← Eesti

2-24-8868/28

Obsah (8)§ 5§ 436§ 230§ 231§ 442§ 173§ 178§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Lauren Otsuse tegemise aeg ja koht 14.04.2025, Rapla Tsiviilasja number 2-24-8868 Tsiviilasi XX Tsiviilasja hind 2251,98 eurot (9 x

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus 5

(11)oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. PKS § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud elatis. Elatise suurus sõltub sellest, kas lapse ülalpidamiseks saab kasutada lapsetoetust ja lasterikka pere toetust (PKS § 101 lg 5) ja kui palju laps veedab aega vanemaga PKS § 101 lg 6). 5. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda

§ 231lg-te 2 ja 4 ning tõendite alusel tuvastatuks.

Hageja XX on XX-i ja XX ühine alaealine laps, kes on hetkel 14-aastane (sündinud 24.03.2011). Hageja elab oma isa juures alates

  1. a maikuu lõpust. Kostja pole lapsele ülalpidamist tasunud alates 05.06.2023 kuni
  2. septembrini. Alates
  3. a septembrist tasub kostja lapsele elatist miinimummäärast väiksemas ulatuses, s.o 100 eurot kuus. Hageja saab hetkel lapsetoetust 80 eurot kuus, mis laekub tema isa perele ning lasterikka pere toetust 450 eurot kuus, mis jaguneb kolme lapse vahel ja mis laekub samuti hageja isa perele. Kostja hagejale vahetut ülalpidamist ei anna.
  4. Hageja palub kostjalt välja mõista 2612,05 euro suuruse elatise alates 05.06.2023 kuni 04.06.2024 tagasiulatuvalt PKS § 101 järgi arvutatuna ning alates 05.06.2024 hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni elatise arvutatuna PKS § 101 järgi. Kostja ei nõustu tasuma tagasiulatuvat elatist põhjendusel, et hageja isa ei ole seda küsinud ning nõustub alates hagi esitamisest tasuma elatist 100 eurot kuus, kuna kostja tervislik ja majanduslik olukord ei luba suuremat summat tasuda ning kostja ülalpidamisel on ka teine alaealine laps. Hageja seadusliku esindaja väitel on ta kostjalt enne hagi esitamist elatist küsinud, mh 13.06.2023 telefonikõnes ja samuti nähtub see vanemate kirjavahetusest. Hageja leiab, et kostja pakutud 100 eurot kuus ei kata lapse eluks vajalikke kulutusi.
  5. PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks peab PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt esinema mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15.3). Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks võib olla 6

(11)ka vanema halb varaline seisund, kui see asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28.2 ja seal viidatud lahendid).
  1. Kohus hindab esmalt tagasiulatuva elatisenõude põhjendatust. 8.
  2. Enne hagi esitamist nõutava elatise alusnorm on PKS § 108, mis võimaldab nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 13), et PKS § 108 alusel vanemalt tagasiulatuvalt elatist välja mõistes tuleb arvestada, et erisätete puudumise tõttu tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse laste toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh vanemate majanduslikku seisundit. Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada asjaolu, kas sellise nõude rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui laps ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii lapse toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista iseenesest hageja õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. 8.
  3. Eeltoodust tulenevalt ei oma iseenesest määravat tähtsust see, kas hageja on tõendanud elatise küsimist perioodil
  4. a juunist kuni
  5. a juunini, vaid kohus hindab tagasiulatuvalt küsitava miinimummääras arvutatud elatise kostjalt väljamõistmisel seda ega selle väljamõistmine ei aseta kohustatud vanemat äärmiselt raskesse olukorda. Praegusel juhul palub hageja kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista 2612,05 eurot, s.o 12 kuu eest miinimummääras PKS § 101 järgi arvutatud elatismaksete summa. Vaidlus puudub, et kostja
  6. a juunist
  7. a septembrini elatist hageja ülalpidamiseks ei tasunud ning hagejat vahetult ülal ei pidanud. Kohus peab nõude rahuldamise ulatuse määramisel arvestama nii lapse toonaseid vajadusi kui ka vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida kostja (ja tema teise lapse) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ka kohtu 13.02.2025 kirjas olevad selgitused, dtl 288-289). 8.
  8. Hageja isa on hageja vajadusi põhistanud (vt käesoleva otsuse p-d 1.2 ja 1.12.) ning on hageja vajaduste loetelu nii hagiavalduses (dtl 3) kui ka kokkuvõtlikus tabelis (alates
  9. a juuni kuni
  10. a september) (dtl 97-100) välja toonud, märkides, et hageja igakuine ülalpidamiskulu on u 755 eurot. Arvesse on võetud lapsetoetust ja lasterikka pere toetust ning seda, et kostja ei pea hagejat vahetult üleval. Miinimumelatise nõudmisel saab eeldada, et hageja vajadused on põhjendatud vähemalt miinimummääras. 7
(11)Kohus tuvastab, et hageja vajadused ei olnud ega ole miinimummääras arvestatud elatisesummast väiksemad. Kostja pole oma väited, et hageja kulutused on ülepaisutatud, tõendanud (

§ 230lg 1).

