1-25-3768/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number

1. oktoobril
2. a, Tallinnas Kohtukoosseis Kriminaalasi 1-25-3768 Janika Kallin, Orvi Koik ja Inna Ombler Peeter Lassi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. augusti
4. a otsus Apellant süüdistatava Peeter Lassi kaitsja Toomas Pilt Süüdistatav Peeter Lassi, isikukood 38107290229, isikuandmed maakohtu otsuses (dtl 21) Prokuratuur Kaitsja ülejäänud Põhja Ringkonnaprokuratuur, prokurör Natalia Duškina Toomas Pilt RESOLUTSIOON
5. Jätta süüdistatava Peeter Lassi kaitsja apellatsioon läbi vaatamata.
6. Määrata Advokaadibüroo Lawoja advokaadile Toomas Pildile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 89,28 eurot ja jätta see summa Peeter Lassi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Maakohtu otsus (vaidlustatud osas).
7. Harju Maakohtu
8. augusti
9. a otsuse alusel tunnistati Peeter Lassi süüdi ja teda karistati KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 2 aastat. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aastat 4 kuud vangistust. Seda karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 04.12.
10. a otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse, 10 kuu 12 päeva vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti Peeter Lassile 2 aastat 2 kuud 12 päeva vangistust. Kooskõlas KarS § 68 lg 1 loeti karistusaja hulka 1 päev eelvangistust. Kandmisele kuuluva 2 aasta 2 kuu 11 päeva vangistuse alguseks loeti
11. juuli
12. a. Lisaks põhikaristusele kohaldati ka KarS § 50 lg 1 p 1 sätestatud lisakaristust ning Peeter Lassilt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.
13. Mõistetud karistust põhistas maakohus nii. 2.1 Vaatamata sellele, et Peeter Lassi karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ning raskendavaid asjaolusid pole, on süüdistatava süü keskmise suurusega. 2.2 Süüdistataval on kehtiv kriminaalkaristus, Harju Maakohtu 04.12.
14. a otsusega karistati teda KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud. Mõistetud karistuse hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel 2 päeva eelvangistust ning kandmisele kuuluv vangistus asendati KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel 538 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks anti Peeter Lassile 2 aasta pikkune tähtaeg. Järelikult pani Peeter Lassi uue samaliigilise kuriteo toime ajal, mil ta tegi Harju Maakohtu 04.12.
15. a otsusega mõistetud vangistuse asemel kohaldatud üldkasulikku tööd ning talle kehtis alkoholi tarvitamise keeld. Lisaks tegi kriminaalhooldaja Peeter Lassi suhtes karistuse kandmise ajal ka erakorralise ettekande, milles taotleti karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune rikkus käitumiskontrolli kohustusi, sh hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Harju Maakohus rahuldas 12.03.2025 määrusega erakorralise ettekande ning pööras Peeter Lassile kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele. Eeltoodu näitab, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning Peeter Lassi ei ole teinud eelmisest karistusest kohaseid järeldusi. Kuritegude toimepanemisega jätkamine teadmisega, et tal on oht sattuda vanglasse, näitab sedagi, et liiklusrikkumised on kujunemas Peeter Lassi elustiiliks. 2.3 Arvestades, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei avaldanud isiku käitumisele soovitud mõju, tuleb süüdistatavale sel korral mõista reaalne vangistus, millele tuleb liita kandmata karistus ehk tegemata üldkasuliku töö tunnid. 2.3 Peeter Lassile mõistetava karistuse puhul tuleb silmas pidada, et eelmise kohtuotsuse alusel karistati teda KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud, kuid kohtupraktika kohaselt peab iga järgnev karistus samaliigilise süüteo eest olema eelmisest raskem. Seega tuleb reageerida Peeter Lassi rikkumisele varasema kohtuotsusega mõistetud karistusest rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust. 2.4 Juhul, kui süüdlast karistatakse uue kuriteo eest vangistusega, on üldkasuliku töö aluseks olnud vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik ning mõistetud liitkaristusest tingimuslik vabastamine välistatud (vt RKKKo nr 3-1-1-104-10, p 9). Seega ei ole võimalik P. Lassile mõistetavat liitkaristust jätta tingimisi kohaldamata ning puudub igasugune võimalus P. Lassit säästa vangistuse ärakandmisest. 