakorralise ettekande aluseks oleva kohustuse rikkumine 08.07.2021, 13.07.2021 ja 19.07.2021, kui Maksim Kuznetsov jättis täitmata registreerimise kohustuse, korduvalt. Erakorralise ettekande kohaselt oli Maksim Kuznetsovile edastatud kutsed registreerimiskohustuse täitmiseks 08.07.2021, 13.07.2021 ja 19.07.2021, kuid registreerimiskohustust Maksim Kuznetsov täitma ei asunud. Erakorralisest ettekandest ja selle lisadest ning Maksim Kuznetsovi kaitsja esitatud materjalidest selgub, et Maksim Kuznetsov käis perearsti vastuvõtul 08.07.
4. Materjalidest selgub seegi, et perearsti hinnangul Maksim Kuznetsov oli haige 25.06-08.07.2021, kuid tervislik seisund ei takista tema ilmumist registreerimisele kriminaalhooldusosakonda 08.07 ja 13.07.
5. Arvestades, et Maksim Kuznetsov oli 08.07.2021 võimeline minema perearsti vastuvõtule ning perearsti hinnangul tema tervislik seisund võimaldas süüdimõistetul samal päeval minna ka kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja vastuvõtule, leiab kohus et Maksim Kuznetsov on toime pannud rikkumise, jättes tähtaegselt 08.07.2021 ja seejärel 13.07.2021 ilmumata kriminaalhooldaja vastuvõtule. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sellegagi, et 08.07.2021 seisuga ei olnud Maksim Kuznetsov pidanud vajalikuks alustada ordineeritud raviga. Järeldub et Maksim Kuznetsov isegi ei pidanud oma tervislikku seisundit niivõrd kriitiliseks, pidades võimalikuks mitte järgida määratud ravirežiimi, ei ilmunud perearsti vastuvõtule ning ei helistanud perearstile. Tervislik seisund võimaldas Maksim Kuznetsovil ilmuda kriminaalhooldusametniku juurde vastuvõtule, kuid seda ta ei teinud. Seejärel Maksim Kuznetsov on ilmunud perearsti vastuvõtule 19.07.2021 tõendi väljastamiseks. Kohtule esitatud perearsti tõendist järeldub, et 19.07.2021 pöördus Maksim Kuznetsov perearsti vastuvõtule. Et raviarstile pöördumise põhjuseks oli tervisliku seisund, selle halvenemine või probleem tervisega, esitatud tõendist ei selgu. Tõendist on arusaadav, et pöördumise põhjuseks on tõendi väljastamine. Eeltoodust järeldub, et ka 13.07.2021 ja 19.07.2021 on Maksim Kuznetsov jätnud ilmumata kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. Erakorralisele ettekandele lisatud Maksim Kuznetsovi omakäeliselt allkirjastatud seletuses, milles ta tunnistab vastuvõtule mitteilmumist 08.07.2021, 13.07.2021 ja 19.07.2021 ning esitab omapoolse põhjenduse kohustuse kohase täitmatajätmise toimepanemisele, haigestumine ühes vajadusega sekkumiseks operatsiooniga. Kohtul puuduvad andmed, et Maksim Kuznetsov omab meditsiinilisi eriteadmisi, seega ei saa süüdimõistetu avaldatusse suhtuda kui tõenduspõhise meditsiiniteadmiste olemasolusse. Ei ole ju perearstki esitanud viiteid, et Maksim Kuznetsovi tervislik seisund vajab operatiivset sekkumist. Viimati esitatud 4 1-20-7476 ravivajaduse andmest selgub raivarsti soovitus antibakteriaalseks raviks. Mitteilmumist vabandavat asjaolu kohus ei tuvasta. Rikkumise toimepanemine oli tahtlik. Hinnates vaatlusaluse rikkumisega seonduvaid asjaolusid, osutab kohus erakorralises ettekandes toodule, et rikkumine on toime pandud korduvalt. Kohus arvestab sedagi, et Maksim Kuznetsovil on kriminaalhooldusel olles varasemast perioodist, s.o Covid-19 põhjustatud eriolukorra ajast 2020 aasta kevadest kogemus registreerimise läbiviimisest telefoni teel. Maksim Kuznetsov ei ole pidanud kohaseks teavitada kriminaalhooldusametnikku registreerimiskohustuse täitmist takistavast