8.4. Praegusel juhul vaidleb kostja vastu hageja nõudele saada ülalpidamist PKS § 101 järgi minimaalses määras arvutatud kahjuhüvitisena enne hagi esitamist, tuginedes mõjuvale põhjusele, s.o enda halvale majanduslikule ja tervislikule olukorrale ning teise lapse ülalpidamiskohustuse olemasolule. Mõjuva põhjuse esinemist peab tõendama kostja (

§ 230lg 1).

Selle tõendamiskohustust selgitas kohus 01.10.2024 istungil ning 13.02.2025 kirjas. Tõendamiskoormise selline jaotus on kohtupraktikaga kooskõlas (RKTKo nr 2-17-6713/196, 31.03.2025). 8.

  1. Kostja on mõjuva põhjuse tagasiulatuva elatisekohustuse nõude rahuldamata jätmise ja edasiulatuva elatise vähendamise tõendamiseks esitanud perioodi 05.06.2023-09.10.2024 pangakontoväljavõtted (dtl 119-258), töövõime hindamise eksperthinnangu 18.11.2023 (dtl 112-113) ja Eesti Töötukassa 02.07.2024 töötuskindlustusehüvitise määramise otsuse nr 124041300 (dtl 115-117) ning selgitanud, et tema majanduslik olukord on tervisliku seisundi ja teise lapse (05.05.2018 sündinud poeg, dtl 111) ülalpidamiskohustuse tõttu halb. Tervislik seisund takistab kostja sõnul tal töökoha leidmist. Kostja on selgitanud, et ta sissetulek on keskmiselt 350-400 eurot (dtl 86), menetluse alguses tööl käies u 1200 eurot (dtl 37). 8.
  2. Kohus leiab, hinnates ja analüüsides kostja väiteid ja esitatud võimalikke tõendeid seonduvalt mõjuva põhjusega ning kostja toonase varalise seisundiga ja praeguse varalise seisundiga, et kostjal sellist erandlikku mõjuvat põhjust niigi miinimummääras elatist veelgi vähendada ei esine ning kostja ei ole seda kohtule tõendanud (

§ 230lg 1).

Tagasiulatuva elatise maksmine ei koorma kohtu arvates kostjat ülemäära – kostjal on piisavalt sissetulekuid, et käia väljas sööma, külastada meelelahutusasutisi jne ning vara, mida realiseerida ja kostja saab vähemalt osalise koormusega tööle minna. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt p-des 8.6.1-8.6.

  1. 8.6.
  2. Kostja pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja igakuine keskmine sissetulek
  3. a juunist kuni
  4. juunini on u 2646,22 eurot (31 754,60/12). Kostja igakuine sissetulek
  5. a
  6. juunist kuni
  7. a
  8. oktoobrini on u 2211,73 (8846,90/4). Vale on kostja väide, et kostja sissetulekud on vaid u 350-400 eurot kuus või menetluse alguses ka 1200 eurot isegi, kui maha arvestada teise lapse elatis 260-290 eurot ja teise lapse lapsetoetus 80 eurot ning kui arvestada maha ka kostja enda ülalpidamiskohustus miinimummääras teise lapse (Everti) ees. Seega tuvastab kohus, et kostja sissetulekud on olnud esitatud kontoväljavõtete alusel märksa suuremad kui kostja on kohtule välja toonud. Kostja on lisaks töötasule menetluse algusperioodil ja Eesti Töötukassalt saadavale toetusele saanud regulaarseid ülekandeid eraisikutelt, sh oma vanematelt, mille osas pole kostja selgitusi andnud. Samuti ei ole kostja kohtule esitanud oma varalise seisundi kohta kogu informatsiooni, sh kõiki kontoväljavõtteid. Kontoväljavõtetest nähtub, et kostja omab ka teisi kontosid (xxx, xxx), kuhu on laekunud ülekanded, mh selgitusega nt „Kogumiseesmärgi sissemakse: hea elu“. Kontole nr xxx on kostja teinud nt 08.02.2024 ülekandeid 280 eurot ja 09.02.2024 ülekandeid 407 eurot. Kostja kontoväljavõtetest nähtub mh, et ta lapse ema on teinud korduvaid ülekanded Eesti Lotole, kuid oma lapsele pole tasunud enne
  9. a septembrit elatist. 8

(11)Eeltoodust saab kohus eeldada, et kostja varaline seisund on tegelikkuses veelgi parem, kui kohtule näidatu. 8.6.2. Kohus tuvastab

§ 230lg 3 alusel tõendeid kogudes, et kostja on kahe kinnisasja ning sõiduki omanik.

