4-21-2875/6

Väärteoasi nr.4-21-2875 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 09.09.2021.a Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse 28.06.2021.a otsus väärteoasjas nr 2302,21,007797 I.T karistamises LS § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) I.T, isikukood XXX, Elukoht: xxx Töökoht OÜ X, xxx Kaitsja: Monica Meristo - Dmitrijev Meristo Õigusbüroo Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada I.T taotlus osaliselt. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 28.06.2021.a otsus väärteoasjas nr 2302,21,007797 I.T-le määratud lisakaristuse pikkuse osas. Muus osas jätta otsus muutmata. Mõista I.T-le LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 28.06.2021.a otsuses märgitud tähtaja jooksul (10 kuu jooksul) otsuses näidatud arvelduskontole. Kohustuslik on märkida eelnimetatud otsuses märgitud viitenumber

1. Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on I.T kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiameti liiklusregistri büroole. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ei ole Riigikohtusse kassatsioonikaebust esitatud. Kaevatav otsus I.T-d karistati LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selle eest, et tema 05.06.2021.a kell 09.40 xxx. kilomeetril juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,32 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,37 mg/l +/- 0,05 mg/l. Sellise tegevusega rikkus I.T LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahv tasuda 10 kuu jooksul. Taotlus Kaebuse esitaja on ennast toimepandud teos täielikult süüdi tunnistanud ja kahetseb juhtunut ning selgitab, et ta saab aru, et joobes transpordivahendi juhtimine on lubamatu. Indikaatorvahend tuvastas tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,32mg/l kohta, mis annab viidatud väärteo koosseisu. Kohtule esitatud kaebuses selgitab kaebuse esitaja esindaja, et I.T tarvitas eelmisel õhtul alkoholi, kuid peale magamist ja söömist tundis ennast hästi ning kergemeelselt lootis, et alkohol on organismist väljunud. Sõidukit juhtis isik seetõttu, et tööandja käskis tal sõita Tallinnasse hooldusesse, I.T sellest varasemalt ei teadnud. I.T on lasknud AS-s X teha alkoholi blokeeriva süsti. Kaitsja leiab, et menetlusaluse isikule määratud karistus (juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks) on liiga karm, kuivõrd eelmine kord võeti 3 kuuks ära vaid B-kategooria juhtimisõigus. Juhtimisõigusest ilma jäämine tähendab menetlusalusele isikule töökoha kaotust ning kohustust läbida teooriaeksam, mis toob omakorda kaasa lisakohustusi. Juhtimisõiguse kaotamine muudaks äärmiselt raskeks menetlusaluse isiku igapäevase elu korraldamise, sh tema peres elava kolme alaealise lapse ülalpidamise ja toitmise. Kaitsja on arvamusel, et mõistetud karistus juhtimisõiguse äravõtmise näol 6 kuuks, arvestades kaebuse esitaja kodust ja majanduslikku seisukorda on ebaproportsionaalselt karm ega teeni ka üldpreventiivset toimet sellises ulatuses. Kaitsja leiab, et rahatrahv oleks antud olukorras isikut piisavalt mõjutav vahend, kuid kui kohus leiab, et isikut on vaja karistada ka juhtimisõiguse äravõtmisega, palub kaitsja oluliselt vähendada selle kestust. I.T palub anda talle veel üks viimane võimalus ja jätta talle alles töökoht. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja 28.06.2021.a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist I.T suhtes, kergendades mõistetud karistust juhtimisõiguse äravõtmise osas nii selle kestuse kui ka juhtimisõiguse kategooria osas. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukohast nähtub, et alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja jääb otsuses märgitu juurde. Lisaks peab kohtuväline menetleja oluliseks märkida, et menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, kuid isik jätkab rikkumiste toimepanemist. Menetleja on seisukohal, et vaid rahatrahv üksi ei mõjuta isikut piisavalt ning ei lase tal tunnetada vahetuid tagajärgi oma rikkumisele. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaitsja taotlusega võtta ka käesoleval juhul ära vaid Bkategooria juhtimisõigus. Seekordne rikkumine on toime pandud C-kategooria juhtimisõigust nõudva sõidukiga (N3 kategooria sõiduk). Selline sõiduk on liikluses juba iseenesest suurema 2 ohu allikas, seda enam juhiga, kes on tarvitanud alkoholi. Menetlusalune isik ei kahelnud enne juhtima asumist oma tervislikus seisundis ega pidanud vajalikuks seda kontrollida. Eripreventiivselt laseb mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalusel isikul vahetumalt tunnetada oma teo tagajärgi ning aidata mõista tema teo tõsidust liikluses. Üldpreventiivselt annab selline karistus ühiskonnale signaali, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest ning rasketele väärtegudele reageeritakse teole vastava karistusega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohaldatud karistus on kooskõlas isiku süü suurusega ning arvestab süüdlase isikuga. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata Kohtu seisukoht Tutvunud I.T poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Otsustamaks I.T-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegudes on süüteokoosseis. Nähtuvalt kohtule esitatud kaebusest ei vaidlusta I.T mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas ning lisaks süü omaksvõtule kohtule esitatud kaebuses, tõendavad rikkumist menetlusaluse isiku enda ütlused, tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk ja tunnistaja ütlused. I.T ütlustest nähtuvalt pidi ta sõiduki viima hooldusesse, eelmisel päeval tarvitas alkoholi, hommikul enne sõitma asumist tundis ennast normaalselt. Tunnistaja M.H. ütlustest nähtub, et 05.06.2021.a osaledes Harju maakonnas „Kõik puhuvad“ operatsioonil, kella 09.40 ajal peatas kontrollimiseks mootorsõiduki DAF FT XF 95 430 R/N 507BRY, mootorsõiduki juhiks oli I.T . Indikaatorvahendiga isiku joovet kontrollides andis tulemuseks positiivse näidu. Edasi toimetas isiku politseibussi tõenduslikku alkomeetrisse puhumiseks. Rikkumise kohaks oli Kurna-Tuhala
2. kilomeeter ja sõidusuund Tallinn-Rapla-Türi. Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükist nähtub, et I.T joobeseisundi kindlakstegemiseks 05.06.2021.a. kell 09.48 kuni 09.52 kasutati tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE, seeria nr ARKM-0086, taatlustunnistus TTRC-21/00068, mille lõplik lugem oli 0,37 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mistõttu oli I.T väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem 0,32 mg/l kohta. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt kõrvaldati I.T sõiduki juhtimiselt alates 05.06.2021.a. kell 09.40 kuni kainenemiseni, kuna tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis. Vastuväiteid nimetatud tõenditele I.T esitanud ei ole. Lisaks objektiivsele teokoosseisule sisaldub I.T teos ka nõutav subjektiivne koosseis. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus (0,32mg/l), leiab kohus, et I.T pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi oma seisundist aru saada. Nähtuvalt tuvastatud alkoholisisalduse määrast väljahingatavas õhus, samuti asjaolust, et menetlusalune isik tarvitas alkoholi eelmise päeva õhtul, leiab kohus, et menetlusalune isik ei saanud järgmise päeva hommikul kuidagi olla kindel selles, et alkohol on täielikult tema organismist väljunud ja et ta tohib mootorsõidukit juhtida. Seega leiab kohus, et menetlusalune isik pidas võimalikuks, et tema organismis võib 3 veel alkoholi olla, kuid sellest hoolimata ei kontrollinud enne sõitma asumist enda seisundit ja asus mootorsõidukit juhtima. Asjaolu, et varasemalt ta ei teadnud vajadusest asuda järgmisel hommikul sõidukit juhtima, ei ole õigustuseks asuda keelatud seisundis sõidukirooli. Selle kohta, millist alkoholi ja millises koguses ta tarvitas menetlusaluse isiku ütlused puuduvad. Kuna liiklusseadus keelab mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, peab alkoholi tarvitanud isik enne sõidukit juhtima asumist olema veendunud selles, et alkohol on tema organismist täielikult välja läinud. Seda I.T ei teinud. Kuivõrd isiku andmetest nähtuvalt elab ta Tapa linnas, siis hommikul sõitma asudes pidi alkoholi kogus väljahingatavas õhus olema veelgi suurem ja veelgi tuntavam. I.T-l ei olnud käesolev rikkumine mitte esmakordne, seda enam oleks pidanud olema hoolsam ja kontrollima, kas ta tohib asuda sõidukit juhtima. Tulenevalt asjaolust, et menetlusalune isik viis end alkoholi tarbides tahtlikult sellisesse seisundisse, mis välistab mootorsõiduki juhtimise ning veendumata selles, kas ta mingi aja möödudes alkoholi tarvitamisest võib mootorsõidukit juhtida, suhtus ta sellesse ükskõikselt ja seega on õigusrikkumine