← Eesti

2-24-8868/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 26.09.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-8868 Kohtuasi I.J hagi Q.T vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 14.04.2025 otsus Kaebuse esitaja ja liik Q.T apellatsioonkaebus Kaebuse hind 1351,98 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja I.J Menetluse liik Kirjalik menetlus (isikukood XXX), seaduslik esindaja M.I Kostja Q.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner RESOLUTSIOON

  1. Keelduda Q.T apellatsioonkaebusele lisatud tõendi (pangakonto väljavõte ajavahemiku 01.01.2025–05.05.2025 kohta) vastuvõtmisest.
  2. Jätta Pärnu Maakohtu 14.04.2025 otsus muutmata.
  3. Jätta Q.T apellatsioonkaebus rahuldamata.
  4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse 2-24-8868 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  5. I.J (hageja) esitas 05.06.2024 Pärnu Maakohtule Q.T (kostja) vastu hagi (täpsustatud 06.06.2024 ja 21.02.2025), milles palus mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis 2612,05 eurot ajavahemiku 05.06.2023–24.06.2024 eest ning alates 05.06.2024 elatis arvutatuna perekonnaseaduse (PKS) § 101 järgi. Kostja on tasunud hagejale elatist 100 eurot kuus
  6. a septembrist kuni
  7. a jaanuarini. 1.
  8. Hagiavalduse kohaselt on hageja vanemad kostja (ema) ja M.I (isa). Hageja elab alates
  9. a maikuust isaga. Kostja ei ole hagejale sellest ajast alates elatist maksnud. Hageja ülalpidamiskulud on kandnud isa. Isa peres kasvab lisaks hagejale veel kaks alaealist last ning perele laekub lastetoetus (80 eurot hageja eest + 80 + 100 eurot) ja lasterikka pere toetus (450 eurot), kokku 710 eurot. 1.
  10. Hageja kulud on 755 eurot kuus, sh eluasemekulud 250 eurot, toit 200 eurot, transport 40 eurot, sidekulud 10 eurot, tervishoid 5 eurot, hügieenitarbed 25 eurot, kulud koolikohustuse täitmiseks 25 eurot, riided ja jalanõud 150 eurot ning muud vältimatud püsikulud (taskuraha, trenn) 50 eurot. Lisaks vajab hageja ortodontilist hambaravi maksumusega 5000 eurot, mida Tervisekassa ei rahasta. 1.
  11. Hageja on teismeline tütarlaps, kes kasvab kiiresti – talle on sageli vaja uusi rõivaid ja jalatseid, sest eelmised on väikeseks jäänud. Isa pakub hagejale mitmekesist ja kodus valmistatud toitu. Tervisliku toitumisega kaasnevad kõrgemad kulutused. Hageja vajab õppimisel palju juhendamist ja Rajaleidja soovitusel erinevaid abimaterjale, nt valemivihikuid, mis on kallimad kui tavalised kaustikud. Hagejal on koolis 14 õppeainet. Hagejat tuleb sageli koolist koju transportida, sest koolibuss väljub varem, kui lõppeb õppetöö. Lisaks tekib vältimatuid lisakulutusi. Samuti on hagejal transpordikulud, mis seonduvad vanaema külastamisega Soomes. Vanaema, kellel on liikumispuue ja kes kasutab ratastooli, vajab hageja juurde pääsemiseks erilist abi, mistõttu on tema liikumine hageja juurde raskendatud.
