Obsah (8)

§ 657§ 444§ 369§ 392§ 442§ 340§ 651§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Liis Arrak ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-1304

) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja alternatiivse nõude rahuldamata 2126,41 eurot ületava põhivõlgnevuse ja sellelt viivise osas. Asi tuleb tühistatud osas saata

§ 657lg 2 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Seoses sellega tuleb tühistada ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel lahendamisel. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

1. Hageja ja kostja vahel sõlmitud väikelaenuleping nr L381166 on tarbijakrediidileping (VÕS § 402 lg 1), sest füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Maakohus kontrollis põhjendatult, kas laenu andmisel kostjale on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja leidis, et selliseid põhimõtteid ei ole järgitud. Seetõttu jättis maakohus rahuldamata hageja esmase nõude laenulepingu ülesütlemise tagajärjel sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumiseks. Selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus rahuldas hageja alternatiivse nõude, s.o 2126,41 euro ja sellelt arvestatud viivise ulatuses.
2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei oleks võinud teha tagaseljaotsust ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kui ta jättis hagi osaliselt rahuldamata. Kuigi

§ 444

lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kehtib see üksnes juhul, kui kohus rahuldab tagaseljaotsusega hagi täielikult. Kui hagi rahuldatakse osaliselt või jäetakse rahuldamata, tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid otsuses kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt põhjendada (vt

komm II, § 444, p 3.4 c; TlnRnKo 18.02.2021, 2-19134971, p 20). 19. Hageja esitas maakohtu selgitustest tulenevalt alternatiivse nõude juhuks, kui maakohus peaks asuma seisukohale, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Hageja soovis alternatiivses nõudes, lisaks maakohtu menetluse ajal sissenõutavaks muutunud põhiosa maksetele, ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid põhiosa makseid. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagi tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa maksete ulatuses ebaõigesti rahuldamata. Tulevase nõude täitmise hagi saab kohus rahuldada üksnes juhul, kui on ilmne, et kostja kohustust õigel ajal ei täida. Üldjuhul on põhjendatud eeldada, et isikud täidavad võetud kohustusi ning toimivad kohustuste täitmisel heas usus, mistõttu haginõue esitatakse reeglina kohtusse isiku õiguste kaitseks, mida juba on rikutud, s.o alles siis, kui nõue on muutunud sissenõutavaks (st kui kostja peaks olema juba kohustuse täitnud, kuid ei ole seda teinud). Erandina on seadusandja lubanud

§ 369

alusel esitada hagi tulevase nõude täitmiseks, kuid seda vaid juhul, kui on ilmne, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Hageja on esile toonud, et alates 10.05.2023 ei ole kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi enam täitnud. Samuti pole kostja hageja korduvatele meeldetuletustele reageerinud ega laenumakseid tasuma hakanud. Ringkonnakohus on varasemalt leidnud, et olukorras, kus kostja ei täida lepingut vabatahtlikult pikema aja vältel ning on viivituses rohkem kui 12 kuu igakuiste osamaksetega, on põhjendatud kohaldada

§ 369ja pärast vaidlustatud otsuse 4 2-23-13049 tegemist sissenõutav põhivõlg kostjalt samuti välja mõista (vt ka Tln

RnKo 11.04.2025, 2-2310680, p 10). Seega võib käesolevas asjas hageja poolt esile toodud asjaoludest nähtuvalt, olukorras kus kostja pole enam kui 12 kuu jooksul lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, olla alust hagi rahuldamiseks ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa maksete ulatuses. 20. Ringkonnakohus leiab, et lisaks rikkus maakohus oluliselt

§ 392

lg 1 p-dest 1 ja 3 tulenevat kohustust selgitada eelmenetluses välja hageja alternatiivse nõude aluseks olevad asjaolud. Sellest tulenevalt rikkus maakohus ka oluliselt otsuse põhjendamise kohustust (

§ 442lg 8).

Kui maakohus leidis, et hageja esile toodud asjaolud ei ole piisavad eeldamaks, et kostja tulevikus kohustust ei täida, pidanuks maakohus andma

§ 340

¹ lg 1 järgi hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja võimaldama hagejal esitada täiendavaid asjaolusid. Hageja esitas täiendavad asjaolud, mida oleks saanud maakohtu poolse selgitamiskohustuse täitmise järgselt saanud esitada maakohtus, alles apellatsioonkaebuses. 21. Eeltoodud maakohtu eksimused annavad aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei saa teha ise uut otsust, kuna vaidlustatud on tagaseljaotsust.

§ 657

lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohtul tuleb ka tagaseljaotsuse tühistamisel arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (

§ 651lg 1).

Olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, saab selle tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt (vt ka TlnRnKo 10.08.2023, 2-22-128484, p 31). 22. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt) 5