Talle kuulub ½ kaasomandist kinnistule registriosa nr 595205 aadressil Kitse tn 20, Pärnu linn ning korteriomand registriosa nr 1282437 aadressil Lasteaia XXX. Kostja on märkinud Pärnu linnas asuva kinnistuga seonduvalt (vt dtl 108, p 1.12), et ta on antud hetkel oma elukaaslase ülalpidamisel ehk elukaaslane on ostnud endale elamu, mille soetamisel on kostja märkinud kaasomanikuna, selleks, et kostjal oleks turvatunne, kuigi elamu eest pole kostja midagi tasunud ning endiselt ei tasu elamuga seotud kulud, kuna tema sissetuleku jätkub ainult laenude tasumiseks. Seonduvalt Kehtna alevikus asuva korteriga on kostja selgitanud, et seal ta elada ei saa, kuna kommunaalkulud on kõrged ning korter oli üürile antud

  1. a augustist, kuid üürileping lõppes
  2. a alguses. Hetkel on kostja sõnul korter müügis, kuid see kingiti talle vanaisa poolt, kellele jäädi 16 000 eurot võlgu ja korteril on peal hüpoteek – korterimüügist saadava rahaga tasutakse vanaisale võlg ja kustutatakse hüpoteek. Transpordiameti päringust nähtub, et kostjale kuulub sõiduauto Audi A4 Avant (
  3. a esmane registreerimine, reg.märk 519 LKV), mille turuhinnaks kostja peab ise u 10 000 eurot (vt 09.06.2024 müügikuulutus, https://www.okidoki.ee/item/audi-a420/12158461/). Kohus leiab, et kostja turvatunnet ei saa pidada hageja õigusest saada oma vanemalt ülalpidamist minimaalses summas tähtsamaks, mistõttu puudub alus jätta selle varaesemega arvestamata kostja varalise seisundi hindamisel. Kostja ei ole esitanud tõendeid korteri üürilepingu kohta ega ka selle kohta mismoodi vanaisaga sõlmitud kinkelepinguga kui tasuta lepinguga võlgnevus tekkis ja millises ulatuses korterimüük katab hüpoteegi jne. Seega puudub alus jätta korteriomandit kui kostja vara arvestamata. 10 000 euro väärtuses sõiduauto omamise vajadust olukorras, kus ta leiab, et lapse ülalpidamist ta ei saa maksta, ei ole kostja samuti põhjendanud. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostjal on vara, mida realiseerida olukorras, kus ta ise leiab, et tal ei ole sissetulekute arvelt võimalik minimaalses võimalikus määras oma seadusest tulenevat kohustust last ülal pidada täita. 8.6.
  4. Kõrgema astme kohus on leidnud, et kostjal laenukohustuste olemasolu ei anna alust hagejale välja mõistetavat elatist vähendada (vt TlnRKO 20.12.2024, 2-23-
  5. p 11.7), sest laenude võtmine on kostja enda risk ja selle tagajärgi ei pea kandma kostja alaealine laps. Maakohus saab praeguses asjas asuda samale seisukohale kostja laenukohustuste osas. Kostja kontoväljavõttest nähtuvatest kulutustest (kulutused ööklubis Madhouse, kiirtoidukohtades (Hesburger, SushiMushi, McDonalds, Farmiburger Pizzakiosk) ja muudes toitlustusasutustes (Meie Pubi), Netflix jne) nähtuvalt, ei ole laenude võtmine olnud hädavajalik, vaid kostja enda eluline valik, mille tagajärgi ei pea kandma hageja. 8.6.
  6. Kostja töövõime hindamise eksperthinnangust 18.11.2023 (dtl 112-113) nähtub, et kostjale sobib osaline tööaeg, iseseisev töö. Talle ei sobi vaimne pinge, töö kiirustades ja tempokalt, ei sobi suhtlemist vajav töö ega suur kollektiiv. Kostjal on raskesti prognoositav seisund kehtivusega 2 aastat, kuna tõenõoliselt aitab psühhoteraapia ja ravimitekasutamine seisundit kontrolli all hoida. 9