  12. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja pakutud elatis 100 eurot kuus ei kata hageja eluks vajalikke kulutusi. Kostja rahalised kohustused teiste isikute ees ei tohi kahjustada hageja huve ja vajadusi. Isa nõudis kostjalt elatist 13.06.2023 telefonikõnes. Tagasiulatuva elatise nõudmise eelduseks ei ole see, et sellele eelneva aasta jooksul oleks elatist kohtuväliselt nõutud. Isa ei takista kostja ja hageja vahelist suhtlust. Kostja elustandard on parem, kui ta menetluses väidab. Kostjale kuulub kinnisvara (1/2 mõtteline osa kinnistust Pärnus ja korteriomand Kehtnas) ja sõiduauto Audi A4, sh on kostja andnud talle kuuluva korteriomandi üürile vähemalt 250 euro eest kuus. Kostja peaks loobuma asjadest ja teenustest, mis ei ole eluks vajalikud, nt tubakatooted, geelküüned, kallihinnaline telefon jmt. Kostja pangakonto väljavõttest ilmneb, et ta einestab tihti väljas ja tal on piisavalt raha meelelahutusteks. Kostja töövõimetus on ajutine seisund kuni kaheks aastaks ja ravimite tarvitamine aitab seda kontrolli all hoida. Kostja ei võta töö otsimist tõsiselt. Ka siis, kui kostja töötas osalise töökoormusega (mai 2023 – kevad/suvi 2024) ei tasunud kostja hagejale elatist. Kostja ei ole tõendanud, et talle on määratud osaline töövõimetus alates
  13. a. 2 2-24-8868 Samuti ei ole kostja tõendanud, et tema sissetulek on üksnes 350–400 eurot kuus. Kostja keskmine sissetulek on 1244,09 eurot kuus (töövõimetushüvitis, töötasu ja üüritulu). Kostja pangakontolt nähtub, et tal on veel kaks arvelduskontot, mille väljavõtteid ta kohtule ei esitanud. Lisaks on kostjal hoiused. Kostja on raha kulutanud krüptorahale ja netikasiinodes. Need summad oleks katnud vähemalt nelja kuu hageja elatise. Kostja vastuväited
  14. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 3.
  15. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tagasiulatuva elatise nõue põhjendatud, sest hageja ei ole kostjalt elatist nõudnud. Samuti ei ole tagasiulatuva elatise nõue tõendatud. Isa takistab hageja ja kostja suhtlemist. 3.
  16. Kostja palub elatist vähendada, sest oma majandusliku ja tervisliku seisundi tõttu ei ole ta võimeline miinimummääras elatist maksma. Kostjal on veel üks alaealine laps. Samuti on kostjale alates
  17. a määratud osaline töövõimetus. Isal on parem majanduslik seis kui kostjal. 3.
  18. Kostja tuluks on elatis teisele lapsele 260 eurot kuus, peretoetus 80 eurot kuus ja töövõimetoetus 350–400 eurot kuus. Kostja töötas menetluse alguses osalise tööajaga ja tema keskmine sissetulek oli 1200 eurot kuus. Kostja otsib tööd, kuid tervisliku seisundi tõttu on seda raske leida. Kostjat ja tema teist last toetab kostja elukaaslane. Kostja teise lapsega seotud kulud on ca 420 eurot kuus. Kuna kostja on töövõimetu ning tema sissetulek on keskmiselt 350–400 eurot, oli kostja sunnitud võtma laenu, et poes käia. Kostja on märgitud elukaaslase kinnisasja kaasomanikuks, et kostjal oleks turvatunne, kuid kinnisasja eest pole kostja midagi tasunud ega tasu. 3.
  19. Hageja kulud on ülepaisutatud ja tõendamata. Hageja põhjendatud ja tõendatud kulud on 289,40 eurot, arvestades, et hageja isa saab lapsetoetust 80 eurot kuus ja lasterikka pere toetust 450 eurot kuus. 3.
  20. Kostja andis talle kuuluva korteriomandi üürile (üür on 250 eurot kuus), sest selle kommunaalkulud olid liiga suured. Üürnik elas korteris
  21. a augustist kuni
  22. a jaanuarini, kuid nüüd on korter müügis. Korteri kinkis kostjale tema vanaisa
  23. aastal. Kostjal jäi võlg vanaisa ees 16 000 eurot, mis saab tasutud korteri müügist saadava rahaga. Samuti on korter koormatud hüpoteekiga, millega tagatud nõue peaks samuti saama müügist saadava rahaga tasutud. 3.
