Obsah (11)

§ 657§ 654§ 651§ 456§ 171§ 175§ 177§ 136§ 367§ 147§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 26.09.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-116682 Kohtuasi

) § 162 lg 1). Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas ja mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 5400 eurot ja viivise 116,52 eurot ning teha vaidlustatud osas uus otsus, millega vähendada kostjalt väljamõistetud põhivõlgnevust 1200 euro võrra (s.o 4200 euroni) ja vastavalt viivist ning jätta menetluskulud hageja kanda. 7.
2. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus ebaõigesti vähendamata 06.10.2023 Tallinn-Hurghada lennu U58902 lennuhüvitise 50% (1200 euro) võrra. Maakohus eksis määruse 261/2004 art 7 lg 2 p c kohaldamisel ning rikkus põhjendamiskohustust. Määruse 261/2004 art 7 lg 2 p c ütleb üheselt, et tegutsev lennuettevõtja võib vähendada ettenähtud hüvitist 50% kui hilinemine on väiksem kui neli tundi reisi puhul, mille pikkus on üle 3500 km. Lennuettevõttele antud õigus vähendada hüvitist 50% ei ole seatud sõltuvusse millegi muuga, kui lennu hilinemise ajaga. Lennuettevõte vaatab iga hüvitise nõude iga juhtumi puhul eraldi läbi. Sel ajal, kui kostja vaatas läbi esimese reisija hüvitise nõuet, ta ei teadnud, et on selline hüvitise vähendamise võimalus, muidu oleks kostja seda kasutanud ka esimese reisija puhul. Asjaolu, et kostja hüvitise vähendamist alguses ei rakendanud, ei tohiks takistada kostjal seda rakendamast tulevaste nõuete puhul. 7.
3. Eesti ega Euroopa Liidu õigusaktid ei sätesta üldist ja absoluutset kohustust eraettevõttel kohelda kõiki kliente igas olukorras täpselt ühte moodi. Õigusaktid keelavad diskrimineerimise teatud tunnuste alusel, kuid antud juhul ei olnud tegemist reisijate diskrimineerimisega. 4 2-24-116682 Vastustaja seisukoht
4. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja vastuväidete kohaselt on määruse 261/2004 eesmärk tagada lennureisijatele kõrgetasemeline kaitse ning et lennureisijaid koheldakse lennust mahajätmise, lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise korral võrdselt. Kõikidel reisijatel, kes on sarnases olukorras (nt sama lennu hilinemine või tühistamine), on õigus samale hüvitisele. Kui reisijad samal lennul saaksid erinevaid hüvitisi samade tingimuste eest, rikuks see võrdse kohtlemise põhimõtet (tegemist oleks diskrimineerimisega) ja see oleks vastuolus määruse 261/2004 eesmärgiga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb

§ 657

lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub

§ 654lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kostja vaidlustab maakohtu otsuse vaid põhivõlgnevuse 1200 euro osas, sellelt summalt arvestatud viivise osas ning menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud (

§ 456lg 4 teine lause).