(11)Kohus leiab, et eelnev ei välista kostjal tööleminekut osalise tööajaga, mis võimaldaks tal maksta hagejale PKS § 101 alusel arvutatud summas elatist. Kostja pole kohtule selgitanud, mida ta on teinud uue töökoha leidmiseks ning mida ta on teinud seonduvalt soovitusega minna psühhoteraapiasse ja kasutada ravimeid, et oma seisundit parandada ja tööle minna. Tõendamata väited, et osalist tööd leida on keeruline, ei ole alus elatisekohustusest vabastamiseks. Kohus arvestab seejuures, et kostja seisundit ei ole hinnatud elukestvaks ning uut hinnangut töövõime kohta pole kohtule esitatud. .Kostja kaheks aastaks määratud osaline töövõime ei õigusta hagejale tagasiulatuva elatise maksmata jätmist või vähendamist. 8.6.
  1. Kostja väljaminekute osas märgib kohus, et kuigi need on samas suurusjärgus kui tema sissetulekud, siis vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 14). Vanema osa lapsele elatise andmise arvestamisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte vähendada tema osa seetõttu, et tal sissetulek puudub või see on liiga väike (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 14). Kostjal tuleb oma elustiili (ebavajalikud kulutused) muuta ning täita alaealise lapse ülalpidamiskohustust miinimummääras. 8.6.
  2. Seega ei ole praeguses asjas esile toodud ühtegi alust, et kostjal ei oleks võimalik oma varanduslikust seisundist tulenevalt lapsele minimaalses määras elatist tasuda
  3. a juunis ega seda võimalik teha käesoleval hetkel. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei koorma kostjat ülemäära ega aeta teda äärmiselt raskesse olukorda. Samuti võimaldab tema tervislik seisund tal osalise koormusega tööle minna, sh saada abi psühhoteraapiast ja ravimitest. Vastupidine pole kostja poolt tõendatud (

§ 230lg 1).

Vaatamata osalisele töövõimele ja teise lapse, kelle isa maksab elatist miinimummääras, ülalpidamiskohustusele on kostja oma varalist seisundit arvestades võimeline maksma hagejale elatist PKS § 101 järgi arvutatud summas. 8.

  1. Kuna kostja ei ole kohtule tõendanud, et tagasiulatuva elatise perioodil või praegusel hetkel oleks tema varaline seisund selline, mis ei võimaldaks tal lapse ülalpidamiskohustust täita, siis kohus ei hinda hageja isa varalist seisundit. See oleks määrav siis, kui oleks alus kostjalt mingis ulatuses jätta tagasiulatuv elatis välja mõistmata. 8.
  2. Kokkuvõttes ei ole alust vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat tagasiulatuvat elatist PKS § 102 lg 2 alusel alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. kohustus ei ole inimesele ebamõistlikult koormav ega aseta teda äärmiselt raskesse olukorda ka sel põhjusel, et kostjal on vara, mida realiseerida. Kostjal on kaks kinnisasja ja auto. Praegusel juhul on vanema varalisest seisundist võimalik katta nii tema kui ka kahe lapse minimaalsed vajaduse.
  3. Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja nõudele välja mõista kostjalt tema ülalpidamiseks alates hagi esitamisest elatis miinimummääras arvutatuna PKS § 101 alusel. Kostja leiab ka selle nõude puhul, et temalt välja mõistetavat elatist tuleks PKS § 102 lg 2 alusel vähendada tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, tema osalisest töövõimetusest ja sellest tingitud raskustest sissetulekut teenida. Maakohus tuvastas eelnevalt, et kostja varaline seisund ja tervislik seisund ning teise lapse ülalpidamiskohustuse olemasolu võimaldab tal hagejale tagasiulatuvat elatist tasuda (vt 10

(11)käesoleva otsuse p 8). Kohus jääb samade põhjenduste juurde ka hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni esitatud nõude puhul, kuna kostja ei ole muid asjaolusid PKS § 102 lg 2 tõendamiseks esitanud.
  1. Kuna maakohus mõistab hagejale elatise välja miinimummääras, ei pea kohus PKS § 105 lg 3 järgi arvestama lapse isa sissetuleku ja varalise seisundiga. Teise vanema majanduslik olukord ja elatise andmise ulatus ei oma tähtsust ka PKS § 102 lg 2 järgi elatise vähendamisel.
  2. Seega kuulub esitatud hagi rahuldamisele. Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsus omavad (

§ 442lg 8, § 238).

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada juba tasutud summadega. 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 164

lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud PKS § 164 lg 1 järgi poolte (hageja seaduslike esindajate) endi kanda ning hageja riigi õigusabi kulud riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.