  24. Kostja leiab, et hagejal puudub vajadus minna tasulise ortodondi juurde. Kostja käis varem hagejaga ortodondi juures, kes ütles, et hageja vajab küll breketeid, kuid need hüvitab Tervisekassa. Maakohtu otsus ja põhjendused
  25. Pärnu Maakohus rahuldas 14.04.2025 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 2612,05 eurot ajavahemiku 05.06.2023–04.06.2024 eest, ning igakuise elatise alates 05.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni 24.03.2029 vastavalt PKS §-le 101, mis hagi esitamise hetkel (05.06.2024) oli 250,22 eurot kuus (s.o 272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50% lapsetoetusest (40 eurot) – (50% lasterikka pere toetusest ÷2) ÷ 3 (37,5 eurot)), mis muutub iga aasta
  26. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 2-24-8868 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimese lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust). Kohtulahendi tegemise hetkel on igakuine elatis 264,24 eurot. Kostjal tuleb elatis tasuda isa pangakontole. Menetluskulud jäid poolte seaduslike esindajate kanda. 4.
  27. Maakohus tuvastas, et hageja on Q.T ja M.I ühine alaealine laps, kes oli maakohtu otsuse tegemise ajal 14-aastane (sündinud xx.xx.xxxx). Hageja elab oma isa juures alates
  28. a maikuu lõpust. Kostja pole lapsele ülalpidamist tasunud alates 05.06.2023 kuni
  29. a septembrini. Alates
  30. a septembrist tasub kostja lapsele elatist miinimummäärast väiksemas ulatuses, s.o 100 eurot kuus. Hageja saab hetkel lapsetoetust 80 eurot kuus, mis laekub tema isa perele ning lasterikka pere toetust 450 eurot kuus, mis jaguneb kolme lapse vahel ja mis laekub samuti hageja isa perele. Kostja hagejale vahetut ülalpidamist ei anna. 4.
  31. Maakohus leidis, et hageja tagasiulatuva elatise nõue on põhjendatud. Ei esine alust vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat tagasiulatuvat elatist PKS § 102 lg 2 alusel alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. 4.2.
  32. Enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista iseenesest hageja õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Kohus hindab tagasiulatuvalt küsitava miinimummääras arvutatud elatise kostjalt väljamõistmisel seda ega selle väljamõistmine ei aseta kohustatud vanemat äärmiselt raskesse olukorda. 4.2.
  33. Hageja vajadused ei olnud ega ole miinimummääras arvestatud elatisesummast väiksemad. Kostja ei ole tõendanud oma väited, et hageja kulutused on ülepaisutatud. 4.2.
  34. Maakohtu hinnangul ei esine mõjuvat põhjust miinimummääras elatise vähendamiseks. Tagasiulatuva elatise maksmine ei koorma kohtu arvates kostjat ülemäära – kostjal on piisavalt sissetulekuid, et käia väljas söömas, külastada meelelahutusasutisi jne ning vara, mida realiseerida. Kostja saab ka vähemalt osalise koormusega tööle minna. Samuti ei anna kostjal laenukohustuste olemasolu alust hagejale välja mõistetavat elatist vähendada. Laenude võtmine on kostja enda risk ja selle tagajärgi ei pea kandma kostja alaealine laps. Kostja kontoväljavõttest nähtuvatest kulutustest (kulutused ööklubis Madhouse, kiirtoidukohtades (Hesburger, SushiMushi, McDonalds, Farmiburger Pizzakiosk) ja muudes toitlustusasutustes (Meie Pubi), Netflix jne) ei ole laenude võtmine olnud hädavajalik, vaid kostja enda eluline valik, mille tagajärgi ei pea kandma hageja. 4.2.
  35. Kostja töövõime hindamise eksperthinnangust (dtl 112–113) nähtub, et kostjale sobib osaline tööaeg ja iseseisev töö. Osalise tööajaga töötamine võimaldaks kostjal maksta hagejale PKS § 101 alusel arvutatud summas elatist. Kostja pole kohtule selgitanud, mida ta on teinud uue töökoha leidmiseks ning mida ta on teinud seonduvalt soovitusega minna psühhoteraapiasse ja kasutada ravimeid, et oma seisundit parandada ja tööle minna. Maakohtu hinnangul võimaldab tervislik seisund kostjal osalise koormusega tööle minna, sh saada abi psühhoteraapiast ja ravimitest. Tõendamata on ka väited, et osalist tööd leida on keeruline. See ei ole ka aluseks elatise maksmise kohustusest vabastamiseks. Kostja seisundit ei ole hinnatud elukestvaks ning uut hinnangut töövõime kohta pole kohtule esitatud. Kostja kaheks aastaks määratud osaline töövõime ei õigusta hagejale tagasiulatuva elatise maksmata jätmist või vähendamist. 4.2.