asjaolust telefoni teel. Tutvudes Maksim Kuznetsovi varasema perioodi kriminaalhoolduse täitmise andmetega, võib sedastada, et registreerimiskohustuse täitmata jätmine on Maksim Kuznetsov puhuselt kujunemas harjumuseks. Kuna registreerimiskohustus tulenes Viru Maakohtu kohtulahendist, siis selle täitmata jätmisega rikkus Maksim Kuznetsov talle kohtuotsusest tulenevaid nõudeid. Kohus rõhutab, et registreerimiskohustuse kohane täitmine on olulisim kohustuste täitmise nõue, kuna kontrollinõude eesmärk on järelevalve kindlustamine süüdlase käitumise üle, mis võimaldab kriminaalhooldusametnikul vastavat kontrolli praktikas teostada. Järelikult registreerimiskohustuse rikkumine kriminaalhooldusele allutatud isiku poolt takistab küllaldaselt intensiivselt ka teiste tema suhtes kohaldatud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmise kontrolli.
6. Kohtule edastatud materjalidega tutvumise järgselt leiab kohus, et väljaspool kahtlust on Maksim Kuznetsovi poolt kohtuotsuse eiramine. Nii nähtub, et 13.04.2021 allutati Maksim Kuznetsov narkootilise aine tarvitamise kontrollile, mis andis indikaatorvahendiga positiivse tulemi AMP, MET tarvitamisele. Terviseseisundi kirjelduse protokolli on märgitud tunnused, mille põhjal kriminaalhooldusametnik hindas, et joobekahtlusega isikul esinevad narkootikumi tarvitamisele viitavad tunnused, kirjeldades isikul esinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid. Indikaatorvahendi kasutamise juures tuleb arvestada, et indikaatorvahend (eriti narkokiirtest) ei pruugi tõest tulemust anda ja/või indikaatorvahendid ei tuvasta kõiki aineid. Kuna Maksim Kuznetsov indikaatorvahendi näiduga ei nõustunud, siis viidi läbi uuring Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis Maksim Kuznetsovilt võetud bioloogilise vedeliku, uriini alusel. Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid tuvastatakse uriinist. Proove saab võtta tervishoiuasutuses või EKEI-s. Käesoleval juhul ongi tervishoiuteenuse osutaja SA N H võtnud Maksim Kuznetsovilt uriiniproovi ning ekspertiisi on seejärel läbi viinud Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert on ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringumeetodeid kasutades jõudnud järeldusele, et uuringuga tuvastatud aine proovmaterjalis on α-PVP. Erakorralises ettekandes on õigesti ja kohaselt märgitud, et kohtuotsusest tulenevalt oli Maksim Kuznetsovil keelatud omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Alfa-pürrolidinovalerofenoon (alfa-PVP; α-PVP) kuulub Sotsiaalministri
7. mai
8. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisas 1 esimesse nimekirja. Kohus selitab, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Kohus selgitab sedagi, et erakorralise ettekande arutamisel ei ole määratud kindlaks, et narkootilise aine tarvitamine peab olema tuvastatud tõenduspõhiselt ekspertiisiga. Käesoleval juhul on aga riiklikult tunnustatud uuringu käigus jõudnud järeldusele, et Maksim Kuznetsovi bioloogilisest materjalist võetud aine sisaldab α-PVP. α-PVP on narkootiline aine. Kuna narkoekspertiisi kohaselt fikseeriti positiivne tulem α-PVP tarvitamisele ja seda ümberlükkavaid tõendeid ei ole kohtule esitanud ei Maksim Kuznetsov ega tema kaitsja, kes on jäänud vastuväidete esitamisel paljasõnaliseks, siis järeldub, et Maksim Kuznetsov on rikkunud kohtulahendist tulenevaid piiranguid. Kuna Maksim Kuznetsov rikkus kohtulahendist tulenevaid piiranguid, aktualiseerub põhjendatult