2.5 Peeter Lassi suhtes tuleb kooskõlas KarS § 424 lg 4 p 2 kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 sätestatud lisakaristust. Harju Maakohtu 04.12.2023 kohtuotsusega nr 1-23-6877 võeti süüdistatavalt lisakaristusena juhtimisõigus ära neljaks kuuks. Pelgalt seitse kuud hiljem asus süüdistatav uuesti juhile keelatud seisundis mootorsõidukit juhtima ning tegi seda olukorras, kus tal oli kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kirjeldatud käitumine põhjendab lisakaristuse kohaldamise vajalikkust ning süüdistatavale kohaldatav lisakaristus ei saa jääda alammäära või selle lähedasse määra, sest taoline lisakaristuse määr tema õiguskuulekust ei mõjuta. Lisakaristuse määra puhul tuleb silmas pidada ka seda, et eelmise kohtuotsusega võeti Peeter Lassilt juhtimisõigus ära 4 kuuks ning seega tuleb sel korral talle kohaldada lisakaristust pikemaks ajaks. Juhtimisõiguse äravõtmist välistavaid asjaolusid kriminaalasjas pole.
16. Otsuse motiivid tegi maakohus kättesaadavaks
17. augustil
18. a, kuid resolutiivosas toodud informatsiooni kohaselt lubas maakohus otsuse motiivid väljastada kohtumenetluse pooltele
19. septembril
20. a. Apellatsioon.
21. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava Peeter Lassi soovil tema kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist süüdistatavale mõistetud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega mõista süüdistatavale leebem karistus. Veel palub apellant rahuldada riigi õigusabi taotlus ja jätta menetluskulud riigi kanda.
22. Oma taotlust, mis puudutab Peeter Lassile maakohtu otsusega mõistetud karistuse revideerimist, põhistab kaitsja kokkuvõtlikult nii. 5.1 Maakohus ei põhjendanud veenvalt süüdistatavale mõistetud põhi- ja lisakaristuse määra. Peeter Lassi puhul keskendus kohus tema varasemale karistusele ja pööras vähem tähelepanu toimepandud kuriteole. Maakohus märkis, et eripreventiivsest aspektist tuleb arvestada asjaolu, et tegu on toime pandud ajal, mil Peeter Lassi oli üldkasuliku töö tegemise ajaks allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Seega leidis kohus, et varasem karistus ei avaldanud isikule piisavalt mõju. 5.2 Karistuse mõistmisel tuleb ühe peamise kriteeriumina hinnata konkreetse teo sisemist ebaõigust. Maakohus tuvastas, et Peeter Lassit süüdistatakse ühe episoodi toimepanemises. Ta on oma süüd tunnistanud ja avaldanud kahetsust, mida kohus arvestas karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Toodu tõttu ei mõistetud süüdistatavale tema teosüüle vastavat karistust, vaid tema karistus on liiga range. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest näeb seadus ette ainsa karistusena kuni 4-aastase vangistuse. Peeter Lassi teosüüd hinnates oleks maakohtul olnud võimalik mõista süüdistatavale kergem põhikaristus ja ka kergem lisakaristus. 5.3 Peeter Lassi on oma süüd tunnistanud ja kahetsust väljendanud nii kohtueelsel menetlusel, kui ka kohtuistungil. Alust ei ole kahelda tema kahetsuse siiruses. Tema käitumine oma süü tunnistamisel annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest aru saanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. 5.4 Lisakaristuse juures tuleks arvestada sedagi, et Peeter Lassi elab xxx ja tema igapäevane elu on seotud mootorsõiduki kasutamise vajadusega selleks, et ta saaks normaalset elu elada. Pikaajaline ilma juhtimisõiguseta elamine eraldatud maapiirkonnas piiraks tema võimalusi leida endale ametlik töö ja takistaks tal sel viisil naasmist normaalse õiguskuuleka elu juurde. 5.5 Kokkuvõtlikult tuleks Peeter Lassile KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõista karistus - vangistus, mis jääks karistuse alammäära lähedale ja oleks lühem, kui 2 aastat vangistust. Lisakaristusena tuleks talle kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist lühema tähtajaga, kui üks aasta. Selline karistus saaks olema piisavalt range, et Peeter Lassi teeks kohased järeldused ja hoiduks tulevikus uute kuritegude toimepanemisest. Ringkonnakohtu seisukoht.