  36. Kuigi kostja väljaminekud on samas suurusjärgus kui kostja sissetulekud, siis vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. 4 2-24-8868 Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Kostjal tuleb oma elustiili (ebavajalikud kulutused) muuta ning täita alaealise lapse ülalpidamiskohustust miinimummääras. 4.
  37. Põhjendatud on ka hageja nõue mõista kostjalt välja elatis alates hagi esitamisest miinimummääras arvutatuna PKS § 101 alusel. Kuna kostja majanduslik olukord ja tervislik seisund ning teise lapse ülalpidamiskohustuse olemasolu võimaldab tal hagejale tagasiulatuvat elatist tasuda, jäi maakohus samade põhjenduste juurde ka hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni esitatud nõude puhul. Kostja ei ole muid asjaolusid PKS § 102 lg 2 tõendamiseks esitanud. 4.
  38. Kuna maakohus mõistis hagejale elatise välja miinimummääras, ei pidanud maakohus PKS § 105 lg 3 järgi arvestama lapse isa sissetuleku ja varalise seisundiga. Teise vanema majanduslik olukord ja elatise andmise ulatus ei oma tähtsust ka PKS § 102 lg 2 järgi elatise vähendamisel. Apellatsioonkaebus
  39. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja tagasiulatuva elatise 2612,05 eurot ajavahemiku 05.06.2023– 04.06.2024 eest (resolutsiooni p 2) ja elatise alates 05.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (24.03.2029) 100 eurot kuus ületavas osas (resolutsiooni p 3 osaliselt). Alternatiivselt palub kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. 5.
  40. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa. Kostja ülalpidamisel on veel üks laps. Kostjal on osaline töövõime, mistõttu ei ole ta pikemat aega töötanud. Kostja võimalused sissetulekut teenida on piiratud. Seetõttu ei ole kostja võimeline maksma hagejale elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas ilma enda tavalist ülalpidamist kahjustamata. 5.
  41. Vanema käsutuses olevad vahendid tuleb jagada selliselt, et vanemale ja lapsele oleks tagatud sarnane elatustase. Arvestades, et hagejal on ka teine vanem, kellel on samuti kohustus hagejat ülal pidada, tuleb kostja kasutuses olev summa (s.o 316,57 eurot) jagada kolmega. Sellisel juhul jääb kostja kasutusse ca 216,57 eurot ja hageja ülalpidamiseks 100 eurot, millele lisandub hageja isa panustatav 100 eurot. Nii oleks hagejal ja kostjal kasutada võrdselt ca 200 eurot. 5.
  42. Arvestades, et kostja ainsaks sissetulekuks on toetus 316,56 eurot kuus, kostjal on veel üks alaealine laps ning kostjal on puue, mille tõttu on töö leidmine piiratud, leiab kostja, et temalt saab välja mõista elatise 100 eurot kuus alates 05.06.
  43. 5.
  44. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Kostja esitas ülevaate enda kuludest. 5.
  45. Tagasiulatuva elatise kohta märgib kostja, et hageja isa küsis elatist esimest korda 05.06.
  46. Hageja isa ja kostja vahel oli kokkulepe, et kostja annab nõusoleku hageja hooldusõiguse äravõtmiseks. Tagasiulatuva elatise puhul tuleb arvestada, et lapse vajadusi ei saa tagasiulatuvalt rahuldada. Maakohus jättis tagasiulatuvat elatise nõuet lahendades arvestamata kostja vastuväidetega. 5 2-24-8868 Vastustaja seisukoht
  47. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  48. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
  49. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on maakohtu otsuse vaidlustanud osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja tagasiulatuva elatise 2612,05 eurot ajavahemiku 05.06.2023–04.06.2024 eest (resolutsiooni p 2) ja elatise alates 05.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (24.03.2029) 100 eurot kuus ületavas osas (resolutsiooni p 3 osaliselt). Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust märgitud ulatuses.