§ 76lg 7 ühes selles ettenähtud õiguslike tagajärgedega.

5 1-20-7476 14. Kohus märgib, et kohtu poolt määratud kontrollnõuete ja kohustuste kohane täitmine on kohtuotsuse ehk isikule mõistetud karistuse üheks osaks. Isikule mõistetav karistus on ühelt poolt karistusõiguslikuks reageeringuks tema poolt toime pandud teole, teiselt poolt kannab isikule mõistetud karistus resotsialiseeruvat eesmärki, mis peaks kohtuotsuse ning seeläbi ka käitumiskontrollile allutatud subjekti suunama eelduslikult edaspidisele õiguskuulekale teele. Viimati märgitust tuleneb, et isikule karistusõigusliku sunni läbi pandav iga kohustus peab olema põhjendatud, evima konkreetset eesmärki ega tohi hälbida proportsionaalsuse põhimõttest. Kohus märgib ka, et

§ 76

lg-s 7 nimetatud täiendavate kohustuste määramisel, katseaja pikendamisel ja karistuse täitmisele pööramisel on kohtule antud ulatuslik kaalutlusruum.

1. Kaaludes eeltoodud asjaolude taustal Maksim Kuznetsov toimepandud ja erakorralise ettekande aluseks oleva kohustuse rikkumisi ning kujundades seisukohta, kas tema suhtes on võimalik jätkuvalt kohaldada karistusest tingimuslikku ennetähtaegset vabastamist, siis leiab kohus, et Maksim Kuznetsov poolne rikkumise toimepanek annab aluse temale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.
2. Kohus sedastab, et Maksim Kuznetsov käitub viisil, kus peab vajalikuks ise korrigeerida milline on tema käitumiskontrolliaegne kohustuste täitmise või mittetäitmise soov. Maksim Kuznetsov käitumisest järeldub, et ta otsib vaid vabandavaid põhjuseid, miks rikkumised on toime pandud. Esitades süüdistusi kriminaalhooldusametniku ebaobjektiisusele. Tutvudes erakorralise ettekande aluseks olevate kirjalike materjalidega ning kuulates kohtuistungil ära kriminaalhooldusametniku jääb vaid sedastada, et Maksim Kuznetsoviga on tema kriminaalhooldusel olles tegelenud erinevad kriminaalhooldajad: V. V , V. S , T. V , J. D , A-L. R . Kohtu seisukoha järgi ei ole usutav ning mingilgi viisil ei ole ka tõendatud, et niivõrd rohkearvuline kriminaalhooldajatest ametnikud suhtuksid just Maksim Kuznetsovile ebaobjektiivselt. Selline paljasõnaline vastuväide ei ole mingilgi viisil tõendatud. Kohtu seisukoha järgi on ka ebausutav. Maksim Kuznetsov leiab vaid end õigustavaid põhjusi, mis on teda viinud rikkumise toimepanemisele.
3. Maksim Kuznetsovit ennetähtaegselt vangistusest tingimisi vabastades tõi kohus oma lahendis välja: Kohtu hinnangul soodustavad Maksim Kuznetsovi õiguskuulekust vabaduses ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ning teda ootab koju toetav perekond. …. Kohus peab käesoleval juhul oluliseks, et Maksim Kuznetsov on teadvustanud endale kuritegude tagajärgi ning on suutnud oma käitumisega näidata, et ta on võimeline reeglitele alluma. Erakorralist ettekannet arutav kohtukoosseis on seisukohal, et Maksim Kuznetsov on kuritarvitanud tema suhtes ülesnäidatud usaldust. Kogu kriminaalhoolduse kesstel on Maksim Kuznetsov rikkunud enamusi tema suhtes kohaldatud nõudeid ja kohustusi. Seetõttu on kriminaalhooldaja teinud talle korduvalt kirjalikke hoiatusi ning on esitanud kohtule korduvalt erakorralisi ettekandeid toimepandud rikkumiste põhjustel. Rikkumised said alguse kriminaalhoolduse algusajast saati: ilma mõjuva põhjuseta ei ilmunud registreerimisele (

§ 75

lg 1 p 2), elukoha vahetus ilma kriminaalhooldaja loata (

§ 75

lg 1 p 1, 5), uue kuriteo toimepanemine katseajal ja rikkus kohustust mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid (

§ 75lg 2 p 21).

Lisaks sellele, et Maksim Kuznetsov on rikkunud erinevaid kohustusi on ta rikkumisi toime pannud pika aja kestel. Maksim Kuznetsovile ei ole meenutanud vahepealne vahi all viibimise periood karistuse kandmise ebamugavust, et häiritud on igapäevane suhtlemine oma perega ning puuduv võimalus tööd teha ja saadavast tasust peret ülal pidada. Seega arvestades rikkumise olemust, selle olulisust, arvukust, järjepidevust ja kestvust, siis on tegemist rikkumistega, mis toob kaasa karistuse täitmisele pööramise. Maksim Kuznetsov on oma käitumisega selgelt väljendanud, et ta ei soovi täita nõuetekohaselt kohtumäärust, millega ta vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kui süüdlane kohtumäärusest tulenevaid nõudeid täita ei soovi või ei pea seda vajalikuks ega oluliseks, ta eksitab teadlikult ja tahtlikult kriminaalhooldusosakonda, siis 6 1-20-7476 väljendub selles ilmne sobimatus vabanemisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmiseks. Taoline käitumisaktide jada päädib karistuse täitmisele pööramisega. Kohtu seisukoha järgi ei ole motiveerinud Maksim Kuznetsovi seaduskuulekale käitumisele ka ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastamise istungil avaldatud pere ja elukoha toetus, sündiv laps, töökoha garantii ega teadvustamine toimepandud teo ja sellele järgnevad riigipoolsed õiguslikud reageeringud. Kohus märgib sedagi, et tegi elektroonilise päringu töötamise registrisse. Maksu- ja Tolliameti hallatava töötamise registri andmete kohaselt käesoleva aja seisuga Maksim Kuznetsov ei tööta ja ei ole kriminaalhooluduse ajal töötanud. Vaid erakorralise ettekande arutamise istungil esitati kohtule andmed, et D OÜ lubab Maksim Kuznetsovi tööle vormistada. Seisuga 04.08.2021 töötamise register Maksim Kuznetsovi töötamise andmeid ei kajasta. Maksim Kuznetsov püüab esitada tõendeid, mis võiks argumenteerida tema karistuse täitmisele mittepööramist. Kohtu seisukoha järgi on Maksim Kuznetsovil olnud piisavalt vaba aega, et täita käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi kohaselt. Sisemist motivatsiooni õiguskuulekale käitumisele Maksim Kuznetsov leidnud ei ole. Maksim Kuznetsovi ei motiveerinud õiguskuulekale käitumisele ka erakorralise ettekande korduv kohtu poolt arutamine. Rikkumiste toimepanemine jätkus.