1. Määruse 261/2004 art 6 lg 1 p b ja art 7 lg 1 p c järgi on reisijatel lennu hilinemise tõttu kolm tundi või rohkem õigus saada hüvitist üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul 600 eurot. Kuna lend U58902 hilines sihtkohta üle kolme tunni, kuid alla nelja tunni, siis leidis kostja, et tal on õigus vähendada määruse 261/2004 art 7 lg 2 p-i c järgi reisijatele /nimekiri eemaldatud/ makstavat hüvitist 50%.
2. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostjal on õigus määruse 261/2004 art 7 lg 2 p c järgi vähendada reisijate /nimekiri eemaldatud/ osas lennuhüvitist 50%, kui kostja on mitmele samal lennul viibinud reisijale tasunud lennuhüvitise täies määras (s.o hüvitist vähendamata).
3. Ringkonnakohus leiab, et määruse 261/2004 art 7 lg 2 p c annab küll lennuettevõtjale õiguse ettenähtud hüvitise vähendamiseks 50%, kuid arvestades määruse 261/2004 eesmärke ning Euroopa Ühenduse õiguse aluspõhimõtet – võrdse kohtlemise põhimõtet, tuleb õigust hüvitise vähendamiseks kohaldada ühetaoliselt kõikide reisijate puhul. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et sama lennu reisijatele tuleb sarnastel asjaoludel maksta samas suuruses hüvitist.
4. Euroopa Kohus on selgitanud, et kõiki ühenduse õigusnorme tuleb tõlgendada kooskõlas kogu esmase õigusega, sealhulgas võrdse kohtlemise põhimõttega (mittediskrimineerimise põhimõttega), mis nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud (EKo 14.12.2004, C-210/03, p 70; EKo 10.01.2006, C-344/04, p 95; EKo 10.07.2008, C-173/07, p 39; EKo 19.11.2009, C-402/07 ja C-432/07, p 48). Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine 5 2-24-116682 erineva kohtlemise tõttu eeldab, et kõnealused olukorrad sarnanevad kõigi neid iseloomustavate asjaolude poolest (EKo 16.12.2008, C-127/07, p 25).
5. Praegusel juhul olid reisijad sarnases olukorras (samal lennul), seega ei ole reisijate ebavõrdne kohtlemine määrusega 261/2004 taotletavate eesmärkide seisukohalt põhjendatud. Ajakaotuse tõttu on kannatanud hilinenud lennu reisijad ühtemoodi (EKo 23.10.2012, C-581/10 ja C-629/10, p 52). Seega tuleb määruse 261/2004 art 7 lg 2 p-i c tõlgendada selliselt, et reisijatel on õigust saada samas suuruses hüvitist. Kostja seisukoht kohelda sarnastes olukordades olevaid reisijaid erinevalt, ei ole põhjendatud. Kostja ei ole välja toonud ka objektiivseid asjaolusid, mis annaksid siinsel juhul alust kohelda reisijaid erinevalt. See, et ajal, kui kostja vaatas läbi esimese reisija hüvitise nõuet, ei teadnud ta väidetavalt, et esineb võimalus hüvitise vähendamiseks ning et algselt oli taotlusi vähe ning neid tuli hiljem juurde, ei ole sellisteks objektiivseteks asjaoludeks määruse 261/2004 mõttes, mis annaksid alust hüvitise vähendamiseks.
6. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis ei ole alust muuta ka maakohtu otsuses kindlaks määratud menetluskulude jaotust.
8. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

18. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1295 eurot (käibemaksu ei lisandu). Nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 9 tundi 15 minutit, sh apellatsioonimenetluses tehtud määrustega tutvumine, maakohtu otsuse analüüsimine, apellatsioonkaebuse ja selle täiendusega tutvumine, apellatsioonkaebuse vastuse koostamine, suhtlemine kliendiga ja menetluskulude nimekirja koostamine.
2. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.
3. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksu ei lisandu), mis ei ületa juristi keskmist tasumäära.
4. Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 1295 eurot (= 9 tundi 15 minutit × 140 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Tsiviilasja hinna muutmine 6 2-24-116682 23. Ringkonnakohus märkis 30.04.2025 määruses, millega kohus apellatsioonkaebuse menetlusse võttis, tsiviilasja hinnaks ebaõigesti 1200 eurot. Juhindudes

§ 136

lg-st 4 muudab ringkonnakohus asja hinda apellatsioonimenetluses ning määrab selleks 1374,98 eurot. Tsiviilasja hinna arvestus on järgnev: põhinõue 1200 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 03.05.2024–02.07.2024 eest 24,98 eurot ja alates 03.07.2024

§ 367kohane edasiulatuv viivis 150 eurot (= 1200 eurot x 12,50 %).

Apellatsioonkaebuselt tuli kostjal riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 280 eurot. Kostja tasus apellatsioonkaebuselt lõivu 180 eurot, mis on 100 eurot nõutust vähem. Vähem tasutud riigilõiv 100 eurot tuleb

§ 147lg 3 ja § 179 lg 1 alusel riigi kasuks välja mõista.

Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (

§ 179lg 5).

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt) 7