  50. Kostja on apellatsioonkaebusele lisanud enda pangakonto väljavõtte ajavahemiku 01.01.2025–05.05.2025 kohta. Ringkonnakohus jätab tõendi TsMS § 652 lg 4 alusel vastu võtmata. Kostja ei ole esile toonud, et pärast maakohtu otsust oleksid mingid asjaolud muutunud ega sedagi, millist tähtsust omab pangakonto väljavõte märgitud perioodi kohta.
  51. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  52. Maakohus on hagi lahendamisel arvestanud sellega, et kostjal on veel üks alaealine laps ning et hagejal on osaline töövõime. Maakohus on oma seisukohti põhjalikult põhjendanud. Apellatsioonkaebusest ei selgu, milles maakohus kostja hinnangul eksis. Seejuures ei ole kostja vaidlustanud ühtegi faktilist asjaolu, mille põhjal maakohus leidis, et ei esine mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Kostjalt elatise välja mõistmata jätmiseks ei anna automaatselt alust kostja väited selle kohta, et tal on tuvastatud osaline töövõimetus, tal on veel üks alaealine laps ning et kostja sissetulekutest elatise maksmiseks ei piisa.
  53. Riigikohus on leidnud, et vanema töötus ja sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 16). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.4; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p-d 14–15). Seejuures on vanemal kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (nt RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215, p 20; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Seega on vanemal üldjuhul kohustus tööle minna või vähemalt tööd otsida. Kostja tervislik seisund ei välista osalise tööajaga töötamist (dtl 112– 113). Kostja on varasemalt osalise tööajaga ka töötanud. Kostja arvutuskäik, mille tulemusena kostja leiab, et tema sissetulek tuleb jagada kolmeks ja kostjal tuleb hagejale elatist maksta üksnes 100 eurot kuus, eelnevaga ei arvesta ning on seetõttu põhjendamatu. Vanema 6 2-24-8868 ülalpidamiskohustuse ulatust ei määrata selle järgi, kui suur on vanema konkreetsel hetkel teenitav sissetulek. Kui vanem ei ole täielikult töövõimetu, tuleb arvestada ka tema osalist töövõimet ja hinnata võimalust saada sissetulekut ning maksta sellest elatist (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 14). Kostja ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et ta ei suudaks üldse sissetulekut teenida. Seejuures märgib ringkonnakohus, et kostja esitas tõendi, mille kohaselt on tema osaline töövõimetus tuvastatud seisuga 18.11.2023 (dtl 112). Hageja nõudis tagasiulatuvalt elatist alates 05.06.2023, mil kostja töövõime ei olnud piiratud.
  54. Vanema sissetuleku ebapiisavuse korral tuleb arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.2). Vajadusel on vanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks müüma ka temale kuuluvaid esemeid. Kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit (vt RKTKo 12.03.2007, 3-2-1-1907, p 12). Maakohus leidis õigesti, et need eeldused ei ole praegusel juhul täidetud. Kostja tervislik seisund ja majanduslik olukord võimaldab hagejale vajalikus suuruses elatist maksta nii, et ka kostjale endale oleks tagatud minimaalselt vajalik inimväärne elustandard, arvestades seejuures kostja PKS § 102 lg-st 2 tulenevat kohustust kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
  55. Maakohus ei eksinud ka selles, kui leidis, et enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista iseenesest hageja õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Kohus hindab tagasiulatuvalt küsitava miinimummääras arvutatud elatise kostjalt väljamõistmisel seda, et elatise väljamõistmine ei asetaks kohustatud vanemat äärmiselt raskesse olukorda. Kostja ei ole esile toonud vastuväiteid, mis maakohtul jäid väidetavalt arvesse võtmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud poolte väiteid otsuses käsitlemata.
  56. Apellatsioonkaebuse väitel oli vanemate kokkulepe, et kostja annab nõusoleku hageja hooldusõiguse äravõtmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et vanem ei saa lapse hooldusõigusest loobuda, et vabaneda elatise maksmise kohustusest.
  57. Eeltoodud põhjendustel jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  58. Menetluskulud maakohtus jäid õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ka apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda (vt ka RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja neid kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.