1. Kohus ei pea võimalikuks reageerida Maksim Kuznetsovi rikkumistele ka täiendavate kohustuste määramise või kaitseaja pikendamisega - olukorras, kus isik vabaneb karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega kohustusega mitte tarbida narkootilisi aineid ning ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, on obligatroone, et isik täidab määratud tingimusi nii, nagu seda kohtumäärus ette näeb. Täiendavate kohustuste määramise või katseaja pikendamisega pole võimalik saavutada toimepandud rikkumiste täitmist. On ju Maksim Kuznetsov varasema karistuse kandmise ajal ja kriminaalhoolduse käigus läbinud asjakohased programmid, mis mõjutavad isiku edaspidist seaduskuulekust. Ka ei ole Maksim Kuznetsovi käitumisele mõju avaldanud varasem katseaja pikendamine. Kohtuistungi toimumise aja seisuga peatne katseaja lõppemise saabumine ei ole selliseks argumendiks, mis annab aluse karistuse täitmisele mittepööramiseks. Maksim Kuznetsov kohustus alluma kogu käitumiskontrolli kestel kõigile nõuetele ja kohustustele, mille kohus kindlaks määras. Kohtumäärus on kehtiv ja jõus ning täitmisele kuuluv. Seega saab ainsaks õiguslikuks järelmiks vastuseks Maksim Kuznetsovi käitumisele olla karistuse täitmisele pööramine.
2. Maksim Kuznetsovi kohta koostatud erakorralises ettekandes on välja toodud korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse arvmääratlus. Kohus väljendab ühemõtteliselt ja selgelt, et nimetatuid arvandmeid kohus seisukoha kujundamisel ei arvetanud. Viitega kõrgema astme kohtu lahenditele, selgitab kohus, et pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis. Metoodikat ja täpseid andmeid teadmata pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel järgiti metoodikat ja võeti arvesse kõiki olulisi andmeid. (vt täpsemalt RKKKm
3. märts 2019 nr 1-09-14104 p 27).
4. Maksim Kuznetsovi kandmata karistuse pikkus on 1 aasta 7 kuud ja 23 päeva vangistust, mis ongi täitmisele pööratava vangistuse pikkus.
5. Ülaltoodust lähtuvalt peab kohus põhjendatuks taotlust karistuse täitmisele pööramiseks ja pöörab Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralises ettekandes esitatud taotluse Maksim Kuznetsovi karistuse

§ 76lg 7 alusel täitmisele.

1. Maksim Kuznetsovi kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 259,92 euro suuruses summas, sh käibemaks 43,32 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil materjalidega tutvumiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks 75 minutit, s.o summas 68 7 1-20-7476 eurot; kohtuistungi ajakuluks on 55 minutit, s.o 50 eurot, tasu sõidule kulutatud aja eest on 212 km pikkuse maa eest 35 eurot ning sõidukulu 424 km eest 63,60 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust toimingute ja neile kulunud aja osas põhjendatuks. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
2. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 259,92 eurot, sh käibemaks. Kuna riigi õigusabi osutaja asukoht asub väljaspool erakorralist ettekannet arutanud kohtu tegevuskohta, siis on põhjendatud jätta kohtuistungile jõudmisega seotud kulud riigi kanda. Arvestades Maksim Kuznetsovi majanduslikke võimalusi ja karistusele kandmisel asumise kohustusega, on põhjendatud tasumisele kuuluva osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu osa tasumise tähtaja pikendamine. (digitaalselt allkirjastatud) Innokenti Menšikov täitmiskohtunik 8