23. Kolleegium leiab, et Peeter Lassi kaitsja apellatsioonil pole edulootust.
24. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb edasikaebemenetluses maakohtu mõistetud karistusse sekkuda üksnes erandjuhtudel siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine (nt RKKKo 1-17-1629). Ringkonnakohus ei näe apellatsioonis maakohtu kaalutlusotsustuse tühistamist tingivaid argumente (vt ka RKKKo 1-19-4150).
25. Maakohus tuvastas, et KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud Peeter Lassi tegi seda ajal, mil ta juba kandis eelmise kohtuotsusega KarS § 424 lg 2 järgi mõistetud karistust. Tol korral anti süüdistatavale võimalus ning talle mõistetud vangistus 1 aasta 6 kuud asendati üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Uue samaliigilise kuriteo pani Peeter Lassi toime pelgalt 7 kuud pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Maakohtu veendumus, et süüdistatavale mõistetud varasem karistus pole eesmärki täitnud ning liiklusrikkumised on muutumas harjumuseks, põhineb asjas tuvastatud faktidel. Nii isiku karistustundlikkus kui ka minevikukäitumise põhjal tehtud prognoos on tegurid, mida võib karistuse mõistmisel arvestada (RKKKo 1-22-227 p 12). Seega märkis maakohus õigesti, et nüüd tulebki süüdistatavat võrreldes varasemaga rangemalt kohelda. Kaitsja apellatsioonis välja toodud argumente selle kohta, et joobes juhtimine piirdus ühe episoodiga, mida klient siiralt kahetseb, on maakohus põhikaristuse mõistmisel tegelikult arvestanud. Peeter Lassit karistatigi ühe episoodi eest ning maakohus tõi karistust kergendava asjaoluna välja süüdistatava kahetsuse.
26. Lisakaristuse kohta on maakohus üldistatult öelnud, et selline juht, kes ei suuda oma käitumist vaatamata varasemale karistusele ja lisakaristusele ohjata ning läheb uuesti joobnuna autot juhtima, on ohtlik ja tulebki pikemaks ajaks liiklusest kõrvaldada. Apellatsioonis ei ole midagi, mis selle lihtsa tõdemuse veenvalt kummutaks. Argumendil, et inimene vajab juhtimisõigust töö tõttu või ainult sellepärast, et tal on nii mugavam oma elu korraldada, kehtiva kohtupraktika valguses edulootust pole (vt RKKKo 3-1-1-6-17 p 17, RKKKo 4-24-1237 p-d 13-14).
27. Eeltoodut silmas pidades ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.
28. Peeter Lassi kaitsja esitas taotluse 89,28 euro riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Taotluse järgi tutvus apellant maakohtu otsusega ja koostas apellatsiooni ning kulutas nendele toimingutele ühe tunni. Ajakulu kolleegiumi hinnangul ülemäärane pole ning apellatsiooni pidi kaitsja kirjutama, sest seda soovis süüdistatav. Eeltoodu tõttu rahuldab ringkonnakohus kaitsja taotluse ning määrab Advokaadibüroo Lawoja advokaadile Toomas Pildile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 89,28 eurot. See summa tuleb jätta Peeter Lassi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/