toime pandud kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et I.T on rikkunud LS § 69 lõike 3 nõudeid (mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem) ning tema poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseerinud LS § 224 lõike 2 järgi. LS § 224 lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Kohtuväline menetleja karistas I.T-d , juhindudes KarS §-st 56 lg 1, LS §-st 224 lg 2 rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses ehk summas 800 eurot. Seega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut põhikaristuse osas üle sanktsiooni keskmise määra. Lisaks põhikaristusele on kohtuväline menetleja võtnud LS § 224 lg 3 p 2 alusel ära menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse kuueks kuuks. Seega on lisakaristus määratud alla sanktsiooni keskmist määra. Kaebuse esitaja taotleb mõistetud karistuse kergendamist lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmise osas nii selle kestuse kui ka juhtimisõiguse kategooria osas. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku süü suurus sõltub alkoholisisalduse määradest (0,25-0,74). Menetlusalusel isikul tuvastati alkoholi väljahingatavas õhus 0,32mg/l kohta. Seega võib öelda, et isiku süü LS 224 lg 2 mõttes on alla keskmise. Samas lasub juhil kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest ja kaebusest nähtuvalt saab järeldada, et mitme tunni möödumisel alkoholi tarvitamisest oli sõiduki juhtimiselt kinnipeetud menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus endiselt alkoholi ja seda 0,32 mg/l. Siinjuures ei saa kuidagi viidata auto juhtimisele joobe jääktunnustega. Kui isik peab end sellises seisundis kaineks, kujutab ta oma mõttelaadilt liikluses teatud ohtu nii endale kui teistele liiklejatele ja näitab tema suhtumist liikluskorda. Kui ta aga sellises seisundis asub autot juhtima, muutub ka temast tulenev oht reaalseks. Käesoleval juhul ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et menetlusalune isik oleks pidanud vajalikuks kontrollida enda võimalikku alkoholijoovet enne, kui asus professionaalse autojuhina teele Tallinna poole. Selline menetlusaluse isiku käitumine näitab tema ükskõikset või lausa üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja –reeglitesse. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub 4 üksnes, et tundis ennast normaalselt. Samas tuvastati menetlusalusel isikul väljahingatavas õhus piirmäära ületamine sellises suuruses, mis on igal juhul täiskasvanud inimesele tuntav. Alkoholi kogus enne sõiduki juhtima asumist pidi olema veelgi suurem, sest kui ta alustas sõitu Tapalt ja peatati Kurna-Tuhala tee
3. kilomeetril, pidi ta enne tema peatamist ja kontrollimist olema sõitnud juba umbes tund aega. Lisaks arvestab kohus sellega, et menetlusalune isik on varem toime pannud liiklusalaseid rikkumisi, sh samalaadseid rikkumisi. See omakorda suurendab isiku süüd. Kohtu hinnangul on tema süü suur. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasoluga. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna on arvestanud kahetsust. Kuivõrd kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kahetsusega ja määranud põhikaristuse sanktsiooni keskmise määra lähedal, siis puudub vajadus vähendada veelgi kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurust. Seda enam, et 14.07.2020.a Põhja Prefektuuri otsusega määrati I.T-le LS § 224 lg 2 järgi samuti 800-eurone rahatrahv, milline Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 20.10.2020.a otsusega jäeti muutmata. Järgmise samalaadse rikkumise eest määratav või mõistetav rahatrahv ei saa olla eelmisest kergem. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-58-13 asunud seisukohale, et samalaadseid tegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seonduvalt lisakaristusega leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. Riigikohtu lahendites on osundatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalusel isikul hulgaliselt väärteokaristusi, sh mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades, so LS 224 lg 2 järgi, karistuse täitmise info puudub. Siinjuures on oluline, et varasema otsusega LS § 224 lg 2 järgi karistuse määramisel kohaldati juba lisakaristust. Küll võeti ära üksnes B-kategooria juhtimisõigus, seega anti menetlusalusele isikule võimalus edasi töötada kutselise autojuhina. Hinnates I.T poolt toimepandud rikkumise järjepidevust, saab järeldada, et varasematest karistustest, s.h LS § 224 lg 2 järgi, ei ole I.T vajalikke järeldusi teinud. Järelikult on ilmne, et eelnevad mõistetud karistused rahatrahvide ja B-kategooria juhtimisõiguse äravõtmise näol ei ole vajalikku mõju avaldanud ning põhjendatud on talle rikkumiste eest mõistetavaid karistusmäärasid karmistada ning lisaks põhikaristusele kohaldada taas lisakaristust. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab isiku tähelepanu toimepandud rikkumise tähendusele ja mõjule, samuti tema edasisele elukorraldusele. Kohus leiab, et isik peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda ega tema lähedaste heaolu või senini väljakujunenud elulaad. I.T viis end teadlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on ta teadlik liiklusseaduse nõuetest ja seaduses sätestatud sanktsioonidest. Veelgi enam on menetlusalune isik ka tunnetanud vahetult, millised on tagajärjed keelatud seisundis juhtimisel. Viru Maakohtu 20.10.2020.a otsusega anti isikule võimalus muuta oma elukorraldust selliselt, et juhtimisõiguse äravõtmine väiksemal määral mõjutaks tema elukorraldust. Kohtu hinnangul taotleda taas juhtimisõiguse äravõtmist üksnes B-kategooria osas olukorras, kus isik on järjekordselt keelatud seisundis sõiduki (C-kategooria juhtimisõigust nõudva sõidukiga) juhtimiselt kinni peetud, on äärmiselt küüniline. Riigikohus on üldpreventatiivseid eesmärke silmas pidades rõhutanud, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele 5 liiklejatele ohtlik ja tema tuleb liiklusest kõrvaldada. Liiklussüüteo toimepannud isikutelt juhtimisõiguse äravõtmises ei ole midagi erandlikku, seda ei kohaldata üksnes isiku suhtes, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (vt RKKKo 3-1-1-6-17, p 17-19). Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. (Vt RKKKo nr 3-1-1122-13, p-d 9 ja 11) Riigikohtu lahendis nr. 3-1-1-59-15 punktis 12 on märgitud, et lisakaristus on üks osa karistusest ning menetleja peab ka seda mõistes või määrates lähtuma teo toimepanija süüst. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Kuna I.T on varasemalt karistatud LS 224 lg 2 järgi, siis tuleb lisakaristuse kohaldamisel lähtuda liiklusseadus §-st 224 lg 3 p 2, mis annab võimaluse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus on eelnevalt leidnud, et menetlusalune isiku puhul on käesoleval juhul tegemist piirmäära alla keskmise ületamisega, samas on isik varasemalt eksinud sama kvalifikatsiooniga õigusnormi vastu. s.o isiku süüd saab hinnata üle keskmise. Kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus üle keskmise määra ja lisakaristus LS 224 lg 3 p 2 alusel peaaegu sanktsiooni keskmises määras ei ole proportsionaalne menetlusaluse isiku süü suurusega. Kuivõrd põhikaristus on määratud üle keskmise määra, siis on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine tunduvalt alla keskmist määra ehk miinimummäära lähedane. Kaebuses toodud selgitused, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik seoses töökohustuste ja laste ülalpidamiskohustuse täitmisega, ei saa olla aluseks mootorsõiduki juhtimisõiguse kohaldamata jätmiseks. Kohus selgitab, et isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte aga lootma, et rikkumisi ei märgata või nendele siis seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Kui isik otsustab valida käitumisviisi, millega seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate turvalisuse ning riskib juhtimisõiguse ajutise ilmajäämisega, tuleb tal taluda sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele. Karistuse eesmärgiks ongi mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka õiguskorda, mille alla kuulub ka liikluskord. Tulenevalt sellest, et õigusrikkumine pandi toime suure veokiga, mille juhtimiseks on nõutav C-kategooria juhtimisõiguse omamine, ei ole põhjendatud ainult Bkategooria juhtimisõiguse äravõtmine ja C-kategooria juhtimisõiguse alles jätmine. Eeltoodu alusel rahuldab kohus kaebuse osaliselt ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 28.06.2021.a. otsuse väärteoasjas nr 2302,21,007797 määratud lisakaristuse pikkuse osas, mõistes juhtimisõiguse äravõtmise pikkuseks 4 kuuks. Ülejäänud osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p
4. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 6