Obsah (4)

§ 61§ 11§ 12§ 10

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-3183 Haldusasi M.C kaebus Maksu- ja Tolliameti 2

) §-s 61.

§ 61

lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Kolmas isik on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht (

§ 61lg 3).

15. Seadusandja on maksuhaldurile andnud laia kaalutlusruumi otsustamaks maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning asja otsustamiseks vajalike tõendite kogumise üle (

§ 11lg 2).

Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve (

§ 12

), vältides seejuures üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi (

§ 10lg 3).

Kohtumenetluse raames saab kohus seega kontrollida üksnes seda, kas maksuhaldur on kaalutlusõiguse 3 3-25-3183 teostamisel arvestanud kohaseid asjaolusid ning kas sellest tulenevalt on korraldusega kaebajale pandud kohustus proportsionaalne. Kohus ei teosta kaalutlusõigust maksuhalduri asemel. 16. Minu hinnangul on 19.06.2025 korralduses sisalduv nõue anda teavet suulises vormis kooskõlas maksukorralduse seaduse sätetega ja on nõuetekohaselt põhistatud ning proportsionaalne. Selline kohustus on õiguspärane

§ 61

lg 1 alusel ning korralduses on välja toodud ka kaalutlused, miks peab maksuhaldur käesoleval juhul kõige efektiivsemaks teabe kogumise viisiks suuliste ütluste andmist maksuhalduri ametiruumides. Vahetu suhtlus võimaldab mh paremini hinnata antud seletuste usaldusväärsust ja vältida väärtimõistmist, samuti küsida jooksvalt täpsustavaid lisaküsimusi. MTA ametiruumidesse ilmumise kohustus ei ole olemuselt sedavõrd koormav, et seda nõuet saaks abstraktselt pidada ebaproportsionaalseks või nõuaks see eriliselt kaalukat põhjendust (nt Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11).

1. Kaebusest ei nähtu, et ilmumine MTA ametiruumidesse oleks kaebajal objektiivsetest asjaoludest tulenevalt võimatu või liigselt koormav. Pigem nähtub kaebaja väidetest, et ta lihtsalt ei soovi erinevaid ettekäändeid esile tuues suuliselt teavet anda. Korralduses on MTA välja toonud maksuhalduri ametiruumidesse ütluste andmiseks ilmumise aja, ning on selgitanud, et vajadusel saab seda muuta. Maksuhaldur on hilisemas menetluses tulnud kaebajale igati vastu, muutes oma 07.07.2025 otsusega ütluste andmise aega ning pakkunud 24.07.2025 e- kirjas välja võimaluse anda ütlusi töövälisel ajal või koguni kaebaja töökohas. Maksuhaldur on 24.07.2025 e- kirjas kaebajale põhjalikult selgitanud, miks on just suuliste seletuste andmine oluline. Seega on maksuhaldur menetluses asjakohaselt arvestanud kaebaja õiguste ja huvidega. Kaebaja ei ole välja toonud, milliseid kulutusi kaasneks talle ütluste andmisega tema enda töökohas või kuidas mõjutab tema tööaega ütluste andmine töövälisel ajal. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et kaebaja töögraafik on niivõrd pingeline, et tal ei ole mingil juhul võimalust anda teavet mistahes maksuhalduri poolt välja pakutud ajal, sh kaebaja töökohas enne tööpäeva algust. Kohus nõustub ka maksuhalduriga, et olenevalt kaebaja rollist suhetes maksukohustuslasega on suuliste ütluste andmine igati kohane viis teabe saamiseks, kuivõrd maksuhalduril on kaebajale ilmselt palju küsimusi ning tulenevalt kaebaja vastustest ilmselt ka lisaküsimusi. Kaebaja põhjendused, miks ta ei soovi ütlusi suuliselt anda on pigem otsitud ega ole tingitud objektiivsetest asjaoludest. Korraldusega kaasnev riive on väheintensiivne.
2. Eelpool olen juba selgitanud, miks ma leian, et viidatud korraldusega kaebajale pandud kohustused ei ole ebaproportsionaalsed ning seda, et kaebusest ei nähtu, et korraldusega pandud kohustus riivaks kuidagi eriliselt intensiivselt kaebaja õigusi..
3. Lisaks saab riive intensiivsust hinnata ka korralduses viidatud võimaluse läbi rakendada sunniraha 640 euro ulatuses. Võimaliku rahalise kohustuse korral saab riive intensiivsust mh hinnata HKMS § 133 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära kaudu, mille kohaselt loetakse, et riive on väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve/kohustuse väärtus ei üle 1000 eurot.
4. Eeltoodust tulenevalt kuuluks kaebus HKMS § 121 lg 2 punkti 21 alusel tagastamisele, sest kaebusega seotud võimalik riive (kohustus anda teavet suuliselt) on väheintensiivne ja kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
5. HKMS § 104 lg 5 punkti 2 kohaselt ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele kui kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alustel. 4 3-25-3183
6. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Nurm 5